2-26-8425/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-8425

Tsiviilasi

Haljala 1 Energiapark OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 25. märtsi 2026

määrus nr Ä 50269852 / M3

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Haljala 1 Energiapark OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Haljala 1 Energiapark OÜ (rg-kood

17122411), seaduslikud esindajad: Mait Õunpuu ja

Sander Sorts

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Haljala 1 Energiapark OÜ

määruskaebus Tartu Maakohtu

registriosakonna 25. märtsi 2026 määruse nr Ä 50269852 / M3 peale läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Haljala 1 Energiapark OÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 643 lg 4, § 659).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Haljala 1 Energiapark OÜ (avaldaja) esitas 19. märtsil 2026 Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile juhatuse liikme Sander

Sortsi ning kustutada registrikaardilt juhatuse liikme Matthew Michael Charles Braundi.

Kandeavaldusele oli mh lisatud osanike 10. märtsi 2026 otsus, millega osanikud kutsusid

alates 13. märtsist 2026 tagasi juhatuse liikme Matthew Michael Charles Braundi ning valisid

alates 14. märtsist 2026 uueks juhatuse liikmeks Sander Sortsi tähtajaga neli aastat.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 25. märtsi 2026 määrusega nr Ä

50269852 / M3 avaldajale tähtaja esitada seaduse nõuetele vastavad juhatuse koosseisu

muutmise dokumendid – osanike otsus või seda sisaldav osanike koosoleku protokoll või

hääletusprotokoll, juhatuse liikmete kandeavaldus.

Kannet ei saa teha, sest kandeavaldust põhistav osanike otsus juhatuse uue liikme valimise

kohta ei vasta seaduse nõuetele. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse

liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse uus liige Sander Sorts

valiti tähtajaga neli aastat. Põhikirjas volituste tähtaega märgitud ei ole, juhatuse liige

valitakse ametisse tähtajatult. Kui osanikud soovivad valida juhatuse liikme tähtajaliselt, tuleb

muuta vastavalt põhikirja ja märkida põhikirjas volituste tähtaeg. Juhatuse uus liige saab

kandeavalduse allkirjastada pärast juhatuse liikme volituse tekkimist nõuetekohase osanike

otsuse tegemisega.

3. Avaldaja esitas 6. aprillil 2026 määruskaebuse, milles palub teha kande juhatuse liikme

Sander Sortsi ametisse nimetamise kohta, lähtudes põhikirjast ning kandes juhatuse liikme

ametisse tähtajatult.

Samasisuline osanike otsus tehti ja kandeavaldus esitati ka Väike-Maarja 1 Energiapark OÜ,

Pärnu 1 Energiapark OÜ, Kadrina 1 Energiapark OÜ, Pärnu 2 Energiapark OÜ, Tõrva 1

Energiapark OÜ, Haapsalu 1 Energiapark OÜ osas, kelle põhikirjade järgi määratakse

juhatuse liikmed ametisse samuti tähtajatult. Osanike otsust tuleb tõlgendada kooskõlas

põhikirjaga. Äriregister lähtus viidatud äriühingute puhul sellest põhimõttest ning kandis

juhatuse liikme registrisse tähtajatult, jättes tähelepanuta otsuses märgitud tähtajalise ametiaja.

Puudub põhjendus, miks samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras ei ole tehtud vastavat

kannet avaldaja osas. Halduspraktika peab olema ühtlane ja sarnaseid olukordi tuleb kohelda

võrdselt.

4. Kohtunikuabi edastas määruskaebuse 14. aprillil 2026 Tartu Maakohtu kohtunikule, kes

jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 30. aprillil 2026 TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud

avaldaja kanda.

6. Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel TsMS § 664 lg 1

kohaselt, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu

arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus TsMS § 664 lg 2 järgi

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

7. Määruskaebus ei vasta nõuetele. TsMS § 663 lg 1 kolmanda lause järgi kohaldatakse

määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus

apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele

seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja

puudumine kaebusel.

ÄS 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või

ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud

äriregistrisse. Avaldaja põhikirja p 4.3 näeb ette, et kaks juhatuse liiget esindavad ühingut

ühiselt, ning selline kanne on tehtud ka äriregistrisse. Määruskaebuse on allkirjastanud vaid

üks juhatuse liige.

Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta kaebust käiguta ja anda tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks, sest esineb muu alus jätta määruskaebus läbi vaatamata.

8. Sarnaselt kohtusse pöördumisega on ka kohtumääruse peale kaebuse esitamise esmane

sisuline eeldus õiguskaitsevajaduse olemasolu (TsMS § 3). See esineb olukorras, kus

kohtulahend koormab kaebuse esitanud isikut (vt nt kohtuotsuse kohta RKTKo 31. märts

2025, 2-17-6713/196, p 20). Analoogiliselt näeb TsMS § 423 lg 2 p 1 ette, et kohus võib jätta

hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi avaldajal oli määruskaebuse esitamise ajal õiguskaitsevajadus,

oli see määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise ajaks ära langenud. Praeguses tsiviilasjas

menetletakse avaldaja avaldust juhatuse liikme Matthew Michael Charles Braundi äriregistrist

kustutamiseks ja uue juhatuse liikme Sander Sortsi äriregistrisse kandmiseks. Äriregistrist

nähtuvalt kustutati 23. aprilli 2026 kandeavalduse alusel samal päeval registrist juhatuse liige

Matthew Michael Charles Braund ja kanti registrisse uus juhatuse liige Sander Sorts.

Seega on avaldaja õiguskaitsevajadus ära langenud ja tema määruskaebus tuleb jätta läbi

vaatamata.

9. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel tuleb jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on määruskaebuse esitajal õigus taotleda määruskaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed

arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)