4-26-1484/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

25.05.2026

Väärteoasja number

4-26-1484

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

Mihhail KOTŠEMASSOVI väärteoasi Liiklus-

seaduse §224 lg.2 järgi

Kaebuse esitaja

Mihhail KOTŠEMASSOV

sünd. 22.10.1984, isikukood 38410223716, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Asja MALAHHOVA

Ida Prefektuuri eriasjade uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 10.04.2026 otsus väärteoasjas

nr.2440,26,001256 Mihhail KOTŠEMASSOVI karistamise osas Liiklusseaduse §224

lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 12 (kaksteist) kuud -

tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas.

Mõista Mihhail KOTŠEMASSOVILE Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 (kaheksa) kuud.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 10.04.2026 otsus väärteoasjas nr.2440,26,001256

muutmata.

Mihhail KOTŠEMASSOVI kaebus jätta rahuldamata.

Liiklusseaduse §127 alusel on Mihhail KOTŠEMASSOV kohustatud 5 (viie)

tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa

Transpordiametile.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist

25.05.2026.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Emil Morozov koostas 13.03.2026 väärteoprotokolli nr.AB 1666604 Mihhail

Kotšemassovi kohta selles, et viimane juhtis 13.03.2026 kell 20.44 Ida-Virumaal

Jõhvi linnas Pargi tänaval mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,51 mg/l.

Sellega rikkus Mihhail Kotšemassov Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid ning pani toime

väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 10.04.2026 otsusega väärteoasjas

nr.2440,26,001256 määrati Mihhail Kotšemassovile Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel

karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 12 kuud.

Otsuse kohaselt on menetlusalune isik talle inkrimineeritud väärteo toime pannud,

väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused

puuduvad.

Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: tunnistaja X ütlused,

menetlusaluse isiku ütlused, sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis, sõiduki teisaldamise

akt, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll,

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toimepandud

süütegu ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Menetlusaluse isiku väljahingatavas

õhus tuvastatud alkoholisisaldus oli suur – 0,51 mg/l. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et mida suurem on alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas

õhus, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Arvestades tuvastatud alkoholisisaldust

pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii

enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt (tegemist on korduva samalaadse

väärteoga). Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund

lubab mootorsõidukit juhtida. Menetlusalune isik tarvitas mitu tundi enne sõiduki

rooli istumist alkoholi, mis näitab tema ükskõikset suhtumist liiklusohutusse. Alkoholi

tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning tal väheneb reaktsioonikiirus, ta

väsib kiirelt ära või jääb roolis magama. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

seisundis, kui ta ei ole suuteline võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega

reageerima. Väärtegu on toime pandud pimedal ajal asulas. Menetlusalune isik osaleb

liikluses juhina alles alates 12.01.2022. Seega ei ole tegemist suure sõidukogemusega

juhiga. Sellest tulenevalt on tema poolt toimepandud rikkumise puhul oht liiklusele

suurem võrreldes kogenud juhiga. Oma vastutustundetu teoga seadis menetlusalune

isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 1 kehtiv väärteokaristus, mis on seotud

mootorsõiduki juhtimisega, ületades lubatud alkoholipiirmäära. 20.09.2025 karistati

menetlusalust isikut LS §224 lg.2 järgi rahatrahviga 1000 €, rahatrahv ei ole tasutud.

Menetlusalune isik eirab sellist karistusliiki. Lisaks sellele on väärteoasja

materjalidele lisatud kriminaalmenetluse lõpetamise 24.07.2025 põhistamata määrus,

mille kohaselt lõpetati menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetlus KarS §424 lg.1

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises KrMS §202 lg.7 ja §206 alusel. Selle

määruse kohaselt oli menetlusalune isik kohustatud muuhulgas mitte juhtima

mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis kuni

24.07.2026. Selle määrusega määratud mittekaristuslikud mõjutusmeetmed ei ole

suutnud oma eesmärki täita ega mõjutanud teda hoiduma uute samalaadsete

väärtegude toimepanemisest. Menetlusalune isik on pidanud vajalikuks jätkata

mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitamisest tingitud joobe mõju all. Väärteo

toimepanemisel ei arvestanud isik sellega, et varasemalt tingimisi lõpetatud

kriminaalmenetlus võidakse uuendada.

Ülalnimetatud faktid iseloomustavad menetlusalust isikut selliselt, et ta on enesele

juba harjumuseks võtnud, et alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimine on

normaalne tegevus. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset

üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja LS-ga kehtestatud nõuetesse ning hoolimatust

oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusaluse isiku käitumine näitab

üheselt, et varem samalaadse teo eest määratud karistus ja prokuratuuri poolt

määratud mittekaristuslikud meetmed ei ole täitnud oma eesmärki mõjutada isikut

hoiduma uue väärteo toimepanemisest ning isik käitub jätkuvalt liiklust ohustaval

viisil. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada karistust,

mis kõrvaldab ohtliku juhi liiklusest. Korduvalt mootorsõiduki alkoholi piirmäära

ületamisega juhtimise eest karistatud isikult on karistuse kohaldamine juhtimisõiguse

äravõtmise näol üldjuhul reegel ja selle võib jätta kohaldamata üksnes erandlikel

asjaoludel.

Võttes arvesse ülaltoodut peab kohtuväline menetleja vajalikuks määrata karistusena

juhtimisõiguse äravõtmise. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks

tuleb järgida liiklusreegleid. Lisaks on see kolmas samalaadne rikkumine nii lühikese

aja jooksul. Menetlusalusel isikul oli võimalik ette näha, millised negatiivsed

tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja

kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta.

Määrates karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuks, värskendab menetlusalune

isik oma teadmisi LS-st. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik

ei ole valmis osalema liikluses juhina.

Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid ning kergendava asjaoluna arvestas

kohtuväline menetleja süü tunnistamist.

Menetlusalune isik Mihhail Kotšemassov esitas 27.04.2026 Viru Maakohtule kaebuse,

milles palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga.

Kaebuse kohaselt leiab selle esitaja, et kohaldatud karistuse rangus ei vasta väärteo

raskusele ja kaebuse esitaja süü raskusastmele. Kaebuse esitaja teod ei omanud

raskeid tagajärgi tervise või vara kahjustuse näol. Kaebuse esitaja on siiralt ja

teotahteliselt kahetsenud väärtegude toimepanemist ja tunnistas oma süüd. Menetluse

läbiviimiseks kaebuse esitaja takistusi ei loonud. Kaebuse esitaja leiab, et

juhtimisõiguse äravõtmise võib asendada rahatrahviga.

Kaebuse esitaja peab vajalikuks võtta arvesse järgmisi asjaolusid:

-

kaebuse esitaja töö on seotud sõiduki juhtimisega

-

kaebuse esitajal on 3 alaealist last, kellele kaebuse esitaja on kohustatud

maksma elatist

-

tööandja iseloomustuse kohaselt on sõiduki juhtimisõiguse olemasolu väga

oluline ka tööandja jaoks

-

kaebuse esitaja elab Jõhvis, kuid töölepingu kohaselt on tema töökohaks

Kohtla küla ja remonditöökoda Iisakus.

Kaebuse esitaja soovis kaebuse arutamist kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 12.05.2026 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/6067-3 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kirjaliku vastuse kohaselt jääb kohtuväline menetleja 10.04.2026 otsuses esitatud

seisukohtade juurde.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Mihhail

Kotšemassovi kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja ei kuulu sisuliselt

rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik soovib kaebuse arutamist kirjalikus menetluses.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 12.05.2026 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/6067-3 Viru Maakohtu 07.05.2026 päringule nr.4-26-1484 nähtub, et kohtuväline

menetleja nõustub väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus

määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära

ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning

missugune karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis

13.03.2026 kell 20.44 Kohtla-Järvel Pargi tänaval maja nr.55 juures mootorsõidukit

juhile keelatud seisundis. Seda asjaolu on menetlusalune isik ka ise tunnistanud

algusest peale ja sellele seisukohale jäi ta ka oma maakohtule esitatud kaebuses.

