3-25-2968/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta menetlusse W.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse Keskkonnaamet (KeA) andis 05.12.2024 käskkirja nr 1-1/24/187 „Metssigade
Legislator headnote
AI generated3-25-2968/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse W.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse Keskkonnaamet (KeA) andis 05.12.2024 käskkirja nr 1-1/24/187 „Metssigade
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
13.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2991
Haldusasi
W.K kaebus Keskkonnaameti 05.12.2024, 28.02.2025
ja 19.08.2025 käskkirjade osaliseks tühistamiseks ning
Keskkonnaameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti
kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – W.K
Vastustajad –
Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Kärt Aavel
Menetluse alus ringkonnakohtus
W.K määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse W.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse
resolutsiooni punkti 2 peale.
2. Jätta W.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025
määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3. Avaldada jõustunud määrus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d
1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaamet (KeA) andis 05.12.2024 käskkirja nr 1-1/24/187 „Metssigade
küttimismahu ja struktuuri määramine 2024/2025. jahiaastaks“. Küttimismaht kinnitati uluki
kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks.
Käskkirja p-s 1.4 nähti ohuolukordade vältimiseks ette maaomanike jahist teavitamise
kohustus. W.K esitas 05.12.2024 käskkirja peale vaide, mille KeA jättis 10.02.2025
vaideotsusega nr 1-7/25/16 osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.
3-25-2991
2. KeA andis 28.02.2025 käskkirja nr 1-1/25/33 „Metssigade küttimise korraldamine
sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil“.
Käskkirjaga otsustati mh, et sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamiseks korraldab
peibutussöötmise jahipiirkonna kasutaja, kes on kohustatud esitama KeA-le andmed iga uue
kasutusele võetava peibutussöötmiskoha kohta (p 1.2); lubati lasta metssigu seisva mootoriga
mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning
kunstliku valgusallika abil kuni 28.02.2027 (p 1.3) ning nähti ohuolukordade vältimiseks ette
maaomanike jahist teavitamise kohustus (p 1.5).
3. W.K esitas Tallinna Halduskohtule 05.03.2025 kaebuse (haldusasi nr 3-25-546) KeA
05.12.2024 käskkirja p 1.4 ning 28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja 1.5 tühistamiseks ning
KeA kohustamiseks väljastama talle SAK-i leviku tõkestamise eesmärgil jahipidamise
korraldamiseks jahiload jahiseaduse (JahiS) § 40 lg 4 alusel. Kaebaja palus lisaks kohustada
Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) kutsuma SAK-i tõkestamiseks kokku komisjon
maaomanikule tasuta jahilubade väljastamiseks. Kaebuse kohaselt on maaomanikud andnud
kaebajale lepingutega õiguse korraldada oma kinnisasjadel jahindustegevust ja neid esindada
(JahiS § 6 p-d 1 ja 2).
4. Tallinna Halduskohus võttis 12.03.2025 määrusega nr 3-25-546 kaebaja nõuded KeA
05.12.2024 käskkirja p 1.4 ning 28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja 1.5 tühistamiseks ning
KeA ja PTA kohustamiseks menetlusse.
5. KeA andis 21.07.2025 käskkirja nr 1-1/25/119 „Metssigade küttimise korraldamine
sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning
esmase küttimismahu määramine 2025/2026. jahisaastaks“. Käskkirjaga p-ga 1.4 tunnistati
kehtetuks KeA 28.02.2025 käskkiri nr 1-1/25/33.
6. KeA andis 19.08.2025 käskkirja nr 1-1/25/131 „Metssigade küttimise korraldamine
sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning
küttimismahu määramine 2025/2026. jahiaastaks“. Käskkirjaga lubati SAK-i tõrjumise
eesmärgil individuaaljahi käigus lasta metssigu seisva mootoriga mootor- ja
maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku
valgusallika abil kuni 28.02.2027 (p 1.6) ning nähti ette maaomaniku jahist teavitamise
kohustus (p 1.11). Sama käskkirjaga tunnistati kehtetuks KeA 21.07.2025 käskkiri nr 1-
1/25/119 (p 1.5).
7. W.K esitas 07.09.2025 kaebuse (haldusasi nr 3-25-2968), milles palus kohustada KeA-
d andma jahipiirkonna kasutajale korralduse väljastada jahiload kahjustuskohtadele,
kohustada Salme Jahimeeste Selts MTÜ-d väljastama kaebaja taotletud jahiload ning
tühistada esialgse õiguskaitse korras Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otsused
tunnistada kehtetuks jahiload nr SA10030, SA10036, SA10032 ja SA10033.
8. W.K esitas 09.09.2025 kaebuse (haldusasi nr 3-25-2991) KeA 19.08.2025 käskkirja p-
de 1.6 ja 1.11 tühistamiseks ning PTA kohustamiseks teha KeA-le ettepanek kohaldada SAK-
i tõkestamiseks JahiS § 40 lg-s 4 sätestatud meedet. Kaebaja taotles kaebuste liitmist. Kaebuse
kohaselt on KeA välja andnud neli SAK-i puudutavat käskkirja. Eelmise käskkirja vaidlus
halduskohtus pole veel lõppenud, kui juba tehakse uus käskkiri sisuliselt samadel alustel ning
eelmine tunnistatakse kehtetuks. Kui KeA kavatseb sellise mustriga jätkata, kaotab käskkirja
peale kaebuse esitamine igasuguse mõtte. Seetõttu tuleks varasemad haldusasjad liita siinse
haldusasja menetlusega ja minna edasi tuvastamiskaebusega. Vaidlusalused käskkirjade
punktid kattuvad täielikult.
9. W.K esitas 15.09.2025 haldusasjas nr 3-25-546 taotluse jätkata menetlust haldusakti
õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebajal pole võimalik oma õigusi kohtus kaitsta
olukorras, kus KeA tunnistab vaidlustatud haldusaktid kehtetuks ja annab uued enne seda, kui
2(5)
3-25-2991
kohus jõuab kaebuse lahendada. Tuvastamiskaebusele üleminek on vajalik, kuna käskkiri
riivab maaomanike ja maaomanikega jahipidamise korraldamise lepingu sõlminud isikute
põhiõigusi. Maaomanik ei saa oma omandit kasutada. Kaebajal on maaomanikega sõlmitud
lepingute alusel jahi korraldamise ja esindusõigus.
10. Tallinna Halduskohus liitis 21.10.2025 määrusega ühte menetlusse haldusasjad nr 3-
25-546 ja nr 3-25-2991, jättes liidetud kohtuasja numbriks 3-25-2991, ning jättis rahuldamata
kaebaja taotluse liita samasse menetlusse haldusasi nr 3-25-2968 (resolutsiooni p 1); lõpetas
kaebuse menetluse KeA 05.12.2024 käskkirja p 1.4 ning 28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja
1.5 tühistamise nõudes ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse jätkata menetlust nende
käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 2); võttis menetlusse kaebuse
tühistada KeA 19.08.025 käskkirja p-d 1.6 ja 1.11 (resolutsiooni p 3). Halduskohus selgitas, et
liidetud kohtuasjas menetletavad nõuded on järgmised: tühistada KeA 19.08.2025 käskkirja nr
1-1/25/131 p-d 1.6 ja 1.11; kohustada KeA-d rakendama JahiS § 40 lg 4 teises lauses
sätestatud meedet; kohustada PTA-d kutsuma kokku komisjon KeA-le JahiS § 40 lg 4 teises
lauses nimetatud ettepaneku tegemiseks (resolutsiooni p 4).
Kohtuasjade liitmine
Asjad nr 3-25-546 ja nr 3-25-2991 on otstarbekas liita (HKMS § 48 lg 1). Kohtuasjade pooled
on samad, sama on ka lahendatavate küsimuste ring ja sisu.
Asja nr 3-25-2968 vaatab kohus läbi eraldi. Tegu pole vaidlusega samade poolte vahel, sest
kaebaja soovib vaidlustada ka RMK ja Salme Jahimeeste Seltsi tegevust. Lisaks erineb
kaebuse raames lahendamist vajavate küsimuste ring.
Kaebuse nõuded
Kuna KeA 05.12.2024 ja 28.02.2025 käskkirjade kehtivus on lõppenud, pole nende osalise
tühistamise nõue enam kohane õiguskaitsevahend. Neid käskkirju puudutavate
tühistamisnõuete menetlus tuleb seega lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4). Kaebaja taotlus
jätkata menetlust kehtivuse kaotanud käskkirjade osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes
jääb rahuldamata. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta kehtivat 19.08.2025 käskkirja
vaidlustades. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et varasemate käskkirjade õigusvastasuse
tuvastamine oleks tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus võttis kaebuse KeA 19.08.2025
käskkirja tühistamiseks p-de 1.6 ja 1.11 osas menetlusse. Kaebaja kohustamisnõue PTA vastu
on juba menetluses.
Haldusakti põhiseadusega (PS) vastuolu tuvastamise nõuet ei saa eraldi nõudena esitada (vt
HKMS § 37 lg 2). Kohus kontrollib 19.08.2025 käskkirja kooskõla seadustega, sh PS-ga
19.08.2025 käskkirja osalise tühistamise nõude raames. Kaebaja saab kaitsta õigusi, mis
tulenevad temale maaomanikega sõlmitud lepingutest, s.o eelkõige neid JahiS §-st 6
tulenevaid õigusi, mida maaomanikud on temaga lepingute alusel jaganud või mille talle üle
andnud. Samuti saab kaebaja kaitsta iseenda õigust vabale eneseteostusele ning elu ja tervise
kaitsele seoses sellega, et tal on õigus oma lepingupartnerite kinnisasjadel viibida
väikeulukijahi pidamise eesmärgil. Kaebaja ei saa kaitsta teiste kinnistuomanike õigust oma
maad muul viisil kasutada, sh karjatada loomi, raiuda võsa, veeta vaba aega või tegeleda
korilusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. W.K esitas 28.10.2025 määruskaebuse, milles palub osaliselt tühistada halduskohtu
21.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 ning uue määrusega rahuldada kaebaja taotlus jätkata
menetlust mh tuvastamisnõudes.
