2-25-22420/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-22420

Tsiviilasi

V.N hagi W.S vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 2715 eurot 66 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V.N (isikukood XXX; elukoht XXX-i), seaduslik

esindaja L.O (e-post

Kostja:

W.S

(isikukood

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

u maakond; e-post

Kohtuistungi toimumise aeg

18. märts 2026. a, 28. aprill 2026. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.N hagi W.S vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista Txxxx V.N V.N kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 1. jaanuarist

2026 kuni V.N täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Elatise kohustuse täitmisel arvestada alates 1. jaanuarist 2026 W.S poolt V.N

seadusliku esindaja L.O pangakontole tehtud makseid (s.h perioodil 1. jaanuarist 2026

kuni 31. märtsini 2026 tehtud makseid kokku 450 eurot).

4. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. V.N (hageja) esitas 22. detsembril 2025 hagiavalduse W.S (kostja, isa) vastu elatise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja püsivalt ema juures ning lapse ema katab igapäevaselt

lapse ülalpidamisega seotud kulud, sh eluaseme, toidu, riiete ja muude igapäevaste

vajadustega seotud kulud. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust seni piisavas ulatuses

täitnud ning poolte vahel puudub kehtiv kokkulepe elatise maksmise kohta. Isa ei ole lapse

sünnist alates järjepidevalt osalenud lapse igapäevases hooldamises ega kasvatamises.

Seetõttu on lapse ülalpidamine jäänud ebaproportsionaalselt lapse ema kanda.

2. Kostja tunnistas nõuet osaliselt, nõustudes elatise kohustusega 150 eurot kuus. Kostja on

tasunud lapsele elatist ajast kui ei ela enam lapse emaga koos. Kostja tasub elatist vastavalt

oma võimetele 150 eurot kuus. Kostjal on 100% töövõimetus ja määratud puue, mistõttu ei

ole võimalik rohkem elatist tasuda. Kostjal on kolm last ja kõik vajavad toetust nii palju, kui

kostja suudab maksta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning arutanud asja pooltega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem ei ela lapsega

koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina

katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem

vahetult).

Kuivõrd kostja on hageja isa, hageja peamine elukoht on ema juures, on täidetud PKS § 97 p-s

1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

5. Hageja nõuab elatist alates 1. jaanuarist 2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusega

kehtestatud alammääras. Kohtule 22. detsembril 2025 esitatud hagiavalduse kohaselt elab

hageja püsivalt emaga.

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki

vanem vahetult lapse kasvatamises. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui seaduse alusel arvutatud summa.

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleva otsuse tegemise ajal on

baassummaks 295 eurot 81 senti). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil (2026. aastal on keskmine brutokuupalk 2092 eurot, 3% sellest on 62 eurot 76

senti).

6. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15

sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

Hagiavaldusest nähtuvalt laekub lapsetoetus hageja ema pangakontole (dtl 6). Seega tuleb

elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest.

7. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse,

et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või

kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal

algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud

kohtulahendi või kokkuleppega.

Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse,

et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või

kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes

märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see

eeldus ümber lükata. Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava

vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb

PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga

kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (vt nt RKTKo 13.06.2025. a, nr

2-23-8691, p-d 13.1.–13.2.).

8. Hageja ema on kohtule 7. aprillil 2026 esitanud vanemluskokkuleppe lapse suhtluskorra

kohta. Kokkulepe on mõlema vanema ja Sotsiaalkindlustusameti poolt allkirjastatud.

Suhtluskorra kokkuleppe (dtl 119–121) p 2.1. kohaselt viibib laps isaga igal paaris

nädalavahetusel alates reedel kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Seega viibib laps

keskmiselt neli ööpäeva kalendrikuus kostjaga.

9. Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina

katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem

vahetult), seega on üks vanem sisuliselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva

ulatuses igal kuul. Juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures nt 7 päeva kuus, siis täidab

vanem eelduslikult ülalpidamiskohustust sel ajal vahetult ning täies ulatuses, s.t katab kõik lapse

vajadused.

Hageja hakkas menetluse kestel käima kostja juures neli ööpäeva kuus ning vanemate kinnitusel

peaks selline suhtluskord toimima ka edaspidi. Seega tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal

hageja ülalpidamiskohustust vahetult.

