3-24-1793/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1793

Haldusasi

Z.C kaebus Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr

TA24-0078070 ja 20.05.2024 otsuse nr 124031016

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.C

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.01.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.01.2025

otsus haldusasjas nr 3-24-1793 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 01.07.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-24-1793

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.C (kaebaja) esitas 04.05.2024 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks ja

töötuskindlustushüvitise saamiseks.

2. Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsusega nr TA24-0078070 jäeti kaebaja tööturumeetmete

seaduse (TöMS) § 8 lg-te 3 ja 4 alusel töötuna arvele võtmata, kuna töötamise registri

andmetest selgus, et taotleja töötas avalduse esitamise ajal asutuses Kolme Kandi Rahvamaja.

3. Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsusega nr 124031016 jäeti kaebajale töötuskindlustuse

seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 alusel töötuskindlustushüvitis määramata, kuna ta ei olnud

töötuna arvele võetud.

4. Kaebaja esitas 16.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsus nr TA24-0078070 ja

20.05.2024 otsus nr 124031016 ning kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi

vaatamata.

Eesti Töötukassa keeldus töötuskindlustushüvitise maksmisest seoses sellega, et kaebajal on

rahvatantsuõpetaja tööga seotud töölepingud Lääne-Harju Vallavalitsusega ja Rapla

Vallavalitsusega. Kaebaja teeb rahvatantsuõpetaja tööd 6 tundi nädalas ja sõidab sellega

seoses ühes kuus läbi ca 1000 km, kuid töötasu on kokku vaid 339,33 eurot.

Rahvatantsuõpetaja töötasust tasub pool Kultuuriministeerium tingimusel, et kollektiivid

peavad olema osalenud laulu- ja tantsupeo protsessis ning tantsuõpetajal peab olema

kutsetunnistus ja kehtiv tööleping. Töötukassa sõnul saaks kaebaja töötuskindlustushüvitist,

kui ta teeks seda tööd tööampsudena. Kaebaja ei saa aga sõlmitud töölepinguid lõpetada, sest

siis ei saaks omavalitsus ministeeriumilt tantsuõpetaja palgatoetust. Kaebaja tööleping lõpetati

Tehnohooldus OÜ omaniku poolt, kõigilt tema töötasudelt on varem kinni peetud 1,8% ja

tööandja on maksnud 0,8% töötukindlustuse makseteks. Kaebajal on praeguses olukorras

õigus töötuskindlustushüvitisele kuni uue töö leidmiseni ja töötasu saamiseni. Kultuuri ja

hariduse valdkonnas makstavad töötasud ei võimalda normaalset äraelamist ka

täiskoormusega töötades, töötada tuleb mitmel töökohal. Kui töötajal on seadusega pandud

kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid, siis peab selle eest saama ka hüvitist.

5. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Töötukassa andmekogu kohaselt töötas kaebaja perioodil 01.01.2024˗30.06.2024

võlaõigusliku lepingu alusel asutuses Kolme Kandi Rahvamaja. Lisaks on kaebajal alates

01.10.2019 tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, mis ei ole töötamise registri andmetel

lõppenud. Seega oli kaebajal 17.05.2024 otsuse tegemise ajal kehtiv töösuhe ning TöMS § 8

lg 4 p 3 järgi ei saanud kaebajat töötuna arvele võtta. Vastustaja selgitas kaebajale töötuna

arvelevõtmise avalduse menetluse käigus töötuna arvelevõtmise tingimusi, sh võimalust

edaspidi ajutiselt töötada, tehes n-ö tööampse.

TKindlS § 6 lg 1 p 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna

arvele võetud TöMS § 8 kohaselt. Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse kohaselt ei

võetud kaebajat töötuna arvele, puudus tal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus

töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustushüvitisele on õigus üksnes töötuna arvel oleval

isikul.

2(4)

3-24-1793

TöMS § 8 ja TKindlS § 6 lg 1 p 1 on imperatiivsed sätted, st vastustajal puudub

kaalutlusõigus, kas isik töötuna arvele võtta või maksta hüvitist, kui ilmnevad sätetes

kirjeldatud asjaolud. Töötuna arvelevõtmine ei ole seotud isiku sissetuleku suurusega, vaid

töötamise faktiga. Samuti ei ole isikul õigust hüvitisele seetõttu, et tema majanduslik olukord

on halb.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Töötamise registri väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas tähtajalise võlaõigusliku lepingu

alusel perioodil 01.01.2024˗30.06.2024 asutuses Kolme Kandi Rahvamaja. Lisaks on kaebajal

alates 01.10.2019 tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, mis ei olnud töötamise registri

andmetel lõppenud. Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse tegemise ajal oli kaebajal

kehtiv töösuhe (võlaõiguslik leping) Kolme Kandi Rahvamajaga ja tööleping Lääne-Harju

Kultuurikeskusega, polnud töötukassal TöMS § 8 lg 4 p 3 järgi õigust kaebajat töötuna arvele

võtta. Seega on Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsus õiguspärane.

Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele, puudus

kaebajal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele. TKindlS sätestab

ühemõtteliselt ja selgelt, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna

arvele võetud TöMS § 8 kohaselt. Seega on Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsus nr 124031016

samuti õiguspärane.

Kaebaja etteheited kultuuritöötajate palgataseme kohta ning laulu- ja tantsupeoliikumises

osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimuste ja korra osas ei

ole praeguse vaidluse puhul asjakohased. Vastustaja esitatud töötamise registri väljavõttest

selgub ka, et kaebaja on alates 08.07.2024 töötajana registreeritud üldosakonna juhataja

ametikohal uues põhitöökohas Lavateir AS. Seega peab kaebaja edaspidise

töötuskindlustushüvitise saamise soovi korral arvestama seadusandluses seatud piirangutega

ning tantsuõpetaja töö ei lähe töötuna arveloleku ajal töötamisena arvesse tõepoolest vaid sel

juhul, kui see jääb TöMS §-s 11 sätestatud ajutisele töötamisele seatud piiridesse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kaebaja palub 07.02.2025 apellatsioonkaebuses (hiljem täiendatud) tühistada Tallinna

Halduskohtu 08.01.2025 otsus.

Tööampsude tegemiseks oleks kaebaja pidanud töölepingud lõpetama. Lepingu lõpetamisega

oleks automaatselt olnud töötasu poole väiksem, kuna tööleping on Kultuuriministeeriumilt

palgatoetuse saamise eeldus. Töötuskindlustusmakse võetakse kõigi tasude pealt ja arvatakse

automaatselt töötasust maha. Kaebaja ei ole summade mahaarvamiseks nõusolekut andnud.

Põhitöö kaotusel peaks kaebaja saama makstud kindlustusmaksete summast vastavat

kompensatsiooni. Kaebaja palub mõista töötukassalt välja nelja kuu töötasu ulatuses hüvitis

ajavahemiku eest, mil tal puudus sissetulek. Kaebaja palub, et ta edaspidi ei peaks tasuma

töötukassa makse, kuna see on lisakoormus kaebajale. Normaalselt äraelamiseks peab kaebaja

töötama mitmel töökohal. Kaebaja on alates 11.02.2025 põhitöökohalt vabastatud ja töötu

ning tal puudub sissetulek.

8. Eesti Töötukassa palub 13.03.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes

varem esitatud seisukoha juurde.

Töötuskindlustus on solidaarsuspõhimõttel toimiv sundkindlustus, mis tähendab, et kõigi

kindlustatute ühiselt kogutud vahendite arvelt makstakse hüvitist isikule, kellel kindlustusrisk

on realiseerinud. Õigus töötuskindlustushüvitisele tekib vaid juhul, kui isik on töötuna arvele

3(4)

3-24-1793

võetud ja tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36

kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1) ning tema töö- või teenistussuhe ei ole lõppenud TKindlS § 6

lg-s 2 sätestatud alustel. Seega puudus kaebajal õigus nõuda hüvitise maksmist üksnes

põhjusel, et ta on töötuskindlustusmakseid tasunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

10. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et asjas ei korraldatud kohtuistungit. Halduskohus

määras asja arutamisele kirjalikus menetluses põhjendatult, kuna HKMS § 131 lg 1 p 2

kohaldamise eeldused olid täidetud ˗ asja lahendamiseks olulised asjaolud oli võimalik välja

selgitada kohtuistungit korraldamata ning kaebajal puudus ilmselgelt põhjus kohtuistungi

korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas

seda, et menetlusosaliste vahel olid vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kuna faktilistes

asjaoludes vaidlus puudus ja vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, oli menetlusökonoomia

seisukohalt mõistlik vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, nagu seda teeb ka ringkonnakohus.

11. Töötukassa ja halduskohtu selgitused töötuskindlustushüvitise maksmise eelduste ja

süsteemi kohta laiemalt on ammendavad. Kaebaja kaebuse saaks rahuldada üksnes juhul, kui

Eestis seadusandja poolt loodud solidaarsuspõhimõttele tuginev töötuskindlustussüsteem –

mis lihtsustatult on, et töötuskindlustusmakseid tasuvad kõik, kuid kindlustushüvitist saab

üksnes töötu – oleks põhiseadusega vastuolus. Selliseid väiteid kaebaja esitanud ei ole ja

ringkonnakohtule ei ole selline võimalik põhiseadusevastasus ka muul moel äratuntav. Kuna

kaebaja ei olnud töötuskindlustushüvitise taotluse esitamise ajal töötu, puudus tal ka õigus

vastava hüvitise saamiseks.

12. Kaebaja käsitlus sellest, et kui tema töötasult on kinni peetud töötuskindlustusmakseid, siis

on tal õigus töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui tal on küll töö, kuid mingid muud

subjektiivsed asjaolud õigustavad tema arvates töötuskindlustushüvitise saamist (nt saadav

töötasu on liige väike või üldine elatustase on madal), ei tugine seadusel.

Töötuskindlustusmakseid peetakse töötasult kinni TKindlS alusel võrdsetel alustel kõigilt ning

riikliku makse kinnipidamine ei eelda isiku nõusolekut. Seetõttu pole kohtul (ega ka

töötukassal) võimalik vabastada kaebajat töötuskindlustusmaksete kinnipidamisest. Kehva

majandusliku olukorra puhul on kaebajal võimalik taotleda erinevaid toetusi elukohajärgselt

kohalikult omavalitsuselt.

13. Töötukassa on kaebajale põhjalikult selgitanud kohtumenetluses, kuidas ja millistel

õiguslikel alustel töötuskindlustussüsteem toimib. Ringkonnakohtul puudub vajadus neid

selgitusi korrata. Kui kaebaja on vahepealsel perioodil jäänud töötuks, on tal võimalik esitada

töötukassale uus taotlus enda töötuna arvelevõtmiseks ja töötuskindlustushüvitise saamiseks.

14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)