3-26-1458/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1458

Haldusasi

A.N-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – A.N

Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan –

Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde taotleja vabakasutuskonto päring ning karistuse

kandmise info seisuga 25.05.2026.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla1 (finants- ja hanketeenistuse peaspetsialist) jättis 05.05.2026 vastusega nr 4-

4/1-26/7457-2 (edaspidi 05.05.2026 vastus) rahuldamata Tallinna Vangla kinnipeetava A.N-i

(edaspidi taotleja) taotluse kanda tema vabanemisfondist 3000 eurot vabakasutuskontole.

Vangla vastuses viidati vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-le 44, mille neljanda lõike

kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma

vanglasisesele isikuarvele (jõustunud 01.04.2024).

1 Kuigi taotleja viibib Tallinna Vanglas ja esitas taotluse Tallinna Vanglale, siis on talle vastatud Viru Vangla

vastuse blanketil. Vastuses viidati võimalusele esitada vaie Tallinna Vangla direktorile. Taotleja ise viitab

vastusele kui Tallinna Vangla vastusele.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 14.05.2026 esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleja

taotleb võimaldada kanda tema vabanemisfondist 3 kuu miinimumtöötasu ületav summa tema

vanglasisesele kontole või lähedase kontole. Taotluses palutakse peatada VangS

§ 44 ning 05.05.2026 vastuse kehtivus. Võrreldes vanglalt taotletuga soovib taotleja

suurendada summat 3000 eurolt 7000 eurole. Taotleja soovis andmeid riigilõivu tasumiseks.

Kohtule esitatud taotluse tõlge valmis 15.05.2026. Taotluse põhjendused olid kokkuvõetult

järgmised:

2.1. 05.05.2026 vastusega keelduti kandmast taotleja vabanemisfondist raha tema

vanglakontole ja 08.05.2026 vastusega keelduti kandmast vabanemisfondist raha taotletud

lähedase isiku pangakontole. Taotleja vabanemisfondi summa ületab kolme kuu

miinimumtöötasu, võlgu taotlejal ei ole ning ta sooviks raha kasutada vajalikeks asjadeks,

nagu advokaadile tasumiseks ja teisteks vajadusteks. Taotlejal on poe jaoks, arvete tasumiseks

TV ja teekannu eest jne 2700 eurot ning seda raha ta advokaatidele kulutada ei kavatse.

Taotleja soovib oma raha käsutada nii, nagu ta peab vajalikuks, ning see ei puutu vanglasse.

2.2. Kui VangS § 44 muudeti, siis taotlejat sellest ei teavitatud ega võetud muudatusega

tutvumise kohta allkirja. Kui taotleja oleks 01.04.2024 jõustuvast muudatusest teadnud, oleks

ta enne seda lasknud kolme kuu miinimumtöötasu ületava summa kanda vanglakontole.

VangS § 1721 aga kehtib, kuid vangla finantsosakonnast teatatakse, et säte ei tööta ning

taotlejal ei lubata raha välja võtta. Tegemist on absurdiga, kuna taotleja peab 2030. aastani

vanglas rahata istuma. Rikutakse taotleja õiguseid ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32.

3. Kohus jättis 15.05.2026 määrusega taotluse käiguta, andes tähtaja riigilõivu 20 eurot

tasumiseks, esialgse õiguskaitse vajaduse täiendavaks põhistamiseks ja vaidemenetluse kohta

selgituse esitamiseks. Taotleja sai määruse kätte samal päeval.

4. Nõutud riigilõiv laekus kohtule 18.05.2026. Taotleja esitatud avalduse täiendused saabusid

kohtusse 21.05.2026 ning tõlked 25.05.2026. Vastusest nähtub, et taotleja alustas vanglas

vaidemenetlust, kuid vaideotsust ei ole vangla teinud; juurdepääs vabanemisfondi vahenditele

on vajalik selleks, et tasuda advokaadile 1800 eurot ning maksta korteri remondi eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus mõistab 14.05.2026 saabunud pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena

vaidemenetluse ajal vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg-le

2. 6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

7. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras saavutada oma lõppeesmärgi enne

vaidemenetluse lõppemist ja saada juurdepääsu vabanemisfondis olevale rahale, mis ületab

kolme kuu miinimumpalga summat (vt VangS § 1721) selliselt, et see kantakse tema

vanglasisesele isikuarvele või tema soovitud isiku arvelduskontole. Taotluse täiendusest

nähtub, et taotleja vajab raha selleks, et tasuda advokaadile ning tasuda korteri remondi eest.

8. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna sellega kaasneks

sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini

jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse

kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi ja saaks kasutada rahalisi vahendeid, mille osas

võib põhivaidluse lahendamisel selguda, et seda poleks pidanud lubama. Sellist olukorda

tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei esine

ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19).

9. Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära

otsustamist ning taotleja vanglasisesele kontole või tema taotletud isiku kontole raha kandmist

vabanemisfondist juba vaidemenetluse ajal. Taotleja vabakasutuskonto lõppjääk on

25.05.2026 seisuga 2911,32 eurot ning see on piisav, et tasuda advokaadile 1800 eurot.

Samuti ei nähtu kohtule, et korteri remondiga oleks sedavõrd kiire, kuivõrd kaebaja karistuse

kandmise tähtaeg saabub 09.02.2030. Seega ei nähtu taotlusest kohtule pöördumatuid või

raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mis saabuksid taotlejale sellest, kui ta ei saa kiirkorras

juurdepääsu taotletud rahasummale. Seejuures jääks ka pärast advokaadile tasumist taotlejale

piisav raha, et vanglas igapäevaseid kulutusi teha.

10. Vaidluse perspektiivi puutuvalt märgib kohus, et ei asu vaidemenetluse aegse esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamise raames hindama VangS § 44 põhiseaduspärasust. Seda saab

taotleja taotleda halduskohtule esitatavas kaebuses pärast vaidemenetluse läbimist.

11. Eelnevat arvestades jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)