2-24-7707/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7707

Kohtuasi

Y, C ja X-i hagi Q vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y, C ja X-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

hageja I nõue 4 467,42 eurot

hageja II nõue 2 803,95 eurot

hageja III nõue 2 173,95 eurot

Hageja/apellant I: Y (isikukood XXX)

Hageja/apellant II: C (isikukood XXX)

Hageja/apellant III: X (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: W

Hagejate lepingulised esindajad: Svetlana Malkova,

Vladimir Makarov (e-post XXX)

Kostja/vastustaja: Q (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (e-post XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 30.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Y, C ja X-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue

1. Kostja on hagejate isa. Hagejate vanemate kooselu lõppes juunis 2021.a ja nad elavad

lahus. Hagejad elavad oma emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ning

regulaarselt ülalpidamist. Kostja on tasunud elatist kokku 560 eurot kuus, alates

01.04.2025.a. 580 eurot kuus. Hageja I igakuised vajadused on 1 222,77 eurot kuus,

hagejal II 853,10 eurot kuus ja hagejal III 733,10 eurot kuus.

Hagejad paluvad:

1.1. välja mõista kostjalt hageja I kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 496,38 eurot kuus;

1.2. välja mõista kostjalt hageja II kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 311,55 eurot kuus;

1.3. välja mõista kostjalt hageja III kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 241,55 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud ülalpidamist nii elatise maksmisega kui

vahetult. Hagejad elavad korteris, mis on vanemate kaasomandis ning saavad seonduvalt

kasutuseelist. Lisaks sellele on kostja tasunud hageja II eelkooli eest 208 eurot. Kostja on

läbivalt osalenud ja osaleb jätkuvalt hagejate elus. Kostja viib lapsi nii (eel)kooli,

eripedagoogi konsultatsioonile, treeningutele, kui ka arsti juurde. Kostja osaleb ka

lastevanemate koosolekutel ja arenguvestlustel. Hagejate ema saab iga-aastaselt

koolitarvete toetust 100 eurot hageja kohta ning hageja II puudetoetust 139 eurot kuus.

Kostja ostis 13.11.2025 hagejale I arvuti. Kostja täidab laste vajadused ajal, mil lapsed

viibivad temaga. Lisaks viibivad lapsed osa ajast ka kostja vanematega ja on sel ajal nende

ülalpidamisel. Kostja vanemad viivad iga kolme-nelja päeva tagant hagejatele kodust

toitu. Samuti suunab hagejate ema hagejad eelnevalt kooskõlastamata suuremate ostude

tegemiseks kostja vanemate juurde, vältimaks selliselt kulude katmises osalemist.

Hagejate vajadused on kunstlikult suurendatud, mis ei vasta nende tegelikele vajadustele,

harjumuspärasele eluviisile ja vanemate võimalustele.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kostja esitas 17.11.2025 menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab vastuväite kohtu

tegevusele, mis seisneb selles, et kohus menetleb hagejate nõudeid 14.10.2025

menetlusdokumendis märgitud kujul. Kostja leiab, et hagejad on hagi muutnud, milleks

kostja ei andnud nõusolekut. Hagejad muutsid nii hagi alust kui eset, tuginedes

asjaoludele, mida ei saanud hagi esitamise ajal olla (2025 hinnatõus, toidu ja

tervishoiukulude, huviringide kulu muutused, lisandunud uued kululiigid). Kui

menetlusökonoomia kaalutlustel võiks kohus elatiseasjades hagi muutmist lubada, siis

antud juhul soovivad hagejad saavutada olukorra, kus hagi loetakse muudetuks

tagasiulatuvalt alates esitamisest. Kostja taotleb vastuväite rahuldamist ja menetleda

nõudeid 15.05.2024 hagiavalduses toodud kujul. Kostja märkis samas, et taotleb, et kohus

nõuaks välja krediidiasutustelt hagejate ema arvelduskontode väljavõtted viimase kuue

kuu kohta. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejate emal ligilähedaseltki sellist sissetulekut,

mis võimaldaks anda lastele ülalpidamist vastavalt nende väidetud vajadustele. Kuna

hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist enamas kui PKS § 101-järgses ulatuses, tuleks

kindaks teha hagejate ema majanduslik seisund. Hagejad vaidlevad kostja taotlustele

vastu.