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Seega ei ole praegusel juhul viidatud sätte eeldus täidetud, sest

hageja veedab kostjaga vähem, kui seitse ööpäeva kuus.

10. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Mõjuvad

põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas

asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise

väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt RKTKo 22.06.2022. a, nr 2-19-

19160, p-d 15.2.–15.3.).

11. Kostja on väitnud, et tal on osaline töövõime, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele ühtegi

tõendit selle kohta esitanud. 28. aprilli 2026. a istungil palus kostja väite tema töövõimetusest

hoopis unustada ning ei soovinud, et kohus elatise suurust kindlaks määrates sellest lähtuks (dtl

136). Seega ei saa kohus lähtuda asjaolust, et kostjal on osaline töövõime ning see takistaks tal

sissetulekut teenida.

Kostja selgituste kohaselt on ta asutanud oma ettevõtte, mis ei ole veel tegevust alustanud.

Kostja eeldab et tegevus hakkab jooksva aasta suve lõpust. Mujale tööle kandideerimist ei ole

kostja kaalunud (dtl 136), sest tööl käimine oleks tema osalise töövõimetuse tõttu takistatud,

kuid nagu kohus on eelnevalt selgitanud, ei ole kostja oma osalise töövõime kohta tõendeid

esitanud ega soovinud, et kohus selle asjaoluga arvestaks. Niisamuti ei saa kohus elatise

vähendamise aluseks arvestada kostja eelistust enda ettevõtte alustamiseks püsitöökohale.

Kostja ei ole PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuva põhjuse olemasolu tõendanud. Ainuüksi vanema

ebapiisav sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks.

Kuivõrd kostja ei ole osalist töövõimetust tõendanud ega soovinud, et kohus sellest lähtuks, siis

ei saa kohtu hinnangul elatise vähendamise aluseks olla ka kostja ebapiisav sissetulek. Kostja

hageja isana on kohustatud tegema endast kõik, et teenida piisavat sissetulekut, mis võimaldaks

katta kostja enda ja tema laste ülalpidamiskulusid.

12. Kostja väitel on tal kolm last, keda ta peab üleval pidama.

Kohus tuvastas, et kostjal on kolm last, kellest vanim on täisealine (dtl 49). Kohus selgitas

kostjale, et hagejale elatist väljamõistes saab kohus arvestada, et kostjal on lisaks hagejale veel

ühe alaealise lapse ees ülalpidamiskohustus. Eelduslikult täisealiseks saanud laps suudab ise

ennast ülal pidada, kostjalt ei ole täisealiseks saanud lapsele elatist välja mõistetud PKS § 97 p 2

tähenduses ning seetõttu ei saa kohus hagejale elatise suurust määrates sellega arvestada.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostjalt lapse Lukas Kõrva kasuks Harju Maakohtu 30.

juuni 2017. a otsusega välja mõistetud elatis alammääras (elatise alammäär on ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) Lukas V.N kasuks tema ülalpidamiseks alates 3.

märtsist 2017 kuni Lukas V.N täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus selgitab, et elatis Lukas V.N

kasuks on mõistetud välja kuni 1. jaanuarini 2022 kehtinud perekonnaseaduse järgi ning selle

järgi peab olema praegu Lukas V.N kasuks väljamõistetud elatise suuruseks 292 eurot (pool

2021. a töötasu alammäärast, s.o 584 eurot / 2 = 292). Kuivõrd väljamõistetud elatis on

makstavast elatisest (150 eurost) suurem, siis suureneb kostjal Lukas V.N ees elatise võlgnevus

ning kostja kinnitusel on see umber 4000 eurot.

Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt maksab kostja Lukas V.N-ile elatist

igakuiselt 150 eurot (vt nt dtl 80, 84, 88, 92, 95, 98). Seega on kostjal ülalpidamiskohustus teise

alaealise lapse ees vähemalt 150 eurot kuus.

13. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks

seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.

Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.

Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk

(lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud)

ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega

(RKTK 25.04.2018. a, nr 2-16-100215, p 14).

Kuigi kohus selgitas eespool, et määratud suhtluskorra kohaselt viibib hageja kostja juures

keskmisel neli päeva kuus ning PKS § 101 lg 6 eeldus ei ole täidetud, saab kohus hageja

viibimist kostja juures arvestada muu asjaoluna PKS § 102 tähenduses.

