2-25-20456/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Lahutada Xi ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses.
Legislator headnote
AI generated2-25-20456/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Lahutada Xi ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. mai 2026, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-25-20456
Tsiviilasi
Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX)
Viimase kohtuistungi aeg
25. mai 2026
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada Xi ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses.
3. Jätta sundtoomise kulud Y kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. X (hageja) esitas 27. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu
lahutamiseks.
2. Hageja jäi 27. veebruari 2026 istungil abielulahutuse nõude juurde.
3. Kostja nõustus 25. mai 2026 istungil abielu lahutamisega.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada
õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).
5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Poolte abielu on sõlmitud
xx.xx.xxxx, Ida-Viru Maavalitsuses.
6. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud.
7. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule
esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning
kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll
õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest
keeldumiseks. Pooled kinnitasid istungitel toimunud ärakuulamistel, et abielulised suhted on
lõppenud ja nad elavad lahus.
Hageja selgitas, et pooled elavad sisuliselt lahus ja abielulised suhted on lõppenud. Kostja
kinnitas, et abielulised suhted on lõppenud ja abikaasad elavad lahus. Seetõttu ei pea kohus
põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut arvestades on
kohtul alus arvata, et pooled oma abielusuhteid ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise
eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. See tähendab, et menetlusosaliste põhjustatud menetluskulud jäävad nende
endi kanda, sh sundtoomise kulud, mis jäävad kostja kanda. Kohus määrab vajadusel eraldi
määrusega kindlaks kostja poolt hüvitamisele kuuluvad sundtoomise kulud (TsMS § 174 lg
4).
(allkirjastatud digitaalselt)