5. Kohus kostja etteheitega hagi muutmise kohta ei nõustu. Oma vajaduste täpsustamine

endast hagi aluse muutmist ei kujuta. Nõude suurendamist tulenevalt TsMS

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 376 lg 4 p 2 hagi muutmiseks ei peeta. Kostja on

taotlenud tõendi kogumist tõendamaks, et hagejate ema ei tee kulutusi väidetud ulatuses.

Kohus leiab, et asjas omavad tähendust hagejate vajadused, mitte ema poolt tehtavad

kulutused. Kohus jätab kostja 17.11.2025 taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.

6. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on:

hagejad I ja II

-alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka

pere toetusest 450 eurot : 3 last);

- alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1

981 x 3%) - 40 - 37,5);

hageja III

-alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool

lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5);

- alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5).

7. Hagejate väitel ei piisa nende ülalpidamiseks miinimumelatis suurusest, hageja I väitel

kulub tema ülalpidamiseks 1 222,77 eurot, hageja II ülalpidamiseks 853,1 eurot ja hageja

III ülalpidamiseks 733,1 eurot.

8. Maakohus asus seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on kohtu hinnangul

kokkuvõtlikult järgmised:

vajadus (eur/kuus)

hageja I

hageja II

hageja III

eluase

242,64

242,64

242,64

toit

telefon, internet, tv

12,3

12,3

tervishoid

hügieen

kool

riided-jalanõud

huviharidus

kuni

30.04.25

66,67

al 01.05.25

kuni

01.09.25

58,86

al 01.09.25

70,83

al 01.09.25

141,67

vaba aeg

majapidamistarbed, kodukeemia

kütus

kokku (eur kuus)

kuni

30.04.25

719,31

al 01.05.25

777,64

al 01.09.25

794,31

kuni

31.08.25

649,8

al 01.09.25

661,77

566,94

9. Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel

kaetud osa (PKS § 101 lg 5), on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev

osa:

hageja I

- 15.05.2024 - 30.04.2025.a. 282,16 eurot ((719,31 - 80 - 75 (so 450 : 2 : 3)) : 2);

- 01.05.2025 - 31.08.2025.a. 311,32 eurot ((777,64 - 80 - 75) : 2);

- al 01.09.2025.a. 319,66 eurot ((794,31 - 80 - 75) : 2);

hageja II

- 15.05.2024 - 31.08.2025.a. 247,40 eurot ((649,8 - 80 - 75) : 2);

- al 01.09.2025.a. 253,39 eurot ((661,77 - 80 - 75) : 2);

hageja III

- al 15.05.2024.a. 195,97 eurot (566,94 - 100 - 75) : 2.

10. Kohus tuvastas eelnevalt, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37

eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa korterist, annavad

mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava

kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.

11. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta 01.05.2024 - 10.11.2025 (dtl 158).

Perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot

hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84

eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot

hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)).

12. Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot

((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k). Kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas

hagejale I 3873,34 eurot (5462,75-1589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41)

ja hagejale III 2045,52 (3 634,93-1589,41), so kokku 8 936,29. Kohus tuvastab maksete

väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot

((560:31x17) + (560x10) + (580x8)). Väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud

elatisemakseid regulaarselt igakuiselt.

13. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kohus

jätab hagi rahuldamata.

14. Kohus ei nõustu kostjaga, et esineksid hagejate seadusliku esindaja ilmsele

menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude

tema kanda jätmist TsMS § 164 lg 12 alusel. Puudub alus arvata, et kostja poolt

etteheidetavad täpsustused menetluse kestel oleksid tehtud menetluse venitamiseks vms

pahausksel eesmärgil. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

15. Apellatsioonkaebuses paluvad apellandid tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus,

millega rahuldada hagi, või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju

Maakohtule.

16. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotlesid hagejad hagi esitamisel kostjalt elatist

PKS § 101 alusel arvestatavas miinimumsummas, rõhutades samas juba menetluse

algusest, et nimetatud summa ei kata laste tegelikke vajadusi. Menetluse käigus,

arvestades kohtu seisukohta, et lapse ülalpidamisel tuleb arvesse võtta ka kostjale kuuluva

eluruumi ½ kaasomandi osa kasutamisest tulenevat panust, täpsustasid hagejad oma

nõudeid ning esitasid elatise arvutuse, mis lähtus laste tegelikest ja püsivatest kuludest.

Nõuete täpsustamine ja suurendamine ei olnud meelevaldne, vaid tingitud vajadusest

esitada kohtule selge ja terviklik ülevaade laste tegelikest ülalpidamiskuludest olukorras,

kus osa kostja panusest arvestati mitte rahalise makse, vaid eluaseme kasutuseelisena.

17. Kohus on otsuse punktis 27 tuvastanud laste igakuised vajadused summades, mis on juba

iseenesest vaidlustatud ja alahinnatud, kuid on seejärel teinud nendest arvutustest

järeldusi, mis ei arvesta hagejate tegelikke nõudeid ega perekonnaseaduse eesmärki.

18. Kohus on otsuse punktides 29–31 arvestanud igale lapsele nn kasutuseelise väärtuse

summas 171,37 eurot kuus ning leidnud, et kumbki vanem annab sellest vahetult

ülalpidamist 85,69 euro ulatuses. Selline käsitlus on problemaatiline mitmel põhjusel.

Eluaseme kasutuseelise arvestamine ei ole rahaline makse lapsele ega kata lapse

igapäevaseid jooksvaid vajadusi. Tegemist on abstraktse väärtusega, mille käsitlemine

kostja otsese ülalpidamisena viib lapse vajaduste kunstliku vähendamiseni ning moonutab

tegelikku rahalist panust, mida kostja lapse ülalpidamisse teeb.

19. Kohus on teinud ulatusliku arvestuse kostja poolt ajavahemikus 15.05.2024– 30.11.2025

tasutud summade kohta ning jõudnud järeldusele, et kostja on tasunud isegi rohkem, kui

kohtu hinnangul vajalik oleks olnud. Selline arvestus ei saa siiski olla aluseks hagi

rahuldamata jätmisele, kuna hagi eesmärk ei olnud tuvastada, kas kostja on minevikus

tasunud piisavalt, vaid määrata lapse vajadustele vastav õiglane ja selge igakuine elatis

tulevikuks.

20. Hagejate nõuded ei ole ebamõistlikud ega ülemäärased. Ka pärast nõuete täpsustamist jäid

taotletavad summad kohtu enda arvutustega samasse suurusjärku ning lähtusid eeldusest,

et lapse vajadused ja vanemate ülalpidamiskohustus tuleb jaotada õiglaselt ja läbipaistvalt.

Kohus on siiski eelistanud lahendust, kus elatise suurus jääb sisuliselt määramata ning

lapse tulevane ülalpidamine sõltub üksnes kostja vabatahtlikest maksetest.

Ringkonnakohtu otsus

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, hagejate

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob

ringkonnakohus esile järgneva.

22. Asja materjalidest nähtub, et:

-Kostja on hagejate isa.

-Hagejad elavad emaga.

-Kostja suhtleb hagejaga I ja III telefoni teel, lapsed tema juures ei viibi. Hagejaga II

suhtleb kostja ka vahetult, samuti tegeleb kostja ema hagejaga II, sh käib teda kodus ka

järele vaatamas, kui hagejate ema peab eemal viibima.

-Kostja on tasunud hagejatele ülekannetena enne hagi esitamist elatist kokku 560 eurot

kuus, alates 01.04.2025.a. so hagimenetluse ajal 580 eurot kuus, alates 01.04.2025 635,70

eurot kuus.

