Legislator Case Law & Legislation
2-26-1355/8 AI generated

2-26-1355/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-1355/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R.V (avaldaja) esitas 19.01.2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, mille seda rahuldada. Hakkas erinevatest kiirlaenu firmadest võlgu võtma. Kuni töökoha

Legislator headnote

AI generated

2-26-1355/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hakkas erinevatest kiirlaenu firmadest võlgu võtma. Kuni töökoha

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1355

Tsiviilasi

R.V maksejõuetus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

R.V (isikukood XXX R.V XXX , viibib XXX , tel

XXX)

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast R.V maksjõuetusavaldust.

Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. R.V (avaldaja) esitas 19.01.2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, mille

kohaselt oli avaldajal aastaid tagasi mängusõltuvus ja palgast mingi hetk enam ei piisanud, et

seda rahuldada. Hakkas erinevatest kiirlaenu firmadest võlgu võtma. Kuni töökoha

kaotamiseni suutis kuumakse tasuda, kuid peale seda enam ei suutnud, tekkis probleem ka

alkoholi liigtarvitamisega ning siis tekkisid makseraskused ja võlad. Hetkel on sissetulek nii

väikene, et sellest enam ei suuda tasuda midagi ja sellepärast taotleb eraisiku pankrotti.

Avalduses on märgitud sissetulekuna üksnes sotsiaaltoetused 334,57 eurot kus.

Võlgnevustena on märgitud neli võlausaldajat kokku summas 15422,75 eurot. Võlgnik on

avalduses deklareerinud et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest

teatamata jätmine võib kaasa tuua maksejõuetusavalduse menetlemisest keeldumise ning

alustatud menetluse lõpetamise. Samuti on võlgnik kohustunud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui mul sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

2. Kohus kuulas avaldaja ära 22.04.2026. Võlgnik selgitas, kannab vanglakaristust,

vabaneb augsuti lõpus. Esineb osaline töövõimetus, on kaks aastat olnud töötu. Võlgnik on

vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Karistust kannab seoses tahtlikult toime pandud kurteoga.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt

lahendab kohus hooldusõiguse asjad hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja

vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

4. Kohus leiab, et FiMS § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelduda

avalduse menetlemist.

5. Kohus selgitab, et võlgnik on ennast ise teadlikult ja tahtlikult pannud rahaliselt

raskesse olukorda, võttes mõtlematult laene ja rikkudes seadust, mille tõttu on tekkinud

täiendavad kohustused. Võlgnik ei ole aastati töötanud, elatudes väidetavalt üksnes

toetusutest. Kuna võlgniku väitel ei ole võimalik tööd leida, ei suuda ta edukalt täita ka

kohustusest vabastamise menetluse nõuded, eelkõige tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega. Käesolevalt takistab edukat menetlust ka isiku vanglas viibimine.

6. Neil asjaoludel kohus leiab, et puudub mõistlik ja ratsionaalne põhjendus

maksejõuetusavalduse menetlemiseks ja riik ei peaks andma õiguskaitset võlgnikule, kes on

ise ennast asetanud raskesse olukorda ja ei tee midagi enda olukorra muutmiseks.

7. Kohus selgitab, lisaks, et avaldajal on võimalus esitada avalduse uuesti peale vanglast

vabanemist ja töise- või muu legaalse tõendatava sissetuleku leidmist, mille arvelt oleks

võimalik katta menetluskulud ja vähemalt osaliselt rahuldada nõudeid.

8. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot. TsMS §

150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus

selgitab, et riigilõivu tagastab kohus menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). TsMS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

9. TsMS § 172 lg 2 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Asjas puuduvad

menetluskulud, mille suuruse peab kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik