2-25-121597/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-121597

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi B.Q

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7671 eurot 51 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, e-post

Kostja B.Q (isikukood XXX), e-post

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista B.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja ESTO AS ja B.Q vahel sõlmitud:

2.1. 23. novembri 2024 lepingust nr #57651991155 tulenev põhivõlgnevus 3981 eurot 51 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 456 eurot 59 senti;

2.2. 13. novembri 2024 väikelaenulepingust nr #521326452031 tulenev põhivõlgnevus 1832

eurot 43 senti, intress 23 eurot 12 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 210 eurot 14 senti.

3. Mõista B.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 27. maist 2026:

3.1. lepingu nr #57651991155 põhinõudelt 3981 eurolt 51 sendilt kuni põhinõude kohase

tasumiseni;

3.2. väikelaenulepingu nr #521326452031 põhinõudelt 1832 eurolt 43 sendilt kuni põhinõude

kohase tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ taotlus B.Q-lt põhinõude 80 euro 34 sendi, intresside 699

eurot 75 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 5 eurot 15 sendi, haldustasu 15 euro 60 sendi

ja sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 11,82% ulatuses B2 Impact OÜ ja

88,18% ulatuses B.Q kanda.

6. Välja mõista B.Q-lt vastavalt menetluskulude jaotusele B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu

604 eurot 3 senti. Määrata, et B.Q-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb B.Q-l tasuda otsuse jõustumisest alates viiviseid

väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude kohase tasumiseni.

8. Jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

2-25-121597

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 9. septembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse B.Q (kostja) vastu 6132 euro 63 sendi saamiseks. Kohus koostas 22. septembril 2025

makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses

menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatusega lõpetas kohtunikuabi 17. novembri 2025

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 18. novembri 2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohase

hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 12. detsembril 2025, mille kohus võttis menetlusse 18.

detsembril 2025-

3. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust #57651991155 tulenev põhivõlgnevus 3995 eurot,

intressi 586 eurot 26 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 274 eurot 83 senti võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt 3995 eurolt alates 13.

detsembrist 2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista lepingust

#521326452031 tulenev põhivõlgnevus 1899 eurot 28 senti, intressi 136 eurot 61 senti, haldustasu

15 eurot 60 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 130 eurot 66 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt 1899 eurolt 28 sendilt alates 13. detsembrist 2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks ka sissenõudmiskulu 35

eurot.

3.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ESTO AS ja kostja 23. novembril 2024

lepingu nr #57651991155, mille järgi sai kostja krediiti 4000 eurot, intressiga 40,60% aastas,

krediidikulukuse määraga 49,91% ja väljavõtu tasuga 0 eurot. Kokku väljastati kostjale laenu 4020

eurot.

3.2 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ESTO AS ja kostja 13. novembril 2024

lepingu nr #521326452031, mille järgi sai kostja väikelaenu 1900 eurot, intressiga 19,90% aastas,

krediidikulukuse määraga 41,35%, haldustasuga 3 eurot 90 senti kuus, osamaksega 67 eurot 57

senti kuus, kokku 60 makset.

Kostja ei täitnud lepingutes nr #57651991155 ja nr #521326452031 tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, tasumata jäid arved perioodil 1. jaanuar 2025 kuni 1. aprill 2025, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 1. aprillil 2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 15. aprill 2025. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu

luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 16. aprillil 2025. Lepingu ülesütlemise teade

esitada kostja e-postile B.Q.

Esialgne võlausaldaja loovutas 2. jaanuaril 2025 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid, millest teavitati ka kostjat.

2-25-121597

3.3 Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta, et mõlema laenulepingu

taotluses märkis kostja enda sissetulekuna 1300 eurot ja väljaminekutena finantskohustustena 120

eurot ja majapidamiskuluna 200 eurot. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti kaudu, et kostja

sissetulekuks oli 832 eurot 59 senti. Hageja arvestas kostja majapidamiskuluks 304 eurot. Päringud

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse näitasid, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired.

Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli hageja hinnangul tõenäoline, et kostja suudab

võetud laene tagasi maksta.

KOSTJA VASTUS

4. Hagiavalduse ja Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025 määruse tsiviilasjas menetlusse võtmise

kohta ning hagiavaldusele vastamistähtaja määramise kohta on kostjale loetud kätte toimetatuks 2.

märtsil 2026 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel. Kohus määras kostjale

vastamise tähtaja 20 päeva. Kostja omapoolset seisukohta hagiavaldusele ei esitanud, tähtaeg

saabus 23. märtsil 2026.

KOHTUNÕUE

5. Kohus kohustas hagejat 14. aprilli 2026 nõudes selgitama laenu andmise asjaolusid. Kohus

selgitas hagejale, et hagiavaldusele ei ole lisatud kostja taotlust krediidi saamiseks ega väljavõtteid

Maksu- ja Tolliameti, Creditinfo ega Krediidiregistri päringutest. Samuti ei nähtu hagiavaldusest

ega lisadest, et algne krediidiandja oleks küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Hagiavaldusest ei

selgu, kuidas teostas hageja kostja maksevõime analüüsi. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavaid tõendeid, sh kostja

maksevõime hindamise analüüs, pangakonto väljavõte vms või esitada nõude ümberarvestus

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

HAGEJA VASTUS KOHTUNÕUDELE

6. Hageja selgitas, et esitas hagiavalduses ammendavalt kõik temale krediidiandjalt saadud andmed

kostja krediidivõime hindamisest.

Leping nr # 57651991155 osas selgitas hageja, et kostja sai laenu 4020 eurot ning tegi

tagasimakseid kokku summas 38 eurot 53 senti, seega tagastamata põhiosa on kokku 3981 eurot 47

senti (4020-38,53). Hageja rõhutas, et kostja ja algse krediidiandja vahel oli sõlmitud tähtajatu

laenuleping.

6.1 Leping nr # 521326452031 osas selgitas hageja, et kostja sai laenu 1900 eurot. Laenuleping oli

sõlmitud 60 kuuks. Kui ümberarvestuse kohaselt asuda seisukohale, et leping oli sõlmitud 60 kuuks,

siis kujuneb igakuiseks tagasimakseks 31 eurot 66 senti (1900:60). Ka ümberarvestuse kohaselt oli

kostja 16. aprillil 2025 viivituses vähemalt kolme osamaksega, kuna kostja oli teinud

krediidiandjale tagasimakse kogusummas 67 eurot 57 senti, mis kataks 15. detsembri 2024 ja 15.

jaanuari 2025 igakuise makse 31 eurot 66 senti ja osaliselt 15. veebruari 2025 osamakse summas 4

eurot 25 senti. Ümberarvestuse kohaselt on krediidiandja lepingu ülesütlemine kehtiv ja tagastamata

põhiosa summas 1832 eurot 43 senti (1900-67,57) on sissenõutavaks muutunud.

6.2 Hageja märkis, et täiendavalt lisandub VÕS § 94 määras intress kogu kasutusse antud summalt

1900 eurolt selle kasutamisele antud järgnevast päevast s.o alates 6. detsembrist 2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni 16. aprillini 2025, kokku 23 eurot 12 senti. Mõlema lepingu puhul lisandub viivis ka

VÕS §113 määras kuni nõude kohase täitmiseni ja sissenõudekulud vastavalt hagiavalduse p-dele

16-20.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 23. novembri 2024 lepingust nr #57651991155 tuleneva

põhivõlgnevuse 3981 eurot 51 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 456 eurot 59 senti ja 13.

