Legislator Case Law & Legislation
2-25-20456/20 AI generated

2-25-20456/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-20456/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Lahutada Xi ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses.

Legislator headnote

AI generated

2-25-20456/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Lahutada Xi ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses.

Keywords

AI generated
late objection to debt enforcement untimely recusal request untimely reasoned statement undue delay in asylum untimely notification of defects withdrawal of petition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-20456

Tsiviilasi

Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg

25. mai 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada Xi ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses.

3. Jätta sundtoomise kulud Y kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 27. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

2. Hageja jäi 27. veebruari 2026 istungil abielulahutuse nõude juurde.

3. Kostja nõustus 25. mai 2026 istungil abielu lahutamisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).

5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Poolte abielu on sõlmitud

xx.xx.xxxx, Ida-Viru Maavalitsuses.

6. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud.

7. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning

kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll

õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks. Pooled kinnitasid istungitel toimunud ärakuulamistel, et abielulised suhted on

lõppenud ja nad elavad lahus.

Hageja selgitas, et pooled elavad sisuliselt lahus ja abielulised suhted on lõppenud. Kostja

kinnitas, et abielulised suhted on lõppenud ja abikaasad elavad lahus. Seetõttu ei pea kohus

põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut arvestades on

kohtul alus arvata, et pooled oma abielusuhteid ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise

eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. See tähendab, et menetlusosaliste põhjustatud menetluskulud jäävad nende

endi kanda, sh sundtoomise kulud, mis jäävad kostja kanda. Kohus määrab vajadusel eraldi

määrusega kindlaks kostja poolt hüvitamisele kuuluvad sundtoomise kulud (TsMS § 174 lg

4).

(allkirjastatud digitaalselt)