3(5)
3-25-2991
Kaebaja jääb tuvastusnõude osas varasemate seisukohtade juurde. KeA 19.08.2025 käskkiri
on kehtiv kuni 28.02.2027, kuid kohtumenetluste kestust arvestades on selge, et
tühistamiskaebuse menetlusega ei jõuta selleks ajaks lõpule. Kohus on jätnud tähelepanuta
käskkirjade süsteemsuse. Sellises olukorras ei ole muud võimalust, kui minna üle
tuvastamiskaebusele.
12. KeA selgitas 04.03.2026 seisukohas, et 28.02.2025 käskkirja kehtivus on
haldusmenetluse seaduse (HMS § 61 lg 2) alusel lõppenud. Kuna 2025/2026. jahiaasta on
lõppenud, on HMS § 61 lg 2 tähenduses lõppenud ka KeA 19.08.2025 käskkirja kehtivus.
13. W.K esitas 04.03.2026 vastuväite ja teatas, et KeA 19.08.2025 käskkirja p-d 1.6 ja 1.7
kehtivad kuni 28.02.2027.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne
(HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine
on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
15. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
16. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses
vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või
toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4
alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu
tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja
kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
17. Kaebaja vaidlustas osaliselt KeA 05.12.2024 ja 28.02.2025 käskkirjad.
18. KeA 05.12.2024 käskkirjaga määrati kindlaks metssigade küttimismaht ja struktuur
2024/2025. jahiaastaks. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase
päevani (JahiS § 8). HMS § 61 lg 2 näeb ette, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks
tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni
või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnevat arvestades ammendus KeA
05.12.2024 käskkirja õiguslik mõju, mis oli seotud 2024/2025. jahiaastaga, 28.02.2025.
19. KeA 28.02.2025 käskkirjaga reguleeriti metssigade küttimise korraldamist SAK-i
tõkestamise eesmärgil. Asja materjalide kohaselt uuendas KeA metssigade küttimise
korraldamisega seotud menetluse põhjusel, et SAK-i leviku kõrghooajaga seoses tuli öösihiku
kasutamist piiravaid nõudeid viivitamata leevendada. Menetluse tulemusena andis KeA
21.07.2025 käskkirja, mille p-ga 1.4 tunnistas ühtlasi kehtetuks kaebaja vaidlustatud
28.02.2025 käskkirja.
20. Kohtupraktika kohaselt esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kehtivuse kaotanud
haldusaktidel puudub mõju pärast nende kehtivusaja möödumist ning tühistamiskaebus on
seetõttu muutunud ainetuks. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus
menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb
lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-
1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse
tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. See ei ole
lubatud siiski pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks (Riigikohtu 28.10.2020
määrus nr 3-20-580, p-d 9-13).
4(5)
3-25-2991
21. Praeguses asjas on vaidlustatud 05.12.2024 käskkiri ammendunud ning 28.02.2025
käskkiri tunnistatud kehtetuks. Seega on tühistamiskaebused eelviidatud käskkirjade osas
muutunud ainetuks, nagu ka halduskohus õigesti selgitas.
22. Kaebaja taotles üleminekut käskkirjade tühistamise nõudelt nende õigusvastasuse
tuvastamise nõudele. Kaebaja on põhjendanud tuvastamisnõude menetluse jätkamise soovi
sellega, et KeA on andnud lühikese aja jooksul neli käskkirja, kus eelmine käskkiri on alati
täies ulatuses kehtetuks tunnistatud, kuigi vajadus selleks puudus. Kaebaja arvates ei jõuta
tühistamiskaebuse menetlusega kohtus lõpuni. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel KeA 05.12.2024 käskkirja p-i 1.4 ning
28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja 1.5 õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole kaebaja õiguste
kaitseks vajalik. Ringkonnakohus on kaebajale varem selgitanud, et pelgalt soov saada kohtu
hinnang vastustaja käitumisele ei ole piisav argument tuvastamiskaebusele üleminekuks (vt
Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus nr 3-25-2730, p 14). Kaebaja on esitanud
kaebuse KeA 19.08.2025 käskkirja samasisuliste p-de 1.6 ja 1.11 tühistamiseks ning selles
osas kaebuse menetlus siinses asjas jätkub. Seetõttu saab kaebaja oma õigusi jätkuvalt
tõhusalt kaitsta. Halduskohus ei saanud määruse tegemise ajal jaatada kaebaja preventiivset
huvi menetluse jätkamise vastu. Halduskohus andis kaebajale menetlusabi ja vabastas ta
riigilõivu tasumise kohustusest, samuti ei ole kaebajal siinses kohtuasjas esindajat. Seetõttu ei
olnud põhjust tuvastamisnõudele üleminekut aktsepteerida ka menetluskulude hüvitamise
eesmärgil. Jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia
eesmärgiga. Halduskohus on siinses haldusasjas määranud kohtuotsuse tegemise aja ning teeb
otsuse avalikult teatavaks 13.03.2026. Neil asjaoludel jättis halduskohus õigesti rahuldamata
kaebaja taotluse jätkata menetlust tuvastamisnõudega.
23. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025
määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)