-Hagejate vahematele kuulub kaasomandisse korteriomand, mida kasutavad hagejad ja

hagejate ema. Korteriomandi omandamiseks on võetud laen, mida hagejate vanemad

tasuvad igakuiselt võrdselt.

-hagejad I ja II miinimumelatise suuruseks on alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a.

250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40

(pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 eurot : 3

last) ning alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5);

-Hageja III miinimumelatise suuruseks on alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22

eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5) ning alates

01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5).

-Hagejate väitel on nende ülalpidamiseks vajalik vahendite suurus järgmine: hageja I

igakuised vajadused on 1 222,77 eurot kuus, hagejal II 853,10 eurot kuus ja hagejal III

733,10 eurot kuus.

-Puudub vaidlus, et vanemad peavad ülalpidamise hagejatele tasuma võrdsetes osades.

23. Apellatsioonkaebuse alusel tuleb tuvastada, kas maakohtu otsus, millega hagi jäeti

rahuldamata, on põhjendatud.

24. Ringkonnakohtu arvates asus maakohus õigesti analüüsima hagejate põhjendatud

ülalpidamiskulude suurust. Maakohtule ei saa ringkonnakohtu arvates ette heita hageja I

osas ülalpidamiskulude suuruse tuvastamist. Maakohus leidis, et hageja I

ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis.

Ringkonnakohtu arvates eksis aga maakohus sellega, kui tuvastas, et hageja II ja hageja III

põhjendatud ülalpidamiskulude suurus on väiksem kui kahekordne miinimumelatise

suurus. Selles osas tuleb maakohtu otsust korrigeerida. PKS § 101 lg 1 alusel eeldatakse,

et iga alaealise lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne miinimumelatise suurus. Asjas

puuduvad sellised asjaolud, mis õigustaksid ülalpidamiskulude tuvastamist hageja II ja

hageja III väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis. Siiski

tuleb märkida, et hageja II osas on maakohus ülalpidamiskulude suuruse tuvastanud

kahekordse miinimumelatisele lähedases suuruses, erinevus on igakuiselt mõne euro

ulatuses. Hageja III osas erineb ülalpidamiskulude arvestus võrreldes miinimumelatise

suurusega ligikaudu 45 euro ulatuses igakuiselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas

asjas lähtuda sellest, et hageja II ja hageja III ülalpidamiseks tuleb kostjal tasuda

ülalpidamist miinimumelatise ulatuses.

25. Ringkonnakohtu arvates on hagejate väited, eelkõige hageja I ja hageja II väited, et

osaliselt on nende vajaduste suurusi erinevate kulude lõikes alusetult minimeeritud,

põhjendamatud. Hageja III väited on osaliselt põhjendatud, kuid nagu ringkonnakohus

eelnevalt esile tõi, tuleb arvestada, et hageja III elatise põhjendatud suurus on võrreldes

maakohtu otsuses tuvastatuga ligikaudu 45 eurot suurem.

26. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpeetava tavalise

elulaadi ning sellega seotud kulutuste suurus aga sõltub alaealise ülalpeetava vanemate

rahalistest võimalustest. Ringkonnakohus tegi hagejate vanematele ettepaneku esitada

oma pangakontode väljavõtted, millest nähtub nende sissetulekute suurus. Maakohtus

väitis nimelt kostja, et hagejate ema sissetulekud ei võimalda hagejate väidetud suuruses

kulutuste tegemist. Ringkonnakohtus leidis eelnimetatud kostja väide tõendamist.

Ringkonnakohtu istungil avaldas hagejate ema, et tema töötasu suurus on umbes 600-700

eurot kuus ning esitatud kontoväljavõte kinnitas nimetatud väite õigsust. Hagejate ema

väitis, et laste kulutusi aitavad kanda ka tema vanemad ja hagejate ema kontoväljavõttest

nähtub, et tõepoolest on hagejate emale üle kantud mitmel korral 100-200 eurot kahe

erineva isiku poolt selgitusega „kingitus“. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja I väitel

tema ülalpidamiseks 1 222,77 eurot, hageja II ülalpidamiseks 853,1 eurot ja hageja III

ülalpidamiseks 733,1 eurot kuus. Seega kulub hagejate väitel nende ülalpidamiseks kokku

ligikaudu 2 800 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus, et vanemad peavad hagejate

ülalpidamiskohustust täitma võrdselt. Arvestades hagejate ema töötasu suurust ja

tõenäoliselt lähisugulastelt kingitusena ülekantud summade suurust, ei võimalda hagejate

ema sissetulekud hagejate väidetud mahus kulutuste tegemist. Seega tuvastas maakohus

põhjendatult, et hagejad on oma kulude suuruse üle paisutanud.

27. Maakohus tõi õigesti esile Riigikohtu selgituse, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb

tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda

esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

28. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostja on regulaarselt, sh juba enne hagi esitamist

teinud hagejate ülalpidamiseks hagejate emale rahalisi ülekandeid. Tõendatud on ka see,

et hagejad koos emaga elavad hagejate emale ja isale kaasomandina kuuluvas korteris,

mille omandamiseks võetud laenumakseid tasuvad ka käesoleval ajal mõlemad vanemad

võrdselt. Ringkonnakohus võttis maakohus põhjendatult arvesse ülalpidamiskohustuse

täitmise osaliselt kostja poolt hagejatele osutatud kasutuseelise arvel, maakohus viitas

seejuures ka asjakohasele Riigikohtu lahendile. Apellatsioonkaebuse etteheited

eluasemekulude suuruse tuvastamise osas on põhjendamatud juba seetõttu, et maakohtu

arvates oli hagejate esitatud eluasemekulude suurus sisuliselt põhjendatud, st maakohus

arvestaski hagejate väiteid eluasemekulude kohta. Maakohus ei arvestanud kasutuseelist

üksnes kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena vaid leidis, et ka ema täidab selles osas

ülalpidamiskohustust. Seega ei ole ka kulude jaotamisel ja kandmisel vanemate võrdsuse

põhimõttest kõrvale kaldutud. Maakohus tuvastas, et iga hageja poolt saadava

kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub ½

kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult

ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.

29. Maakohus tuvastas, et perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist

kokku 5 462,75 eurot hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) +

(319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k))

ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)). Kostja andis vahetult

ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k),

kuid kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,75-

1589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3

634,91589,41), so kokku 8 936,29. Maakohus tuvastas maksete väljavõttelt (dtl 158), et

kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) +

(580x8)).

30. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et kostja on andnud ülalpidamist enam, kui

põhjendatud hagejate ülalpidamiskohustuse suurus. Ringkonnakohus korrigeeris

maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et hageja II ja hageja III suhtes

ülalpidamiskohustus on kostjal väiksem kui kahekordne miinimumulatus. Kuna maakohus

tuvastas, et kostja tasus hagejatele elatist käsitletaval perioodil enam kokku 1 600 euro

ulatuses, siis tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui hageja II ja hageja III põhjendatud

ülalpidamiskuludeks pidada kahekordne miinimumelatise suurus on kostja oma kohustuse

täitnud.

31. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väidetele tema

poolt hageja I jaoks arvuti ostmiseks tehtud kuludele 2025.a ligikaudu 1000 euro suuruses

summas ja hageja II eelkooli kulude tasumisele. Ka nende kulude kandmine, lisaks

igakuistele elatisemaksetele ja vahetu ülalpidamiskohustuse täitmisele korteriomandi

kasutada andmisele viitab sellele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud ja ei

kavatse ka seda teha, vastupidi, arvestades tema sissetulekute suurust, mis nähtub

ringkonnakohtule esitatud kontoväljavõttest, on ülalpidamiskohustust igakuiselt kohaselt

täidetud.

Menetluskulud

32. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/