2-25-121597

novembri 2024 väikelaenulepingust nr #521326452031 tulenev põhivõlgnevuse 1832 eurot 43 senti,

intress 23 eurot 12 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 210 eurot 14 senti. Samuti mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu nr

#57651991155 põhinõudelt 3981 eurolt 51 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni ja

väikelaenulepingu nr #521326452031 põhinõudelt 1832 eurolt 43 sendilt kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Rahuldamata jätab kohus hageja nõuded kostjalt põhinõude 80 euro 34 sendi, intresside

699 eurot 75 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 5 eurot 15 sendi, haldustasu 15 euro 60 sendi

ja sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jätab kohus vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele 11,82 % hageja kanda ja 88,18 % kostja kanda.

8. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

9. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 23. novembril 2024 leping nr #57651991155,

mille järgi sai kostja krediiti 4000 eurot, intressiga 40,6% aastas, krediidikulukuse määraga 49,91%

(dtl 59). Kostjale teostati antud lepingu alusel väljamakseid kokku 4020 eurot (dtl 60). Hageja ja

kostja vahel sõlmiti ka 13. novembril 2024 väikelaenu leping nr #521326452031, mille järgi sai

kostja laenu 1900 eurot, intressiga 19,90% aastas, krediidikulukuse määraga 41,35%, haldustasuga

3 eurot 90 senti kuus,60 kuuks ja osamakse suurusega 67 eurot 57 senti (dtl 61).

10. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust laenusaaja võttis krediiti väljaspool

majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. Hageja edastas 1. aprillil 2025 kostjale teate lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmisest 15.

aprillini 2025 (dtl 60, 62). Kostja oli võlgnevuses mõlema laenulepingu osas kolme järjestikkuse

maksega (dtl 60, 62). Hageja luges võlgnevuse tasumata jätmise tõttu lepingud ühepoolselt üles

öelduks alates 16. aprillist 2025 (dtl 61, 63).

12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa

Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras

lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks

teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja

kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50

2-25-121597

lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.

Kohtul on kohustus kontrollida laenuandaja vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ka

kostja vastuväidete esitamata jätmisel.

13. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 lg 1). Kohus kohustas hagejat 25. augusti 2025 kohtunõudega esitama tõendeid, mis

võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist (dtl 136-138).

Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud.

Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud hagiavalduses kostjaga sõlmitud ESTO AS

krediidilepingu nr #57651991155 ja selle teenustingimused (dtl 71-80), Euroopa Tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (dtl 81-84), maksekorraldused (dtl 86-90), kostjale esitatud arved (dtl 91-96),

lepingu ülesütlemise teate (dtl 98-100), väikelaenulepingu (dtl 102-105), Euroopa Tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (dtl 106-110), maksekorralduse (dtl 112), lepingu ülesütlemise teate (dtl

113-115), nõudekirja (dtl 116-118), pretensiooni (dtl 119-121), hagihoiatuse (dtl 122-124). Seega

on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat

laenukohustust täitnud, kuid hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist.

14. Kohus selgitab, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija

regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid

ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20-22). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

15. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS §

4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike

andmebaaside põhjal.

16. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks kogunud ja kontrollinud andmeid kostja sissetulekute ja

kohustuste suurust, varalist seisundit kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning

kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt) kostjale laenu andmisel.

Hageja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, millelt oleks nähtunud kostja igapäevased

väljaminekud ning võimalikud sissetulekud ja ülalpidamiskohustuse olemasolu. Hageja on

kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud

(dtl 59, 62).

2-25-121597

Hageja selgitas vastuses kohtunõudele, et on hagiavalduses ammendavalt esitanud kõik andmed

kostja maksevõime hindamise kohta (dtl 140). Kohtu hinnangul ei tõenda hagiavalduses toodud

selgitused vastustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Ainuüksi avalikest registritest päringute

tegemine ei taga, et laenuandja järgib vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

17. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav

ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest

nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb

arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

18. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja krediidiandjana järgis kostjale krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg

3 p 3). 1. Hageja ei ole välja selgitanud kostja sissetuleku ja kohustuste tegelikku suurust, mistõttu

jättis hageja laenuandjana nõuetekohaselt hindamata laenusaaja tegeliku krediidivõimelisuse, sh ei

ole hageja küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ega andmeid kostja võimaliku

ülalpidamiskohustuse kohta. Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud

hagejaga laenulepingut sõlmida.