Kohus on väljamõistetava elatise arvutamisel arvestanud asjaolu, et laps viibib keskmiselt neli

ööpäeva kalendrikuus kostjaga. Samuti on kohus elatise määramisel võtnud arvesse asjaolu, et

kostjal on veel üks ülalpeetav, kelle kasuks on kostjalt elatis välja mõistetud.

14. Hageja nõuab elatist alates 1. jaanuarist 2026 seadusjärgses määras.

1. jaanuarist 2026 kuni 31. märtsini 2026 kostjalt seaduse järgi arvutatud väljamõistetava

elatise suuruseks oleks 301 eurot 74 senti kuus [282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)].

Alates 1. aprillist 2026 oleks vastavaks elatise summaks 318 eurot 62 senti [295 eurot 86 senti

(baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest)].

18. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil teatas kostja, et laps ei ole olnud tema juures

viimased viis kuud (dtl 67). Hageja esindaja selgitas, et hageja hakkab kostja juures käima

siis, kui vanemad saavad perelepitaja juures kokkuleppe (dtl 67).

Hageja vanemad sõlmisid aprilli alguses vanemluskokkuleppe suhtluskorra

kindlaksmääramiseks, mille kohaselt viibib laps keskmiselt neli täispäeva kalendrikuus kostja

juures (dtl 119–121).

Eelduslikult katab kostja vähemalt hageja toidukulud ajal, mil hageja viibib tema juures.

Teatud ulatuses kaasnevad hageja kostja juures viibimisega ka osalised kommunaalkulud jms.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud vastavate kuludega arvestada, vanemad on

jõudnud lepitaja juures kokkuleppeni, kui palju aega viibib laps isa juures.

16. Kuigi vanemluskokkulepe sõlmiti aprillis, s.o kohtumenetluse jooksul, ei pea kohus

põhjendatuks määrata elatist erinevalt alates hagi esitamisest kuni vanemlusekokkuleppe

sõlmimiseni ning edaspidi pärast vanemlusekokkuleppe sõlmimist kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust

täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult

koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt

vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt RKTKo 17.05.2011. a, nr 3-2-1-

33-11, p 20).

Kostja kinnitusel on tema sissetulek 700 eurot kuus (dtl 136), mis on kooskõlas ka kostja

pangakontolt nähtuvate laekumistega (Eesti Töötukassa maksed u 634 eurot kuus ja

sotsiaaltoetus 42 eurot kuus (dtl 91, 94–95, 97)). Kohus selgitas eespool, et kostja ebapiisav

sissetulek ei ole alaealisele lapsele väljamõistetava elatise vähendamise aluseks, kostja ei

soovinud, et kohus arvestaks kostja töövõimetusega. Seega on kostjal kohustus teenida

piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks.

Arvestades kostjal teise alaealise lapse olemasolu, kelle ees on kostjal samuti

ülalpidamiskohustus ning kelle kasuks väljamõistetud elatise suuruseks peab olema 292 eurot

kuus, kuid mida kostja täidab osaliselt, samuti hageja viibimist kostja juures keskmiselt neli

päeva kuus ning lähtudes eelduses, et sellel ajal katab kostja vähemalt hageja toidukulud ja

mõningal määral eluasemekulud, samuti arvestades kostja sissetulekute suurust ning asjaolu,

et kohtuotsus peab olema täidetav, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja igakuine elatis kindla summana 250 eurot kuus (PKS § 101 lg 2).

Sellise elatise väljamõistmise puhul jääb kostjale enda vajaduste katteks pärast hageja kasuks

väljamõistetud elatise maha arvestamist ja kostja teisele ülalpeetavale vähemalt 150 euro

ulatuses elatise tasumist kokku 300 eurot (700–250–150). Ka kostja oli 28. aprilli 2026. a

kohtuistungil nõus elatise summaga 250 eurot kuus (dtl 136), järelikult on kostja ise hinnanud

oma maksevõimet selliselt, et vastavas ulatuses elatist on ta suuteline maksta.

17. Elatise kohustuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt hageja esindajale tehtud makseid.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on perioodil 1. jaanuarist 2026 kuni 31. märtsini 2026 kostja

tasunud hageja emale hageja ülalpidamiseks 450 eurot (dtl 92, 95, 98).

18. Kohus selgitab, et TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud kohtuotsusega

väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses.

20. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik