2-25-17316/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 25. mai 2026

Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-17316

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Z.G vastu 17 002 euro 63

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Tsiviilasja hind

19 730 eurot 6 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701,

asukoht XXX-i), lepinguline esindaja Maria

Kraav (e-post XXX )

Kostja Z.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i

, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS 14.10.2025 hagi Z.G vastu 17 002 euro 63 sendi suuruse

põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista Z.G-lt Swedbank AS kasuks lepingu nr 24-043014-RK alusel

ümberarvutuse tulemusel välja põhivõlg 2892 eurot 79 senti, intress 36 eurot 23

senti, 14.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 136 eurot 12 senti ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhivõlalt (2892 eurot 79 senti) alates 15.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista Z.G-lt Swedbank AS kasuks lepingu nr 24-054404-VL alusel

ümberarvutuse tulemusel välja põhivõlg 14 109 eurot 84 senti, intress 168 eurot

63 senti, 14.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 660 eurot 68 senti

ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (14 109 eurot

84 senti) alates 15.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Z.G kanda. Mõista Z.G-lt Swedbank AS kasuks välja

menetluskulud 1050 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis menetluskuludelt (1050 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest,

kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 14.10.2025 Z.G (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja kõrvalnõuded tulenevalt kahest poolte vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.06.2024 vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr 24-043014-RK (leping I), mille alusel andis hageja kostja kasutusse

krediitkaardi krediidilimiidiga 3000 eurot intressimääraga 15% aastas. Leping allkirjastati

uuesti 04.07.2024 krediitkaardi aktiveerimise tõttu. Krediidi kulukuse määr oli lepingu

sõlmimisel 22,170%. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt ja

debiteeris intressi kontolt igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingu tingimuste p. 6.15 kohaselt pidi

konto omanik lepingu lõppemisel tagastama kogu kasutatud krediidilimiidi summa (sh

kõikide enne lepingu lõppemist tehtud toimingute summad) ning tasuma intressi, hinnakirjas

kehtestatud tasud ja muud tasumata summad, tagades vastavate summade tagasimaksmise

limiidikontole ja/või nende debiteerimiseks vajalike vabade vahendite olemasolu kontol.

Lepingu lõppemisel debiteeris pank eelmainitud summad kontolt; kontol vabade vahendite

puudumise korral teeb pank seda limiidikontolt või muudelt konto omaniku pangas olevatelt

arvelduskontodelt. Kui kontol, limiidikontol ja/või konto omaniku muudel arvelduskontodel

pangas ei ole eeltoodud summade debiteerimiseks piisavalt raha, kohustub konto omanik

maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja järgi viivist kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni.

Kostja rikkus lepingut I, kui ta jättis 10.01.2025, 10.02.2025 ja 10.03.2025 intressimaksed

tähtaegselt tasumata. Hageja andis 31.03.2025 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 26.04.2025 ning hoiatas kostjat, et kui kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul ei tasu, ütleb hageja lepingu I üles. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 29.04.2024 üles. Lepingujärgse intressimääraga

arvestuse korral oleks lepingust I tulenev võlgnevus olnud kokku 3374 eurot 48 senti.

Hageja esitas hagiavalduses lepingust I tuleneva nõude ümberarvutuse. Hageja selgitas, et ka

nõude ümberarvutuse korral oli kostja ülesütlemise hoiatuse saatmise hetkel võlgnevuses

10.01.2025, 10.02.2025 ja 10.03.2025 intressimaksete tasumisega.

Hageja selgitas, et lepingust I tulenev põhivõlg on 2892 eurot 79 senti, intress 36 eurot 23

senti, 14.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 136 eurot 12 senti, samuti palus ta

kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 15.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

1.2. Hageja ja kostja sõlmisid 13.08.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr 24-054404-VL

(leping II), mille järgi sai kostja krediiti 16 000 eurot, intressimäär oli 9,900% aastas, krediidi

kulukuse määr 11,090%. Hageja kandis 16 000 eurot kostja arvelduskontole 13.08.2024.

Lepingu järgi oli fikseeritud maksegraafik koostatud annuiteedi põhimõttel ning kostja

kohustus krediidi tagastama igakuiste maksetega hiljemalt 19.07.2027.

Kostja rikkus lepingut II, kui ta jättis 19.01.2025, 19.02.2025 ja 19.03.2025 tagasimaksed

tähtaegselt tasumata. Hageja andis kostjale 31.03.2025 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks ning hoiatas kostjat, et kui kostja võlgnevust ei tasu ütleb ta lepingu üles. Kuivõrd

kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu II 29.04.2025

üles. Kostja on hagejale lepingu II alusel teinud tagasimakseid 1890 eurot 16 senti ning

kuivõrd hageja esitab nõude ümberarvutuse, siis on kõik arvestatud põhiosa katteks.

Hageja selgitas, et ka nõude ümberarvutuse korral oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise hetkel viivituses 19.01.2025, 19.02.2025 ja 19.03.2025 osamaksete tasumisega.

Hageja leiab, et lepingust II tulenev põhivõlg on 14 109 eurot 84 senti, intress 168 eurot 63

senti, 14.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 660 eurot 68 senti, samuti palus ta

kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 15.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

1.3. Hageja tõi välja, et kuivõrd ta on esitanud lepingute I ja II nõuded ümberarvutustena, siis

ei ole vajalik hagiavalduses kostja maksevõimelisuse hindamise selgitamine. Hageja palub

kokkuvõttes lepingutest I ja II tulenevalt kostjalt välja mõista:



põhivõlg 17 002 eurot 63 senti,



intress 204 eurot 86 senti,



14.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 796 eurot 80 senti,



edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (17 002

eurot 63 senti) alates 15.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 18.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte 20.12.2025 kl 12.05 kättetoimetamisportaali (KÄPO)

vahendusel. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni 12.01.2026. Kostja

tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esinenud. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi

allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja

hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kuivõrd hageja esitas mõlemast lepingust tulenevad nõuded ümberarvutustena vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7, siis arvestab kohus, et hageja võtab omaks, et on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on arvestanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisega. Kohtu hinnangul on hageja esitatud ümberarvutused korrektsed ning

ei mõjuta kummagi lepingu ülesütlemise kehtivust. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse

põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

6. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda. Hageja on 14.10.2025 hagiavalduses (dtl 9) palunud menetluskuludena välja

mõista riigilõiv 1050 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin