2-23-118789/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-118789

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus X vastu

raha tasumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2024 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

373,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2024 tagaseljaotsus osas, milles

maakohus jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu rahuldamata

põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulude 20 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 75,63 eurot ja alates 24.08.2023 põhivõlgnevuselt arvestatava viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas tagasi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus X-ilt (kostja) hageja kasuks välja mõista põhinõude

351,03 eurot, viivise perioodi 28.07.2022 kuni 04.05.2023 eest summas 64,58 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ning edasiulatuvalt viivise põhinõudelt 0,065700% päevas.

2. Pärnu Maakohus lõpetas 10.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 23.08.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja Coop Finants AS ja kostja vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenu

lepingust nr. L383530 tuleneva võlgnevuse 295,40 eurot, intressid 29,54 eurot, lepingu

haldustasu 6 eurot, viivised 76,14 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot. Hageja palus mõista

alates 24.08.2023 kostjalt välja viivise põhinõude 295,40 eurot jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 24% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (edaspidi pank) ja kostja 30.12.2021

väikelaenu lepingu nr. L383530 (leping), mille alusel väljastati kostjale laenu summas 300

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates

10.02.2022 summas 11,86 eurot kuni viimase osamakseni 10.01.2026 summas 11,69 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 26,90% aastas või

0,07% päevas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus.

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 53,18% aastas ja krediidi kogukulu 604,11 eurot.

Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid täielikult alates 10.04.2022

osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

teavitas pank 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2022. Kuna kostja eelnimetatud tähtpäevast kinni ei

pidanud, ütles pank lepingu 28.07.2022 üles. Peale lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus

lepingu põhiosamaksetes 295,40 eurot, intressimaksetes 29,54 eurot ja lepingu haldustasu

maksetes 6 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär 24% aastas või 0,0667%

päevas ning hageja nõuab viivist perioodi 28.07.2022-23.08.2023 eest summas 76,14 eurot

ning edasiulatuvalt põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni samas määras. Vastavalt

lepingu p-le 9.3 ja panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda seonduvalt meeldetuletuskirjade

saatmisega kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot. Pank loovutas

10.08.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale.

3.2. 18.09.2023 esitas hageja maakohtule täiendavad selgitused kostja krediidivõimelisuse

kontrollimise kohta.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt 16.10.2024 tagaseljaotsusega ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 111,18 eurot ning viivise põhinõude 110,67 euro tasumata osalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot. Maakohus jättis rahuldamata

hagiavalduse põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulude 20 eurot ja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

75,63 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5.1. Maakohus leidis, et kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja, pank) vahel 30.12.2021

sõlmitud väikelaenulepingul nr L383530 on tarbijakrediidilepingu tunnused ning sellele tuleb

kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Maakohus leidis, et leping on VÕS

§ 4062 lg 1 alusel tühine, kuna lepingus märgitud krediidi kulukuse määr (53,18% aastas)

ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära. Eesti Panga poolt 30.11.2021

avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% aastas. Seega oli VÕS § 4062

lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 30.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 50,85%

aastas.

5.2. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel

saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061

sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on

määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud

asjaolusid, millest nähtuvad tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed

VÕS § 4062 lg 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad. Seetõttu ei ole kohtul

võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal.

5.3. Maksegraafiku kohaselt on kostjal otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 169,39 eurot tagastamise kohustus (30.12.2021 kuni 10.10.2024 osamaksed).

Hagiavalduse kohaselt jättis kostja osamaksed täielikult tasumata alates 10.04.2022. Seega oli

kostja teinud maksegraafiku alusel vähemalt 30.12.2021, 10.02.2022 ja 10.03.2022

osamaksed kogusummas 58,72 eurot. VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär

tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 30.12.2021 kuni 01.01.2023 oli 0% aastas. Kuivõrd

tarbijakrediidileping oli tühine ning intressimäär oli osamaksete tegemise ajal 0% aastas, tuleb

maksed lugeda krediidisumma 300 eurot tagastamise kohustuse täitmiseks. Sissenõutavaks

muutunud tagastamata krediidisumma jääk kostja tehtud tagasimakseid arvestades on 110,67

eurot (169,39-58,72=110,67). Kohus rahuldas hagiavalduse selles osas. Hageja ei ole

põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning

teinud need kostjale teatavaks. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, millises ulatuses on

hageja esitatud intressi tasumise nõue põhjendatud VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 94 lg 1 alusel.