Nagu nähtub 13.03.2026 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1666604, on

menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem

või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3

nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul

muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas

õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe

tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga

või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde

alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes oli

13.03.2026 kell 20.44 kasutatud indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr.A418800

(indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev 11.05.2026), kontrolli tulemus oli

positiivne ja indikaatorvahendi näit oli 0,69 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul järgmised joobele

viitavad tunnused: silma pupillid väikesed, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, aja,

isiku- ja kohataju selge, isik oli teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi,

koordinatsioon häireteta, käitumine normaalne ja rahutu. Nimetatud protokollidega oli

menetlusalune isik allkirja vastu tutvunud, märkuseid ei esitanud.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub ka, et menetlusaluse isiku suhtes oli

13.03.2026 kell 20.55 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST,

mille lõplik mõõtetulemus oli 0,51 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise

väljatrükk andmetega on lisatud asja materjalidele ja selle väljatrükiga on allkirja

vastu tutvunud ka menetlusalune isik. Mingeid selgitusi ja märkusi menetlusalusel

isikul ei olnud.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul

kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud

mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et alkoholi piirmäära

ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka

menetlusalune isik ise.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust

isikut on alust karistada Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt

väärteootsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna

antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist

leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis

menetluse lõpetamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis

käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime

pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja

õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist

alkoholi piirmäära ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas jätta muutmata.

Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase

ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise

kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida

subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende

usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele

tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja.

Hinnates kõiki maakohtule käesolevas väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis leiab

maakohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi on

toime pandud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega on nimetatud

süüteokoosseisu objektiivne külg realiseeritud.

Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis

nimetatud väärteo toime otsese tahtlusega.

Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta

teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab

seda.

Asudes mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, s.t. alkoholi tarvitanuna, pidi

menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on Liiklusseaduse nõuete

rikkumistega.

Eeltoodu alusel on realiseeritud ka toimepandud väärteo subjektiivne külg.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti

ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui

eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud

tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 12 kuud.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §224 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat

karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja

leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas

väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba

eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt KarS §56 arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend

kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus, samuti liiklusalase väärteo

toimepanemise eest 20.09.2025 Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Selle väärteo eest

määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses,

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on rahatrahv tasumata. Lisaks sellele nähtub

väärteoasja materjalidest, et Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata 24.07.2025

määrusega on menetlusaluse isiku suhtes lõpetatud kriminaalasja menetlus KarS §424

lg.1 järgi. Muude kohustuste hulgas on menetlusalusele isikule pandud ka kohustus

mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit,

trammi või maastikusõidukit kuni 24.07.2026. Maakohus nendib, et menetlusaluse

isiku puhul on tegemist sellise juhiga, kes oma varasemast sama liiki väärteo

toimepanemise eest määratud karistusest ei teinud mingeid järeldusi, jätkates

väärtegude toimepanemist. Menetlusalust isikut ei hoidnud tagasi ka kriminaalasjas

pandud kohustus. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et

menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord

rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude

toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul

tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset

mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku

puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses.

Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu,

mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud

suurimat alkoholi piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste

elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima alkoholi piirmäära ületamine on igati

taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise

tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud

väärteoga. Menetlusaluse isiku süü suuruse kindlakstegemisel hindab maakohus

eelkõige alkoholisisalduse näitu, toimepanemise aega ja kohta ning tema varasemat

liiklusalast käitumist. Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonist tulenevalt oli

alkoholisisalduse näit keskmisest kõrgem ning kuigi väärtegu oli toime pandud

linnas, oli selle toimepanemise aeg eelduslikult mitte tipptunnile omane. Arvestades

seda, et väärtegu oli toime pandud märtsikuus kell 20.44, oli ilmselgelt juba tegemist

pimeda ajaga. Tegemist oli kolmanda samalaadse süüteo toimepanemisega suhteliselt

lühikese ajaperioodi vältel. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusaluse

isiku süü on keskmisest suurem.

Sõidukit juhtima asumine on alati juhi enda otsustada. Käesoleva väärteoasja

materjalidest ja ka kaebusest ei nähtu ühtegi sellist asjaolu, mis oleksid tinginud

menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimise väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.

Oma kohapeal antud ütlustes märkis menetlusalune isik ainult, et talle helistas

eksabikaasa, kes soovis kohtuda. Ilmselgelt ei olnud tegemist eluohtliku olukorraga.

Maakohtule esitatud kaebuses ei märkinud menetlusalune isik ühtegi mõjuvat põhjust

sellel hetkel autorooli istumiseks. Seega oli autorooli istumine ja sõiduki juhtimine

sellises seisundis menetlusaluse isiku enda kindel valik. Taunimist väärib ka asjaolu,

et tegemist oli tööandjale kuuluva sõidukiga. Ilmselgelt tuleb tööandjal edaspidi

töötajate värbamisel ja neile tööandja sõiduki võimaldamisel kontrollida ka nende

varasemat liiklusalast käitumist.

Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem

väärteokorras karistatud ja tema osas oli samalaadse süüteo toimepanemise eest

algatatud ka kriminaalasi. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused

minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnev karistus (rahatrahv) ja

kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise

karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse

iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline

karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise

edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik

saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu.

Tegemist ei ole tema esimese Liiklusseaduse nõuete rikkumisega. Käesolevas

väärteoasjas oli tegemist taaskord mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi

piirmäära ületades, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja

adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine

mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine

vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku

poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime

õiguserikkumisi.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem

eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab

menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel

tuleb kohaldada raskemat karistusliiki.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning

karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja oma otsuse kohaselt

arvestanud süü tunnistamist.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni maksimaalses määras.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt tuleb karistuse

määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr

ning järgnevalt arvestada süü suuruse ja karistust kergendavate/raskendavate

asjaoludega. Maakohus nendib, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja

seda arvestanud. Määrates karistuse maksimummääras, ei ole kindlasti arvestatud ühe

süüd kergendava asjaoluga. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku süü suurus on

keskmisest suurem ning arvestab ise siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü

tunnistamist karistust kergendava asjaoluna. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et seega

kuulub karistusmäär muutmisele.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud

karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja

otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga

leiab maakohus, et arvestades menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist väärteo

toimepanemisest alates, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust.

Maakohus leiab, et põhjendatud on Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel mõista

menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8

kuud. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega

kui ka menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud

juba käesolevas kohtuotsuses eespool.

Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et tema tegu ei toonud kaasa raskeid

tagajärgi tervise või vara kahjustuse näol; menetlusalune isik kahetses siiralt väärteo

toimepanemist, tunnistas oma süüd ning menetluse läbiviimiseks takistusi ei loonud.

Nagu maakohus juba eespool märkis, arvestas ta karistuse suuruse määramisel süü

tunnistamisega. Raskete tagajärgede mittesaabumine ning menetluse mittetakistamine

ei anna alust karistuse liigi muutmiseks.

Kaebuses viitas menetlusalune isik ka sellele, et tema töö on seotud sõiduki

juhtimisega ning töökohta jõudmiseks tuleb menetlusalusel isikul kasutada isiklikku

sõiduautot. Lisaks sellele maksab menetlusalune isik kolmele lapsele elatist.

Kohtuvälise menetleja otsuses on korrektselt viidatud erinevatele Riigikohtu

lahenditele, mis puudutavad juhtimisõiguse kui eriõiguse omamise eripreventiivseid

eesmärke ning selle õiguse äravõtmise võimalusi. Maakohus ei pea vajalikuks neid

seisukohti siinkohal korrata, märkides samuti, et juhtimisõiguse äravõtmine on

üldjuhul reegel ja selle võib kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel (KarS §50

lg.2). Töö olemasolu ja laste ülalpidamine ei ole sellisteks erandlikeks asjaoludeks,

mis välistavad juhtimisõiguse äravõtmise. Asudes mootorsõidukit juhtima lubatud

alkoholi piirmäära ületades ja tehes seda korduvalt, tuli menetlusalusel isikul esmalt

mõelda töökoha säilimise ning elatise maksmise vajalikkuse peale ning seejärel ka

võimalikele tagajärgedele.

Maakohus nõustub ka kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et antud

menetlusalune isik ei ole valmis osalema liikluses juhina ning Liiklusseaduses

sätestatud nõuete kordamine on tema puhul vajalik.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles

osas uus otsus, mõistes talle karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga

8 kuud.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ja uue otsuse tegemist, mõistes

talle karistuseks rahatrahvi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik