3-26-1328/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-1328

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

X.X.

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Puudutatud isik – X.X. (alternatiivne võimalik

nimi X.X. X.X: esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määrus

muutmata.

2. Rahuldada X.X. menetlusabi taotlus tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks

ringkonnakohtu käesolevast määrusest araabiakeelse tõlke saamiseks.

3. Asendada kohtumääruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 30.04.2026 kell 13.44 Võru

maakonnas Rõuge vallas kinni kuus isikut, kellel puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus,

nende seas X.X.. Isikud peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48

tunniks kinni. X.X. esitas 30.04.2026 kell 18.08 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.

2. PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse X.X. kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 36² lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 36¹ lg 2

p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse kohaselt ei olnud puudutatud isikul

kaasas ühtegi reisidokumenti ega muud tõendit enda isiku ja kodakondsuse kohta. Isik esitas

PPA-le enda kohta järgmised andmed: tema nimi on X.X., ta on sündinud xxx Etioopias (xxx

omab Etioopia kodakondsust. Isiku sõnade kohaselt elas ja töötas ta üle aasta Valgevenes

viisa alusel. Viisa saamiseks muutsid vanemad dokumentides sünniaega. Ta saabus

29.04.2026 Eestisse läbi Valgevene, Läti ja Leedu. Vahepeal käidi ka Leedus. Taotluse

põhjenduste kohaselt sisenes puudutatud isik Lätisse ja Eestisse tahtlikult ebaseaduslikult. Isik

ei pöördunud kohe ametivõimude poole, vaid varjas ennast koos kaaslastega. Isikud otsisid

võimalust edasi liikuda. Hiljem, kui politsei oli isikud tabanud ja toimetanud

ametiruumidesse, avaldas isik alles soovi taotleda kaitset ja väitis, et soovis tulla just Eestisse,

et siin taotleda kaitset. Eestiga teda miski ei seo ja isik ei oska välja tuua miks just Eesti. Isik

lahkus kodumaalt kuna seal tema elu ohus. Puudutatud isiku kodumaalt lahkumise tegelik

põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud vajavad selgitamist. Isiku käitumine ja

ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Puudutatud isiku eesmärk

oli kasutada Eestit transiitriigina. Isiku senise tegevuse põhjal võib ta omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda teise riiki või muud moodi kõrvale hoiduda ja mitte olla kättesaadav

ametivõimudele.

3. Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et tema nimi on X.X. X.X. ja tema sünniaeg on

17.02.2008. Isikute Eestisse saabumise korraldaja lubas toimetada nad keskusse, kus saab

esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 02.05.2026. a määrusega PPA taotluse ning andis loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 02.05.2026

kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks

(resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et VRKS § 36¹ lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise

eeldused on täidetud. Puudutatud isikul ei ole dokumente, mille alusel saaks tuvastada tema

isiku või kindlaks teha tema kodakondsuse. Andmete kogumine nõuab aega. Isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks tuleb välja selgitada arvukalt asjaolusid, sest

praeguse seisuga on taotlus väga napp. Asjaolusid on võimalik selgitada ainult puudutatud

isiku osavõtul. Puudutatud isiku seinise tegutsemise põhjal esineb tema puhul põgenemise

oht. Puudutatud isik ei pöördunud omal algatusel Läti ega Eesti võimude poole

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, vaid tegi seda alles pärast tema tabamist. Ka tabamisel ei

esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. Isiku liikumine oli korraldatud ning on

tõenäoline, et reisi sihtpunktiks ei olnud Eesti. Eeltoodut arvestades ei täida isik tema

kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral tõenäoliselt kohustust jääda Eestisse ja olla siin

menetlustoiminguteks kättesaadav. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §

68 p-s 3 sätestatud põgenemisohu alus ehk kahtlus välismaalase isikusamasuses ja

kodakondsuses. Eeltoodu tähendab ühtlasi, et VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmeid

ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning puudutatud isiku kinnipidamine on proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel 19.05.2026

Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse tühistada

ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta

kinnipidamiskeskusest. Isik palus end vabastada tõlkekulude kandmisest. Määruskaebuse

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kohtumäärus on põhjendamatu ja alusetu ning arvestatud ei ole puudutatud isiku ütluste

ja tegelike asjaoludega. Isikut ei olnud alust kinni pidada, kuna ta avaldas PPA-le oma nime ja

kodakondsuse. Isik nõustub, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb

täiendavalt kontrollida, aga selleks ei pea teda kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Isik oleks

PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses elades.

5.2. PPA ja kohus ei ole põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Isik ei nõustu kohtu

hinnanguga, et täidetud on VSS § 68 p-s 3 sätestatud asjaolu, kuna isikul ei olnud dokumente.

Kohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud. PPA ja kohus ei

arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik on nõus tegema koostööd ega põgene.

5.3. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik

kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Halduskohus leidis õigesti, et VRKS § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on

täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. VRKS § 36¹ lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ja

isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Puudutatud isik leiab, et teda

ei olnud alust kinni pidada, kuna ta avaldas PPA-le oma nime ja kodakondsuse.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Puudutatud isikul ei ole dokumente, mille alusel saaks

isiku tuvastada või kodakondsuse kindlaks teha. Üksnes isiku ütlused ei ole selleks piisavad.

9. VRKS § 36¹ lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). Riigikohus on

selgitanud, et VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud

pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud,

päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms) kontrollimist, mis eeldavad

taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks

aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui

asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018. a määrus

asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika).

10. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega,

mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang.

Põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub

seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis. Halduskohus leidis puudutatud

isiku senist tegutsemist arvestades, et tema puhul esineb põgenemise oht. Puudutatud isik ei

pöördunud omal algatusel Läti ega Eesti võimude poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.

Ka tabamisel ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. Eeltoodut arvestades ei ole

põhjendatud määruskaebuses toodud etteheide, et kohus ei ole hinnanud isiku

põgenemisohuga seotud individuaalseid asjaolusid. Isik ei ole veenvalt põhistanud, et tema

suhtes põgenemise ohtu ei esine või et see oleks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

ebapiisav. Puudutatud isiku varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamiseks ei piisa

isiku kinnitusest, et ta teeb PPA-ga koostööd ja ei põgene.

11. VRKS § 36¹ lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse

taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et

põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada.

12. Riigikohus on selgitanud, et piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa

andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt

mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Riigikohus

leidis, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda majutuskeskusesse paigutamine ning VRKS §

29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine

proportsionaalne VRKS § 36¹ mõttes (samas, p 18). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse

kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks,

proportsionaalne meede.

13. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 02.05.2026. a määruse muutmata.

14. Puudutatud isik palus määruskaebuses vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. HKMS §

110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude

või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Ringkonnakohus tõlgendab tõlke kulude

kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et puudutatud isik soovib enda vabastamist

ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus andis 12.05.2026. a

määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, ei ole

alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. HKMS § 111 lg 4 järgi

kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega

mõistlikkust ning seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine.

Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. PPA taotlusele lisatud

isikuandmete ankeedi (dtl 14) kohaselt on puudutatud isiku emakeel tigrinja keel, lisaks oskab

ta amhara keelt. Halduskohtus toimunud kohtuistungil osales araabia keele tõlk ja isikule

tõlgiti halduskohtu määrus araabia keelde. Ringkonnakohtu määrus tõlgitakse samuti araabia

keelde.

15. VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei

ole avalikud. Ringkonnakohus asendab käesoleva määruse avaldamisel puudutatud isiku nime

ja sünniaja tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)