Seega ei ole hagi selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Krediidilepingu tühisusest

tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud ulatuses.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses algses

maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega viivitamise eest.

Krediidisumma osamaksed ajavahemikus 30.12.2021 kuni 10.03.2023 tervikuna ning

10.04.2023 osamakse 3,29 euro ulatuses on tagastatud kostja tehtud maksete 58,72 eurot

arvel. Kostja oli 23.08.2023 seisuga viivituses 10.04.2023 krediidisumma osamakse 4,88

eurot tasumisega 1,59 euro ulatuses ning 10.05.2023 kuni 10.08.2023 krediidisumma

osamaksete tasumisega tervikuna. Seega on hagejal hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades

õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses krediidisumma

osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 10.04.2023 kuni 10.08.2023. Viivis nimetatud

osamaksetelt on 0,51 eurot. Kohus rahuldas hageja TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude

osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 110,67 eurot tasumata

osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot.

5.4. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt haldustasu 6 eurot

maksmist. Samuti puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu alusel.

Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on jätnud tagastamata tühise

krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja on teinud selle

kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 128 lg 3 mõistes kulusid. Hageja ei ole põhjendanud

hagiavaldust sissenõudmistoimingute tegemisega ja toimingute seoses kulude tegemisega (nt

postikulu, SMS-is saatmise vms kulu).

5.5. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt sellises ulatuses, et õiglane on jätta poolte

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas 18.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning saata asja tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et 30.12.2021 lepingus

märgitud krediidi kulukuse määr 53,18% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi

kulukuse piirmäära. Eesti Panga kodulehe kohaselt oli 31.05.2021 avaldatud määr 18,68 %.

Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril

ning kostjaga lepingu sõlmimise ajal, perioodil alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 kehtinud

kolmekordne määr oli 56,04%. Seega on maakohtu seisukoht, et 30.12.2021 lepingus

märgitud krediidi kulukuse määr 53,18% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi

kulukuse piirmäära, vastuolus Eesti Panga avaldatud määraga.

6.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et

krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja

hinnangul ei ole maakohus järginud selgitamiskohustust ning on lahendanud hageja nõuet

sisuliselt, andmata hagejale võimalust hagiavaldust täiendada ning esitada alternatiivne nõue.

Maakohus on 05.09.2023 puuduste kõrvaldamise määruses p-s 2.3 selgitanud, et kui kohus

jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleb

lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja pöördus peale puuduste

kõrvaldamise määruse saamist esialgse võlausaldaja poole täiendava teabe saamiseks ning on

esitanud 18.09.2023 hagiavalduse täienduse koos pangalt saadud vastustega. Peale hageja

poolse hagiavalduse täienduse esitamist võttis maakohus 17.10.2023 määrusega hagiavalduse

menetlusse ning menetlusse võtmise määruses ei ole maakohus selgitanud, et krediidiandja

poolt hagejale esitatud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole piisav ning et

esitatud andmete kohaselt asub maakohus seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ei ole pank krediidiandjana järginud. Nimetatust tingitult oli maakohtu seisukoht

hagejale üllatuslik. Kui hageja oleks sellest teadnud, oleks saanud ta esitada menetluses

alternatiivnõude.

6.3. Maakohus määras ebaõigesti ka menetluskulude jaotuse. Arvestades hagi rahuldamise

ulatust oleks tulnud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Vastustaja seisukoht

Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu

otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, s.o osas milles maakohus jättis

hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot, hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 75,63 eurot ja alates 24.08.2023 põhivõlgnevuselt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määra ületavas osas. Samuti menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles

maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud

osas tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning samuti

menetluskulude jaotuse osas. Asi saadetakse tühistatud osas tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust ja sellele kohalduvad VÕS asjakohased sätted. Riigikohus on

selgitanud, et kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, peab kohus ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta omal algatusel kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib.

Eelnimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida

seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu

tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 1 tähenduses, sh täitnud

nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust

või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist

krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis on leping intressikokkuleppe osas tühine ning VÕS § 4034 lg 7 järgi

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11–26).

10. Maakohus rahuldas praegusel juhul hagiavalduse osaliselt, kuna leidis, et hageja nõude

aluseks olev kostja ning Coop Finants AS vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenuleping nr

L383530 on VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt tühine, kuna lepingus märgitud krediidi kulukuse

määr (53,18%) ületab krediidi kulukuse piirmäära. Sealjuures lähtus maakohus Eesti Panga

poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrast 16,95% ning leidis, et

lepingu sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse piirmäär 50,85%. Hageja on

apellatsioonkaebuses leidnud, et eeltoodud maakohtu seisukoht on ekslik, kuna kohaldamisele

kuulub Eesti Panga veebilehel 31.05.2021 avaldatud krediidi kulukuse määr 18,68%, mille

järgi oli lepingu sõlmimise ajal krediidi kulukuse piirmäär 56,04%.

11. Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti Pank avaldab tarbimislaenude kulukuse määra

kaks korda aastas oma veebilehel seisuga 30. november ja 31. mai. Seisuga 30. november

kohta avaldatav määr väljendab antud aastal perioodil 1. juuni kuni 30. november sõlmitud

tarbijakrediidilepingute keskmist krediidi kulukuse määra ja 31. mai kohta avaldatav määr

väljendab antud aastal perioodil 1. detsember kuni 31. mai sõlmitud tarbimislaenude keskmist

krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt kohustub Eesti Pank korraldama keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Seega

järgib tarbijakrediidilepingute keskmise krediidi kulukuse määra ülempiiri arvestamine

seadusjärgse intressimäära ja seadusjärgse viivisemäära arvestamise põhimõtet, mille aluseks

on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. See tähendab, et krediidi kulukuse

määra ülempiir muutub kaks korda aastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, selleks ajaks on

Eesti Pank kohustatud avaldama uue keskmise määra. Eesti Panga poolt uue keskmise määra

varasem avaldamine ei tähenda, et uus krediidi kulukuse määra ülempiir kohalduks juba

varasema avaldamise hetkest, vaid ikkagi alates 1. jaanuarist ja 1. juulist. Kui seisuga 31. mai

2019 oli vastav keskmine määr 19,37%. oli alates 01.07.2019 kuni 31.12.2019 krediidi

kulukuse määra ülempiiriks 58,11%. (vt VÕS II komm (2019), § 4062, p 3.2).

12. Eeltoodust lähtuvalt nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus on lähtunud

laenulepingule kohalduva krediidikulukuse määra kontrollimisel ekslikult Eesti Panga poolt

30.11.2021 avaldatud määrast. Lähtuda tulnuks 31.05.2021 avaldatud määrast. Eesti Panga

poolt 31.05.2021 avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr, mis oli

aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele perioodil 01.07-

31.12.2021 sõlmitud lepingutele, oli 18,68 %. Seega oli selle kolmekordne määr 56,04%.

Eeltoodust tulenevalt ei ole õige maakohtu järeldus, et 30.12.2021 sõlmitud laenulepingus

märgitud krediidikulukuse määr (53,18%) ületab VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud ülempiiri ning

leping on seetõttu tühine.

13. Praegusel juhul on maakohus hagi aluseks oleva lepingu kehtivuse kontrollimisel

piirdunud üksnes sellega, kas selles märgitud krediidi kulukuse määr ületab VÕS § 4062 lg-s 1

nimetatud piirmäära. Samas ei ole maakohus kontrollinud hageja nõude aluseks oleva

laenulepingu vastavust ülejäänud tarbijakrediidilepingu kohustuslikele sätetele. Sealjuures ei

nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, et kohus oleks sisuliselt kontrollinud

tarbijakrediidilepingust tulenevat krediidi kulukuse määra ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1), vaid on lugenud selle kostja poolt TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks.

Samuti ei ole maakohus kontrollinud seda, kas laenuandja järgis kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus

on jätnud olulisel määral asjas tähtsust omavate asjaolude osas seisukoha võtmata ning on

rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise

rikkumisega TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (vt nt RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).

Ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid

ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama

esimese astme kohus. Lisaks ei saaks ringkonnakohus rikkumist ise kõrvaldada ka seetõttu, et

TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus siiski ka

siin apellatsioonkaebuse piiridega seotud ja saab tagaseljaotsuse tühistada üksnes vaidlustatud

ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi selles osas

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja

sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab tühistatud osas asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust

ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3

järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud

lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)