19. Kohus märgib, et kohus ei hinda laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi laenusaaja krediidivõime

kindlakstegemiseks, vaid kontrollib, kas hageja laenuandjana on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid laenusaajale laenu väljastamisel.

20. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud

sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (sh sissenõudmiskulu, haldustasu).

21. Hageja esitas nõude ümberarvestuse.

21.1. Hageja selgitas, et lepingu nr #57651991155 alusel on kostja esialgsele võlausaldajale teinud

tagasimakseid 38 eurot 53 senti. Kostja sai laenu 4020 eurot, seega on tagastamata põhiosa 3981

eurot 47 senti (dtl 140).

Laenulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 23. novembril 2024

intressmäära 40,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,25%,

mis on kokkulepitud intressist madalam. Ümberarvestuse kohaselt ei ole hageja taotlenud kostjalt

intressi väljamõistmist (dtl 140).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu nr #57651991155 põhivõlgnevus vastavalt nõude

ümberarvestusele summas 3981 eurot 51 senti.

21.2. Hageja selgitas, et lepingu nr #521326452031 alusel on kostja esialgsele võlausaldajale teinud

tagasimakseid 67 eurot 57 senti. Kostja sai laenu 1900 eurot, seega on tagastamata põhiosa 1832

eurot 43 senti (dtl 140)

Laenulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 13. novembril 2024

intressmäära 19,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,25%,

2-25-121597

mis on kokkulepitud intressist madalam. Ümberarvestuse kohaselt taotleb hageja kostjalt intressi

väljamõistmist perioodil 6. detsember 2024 kuni 16. aprill 2025 summas 23 eurot 12 senti (dtl 141).

Kuna lepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 4,25%, siis on hagejal õigus

nõuda intressi seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgimise tõttu.

21.3. Hageja on täiendavas seisukohas selgitanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude väljamõistmist. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja

on kostjale laenude väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja ei

võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid, sh sissenõudmiskulu ega

haldustasu.

22. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Kostjal on lepingu nr

#57651991155 põhinõude osas võlgnevus summas 3981 eurot 47 senti ja lepingu nr

#521326452031 põhinõude osas võlgnevus summas 1832 eurot 43 senti. Kostjal tuleb tasuda

hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõuete kohase tasumiseni

alates 17. aprillist 2025.

23. Hageja esitas hagiavalduses taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks lähtudes

TsMS § 445 lõigetele 1 ja 3. Kohus selgitab, et otsuse viivitamatuks täitmiseks tuleb lähtuda ka

TsMS § 467 jj. TsMS § 468 reguleerib otsuse viivitamatut täidetavatust ilma tagatiseta, s.o hagi

õigeksvõtul põhinev otsus, tagaseljaotsus, dokumendimenetluses tehtud otsus või valduse rikkumise

kõrvaldamiseks või edasise rikkumise ärahoidmiseks või valduse taastamiseks tehtav otsus.

Käesoleval juhul lahendas kohus hageja nõude sisulise kohtuotsusega ning ei esine TsMS § 468

sätestatud eeldusi lahendi viivitamatuks täitmiseks tunnistamiseks. Seega tuleb jätta rahuldamata

hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja suhtes

osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluskulud hageja ja kostja suhtes võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud jäävad seega 88,18% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 11,82% ulatuses hageja kanda.

25. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole

menetluses osalenud, mistõttu kostjal menetluskulud puuduvad.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 665 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus

leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 665 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kokku

685 on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista. Kohus mõistab

nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 88,18%, st 604 eurot 3 senti.

26. Hageja on esitanud taotluse märkida lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (604 eurot 3 senti) viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

27. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik