3-26-1233/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1233

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba R.R

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sigrid

Pure

Puudutatud isik – R.R, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.R määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.R määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määruse

peale.

2. Jätta R.R määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2026

määrus muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, tema viisa kehtivuse aeg ja

Eestisse saabumise kuupäev tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.R on Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanik, kes saadeti Dublini III määruse1

raames Saksamaa vastuvõtmispalve alusel XX.XX.XXXX Eestisse. Rootsi saatkond Delhis

väljastas talle Eesti C-viisa kehtivusega XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX sugulaste ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).

3-26-1233

sõprade külastamise eesmärgil. R.R esitas Saksamaalt Eestisse saabudes kohe rahvusvahelise

kaitse taotluse ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas ta XX.XX.XXXX kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.

2. PPA

esitas Tallinna Halduskohtule 24.04.2026

taotluse

anda luba R.R

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg

1 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 p-s 6 nimetatud asjaolud.

PPA vestles isikuga XX.XX.XXXX, et selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud. Isik

selgitas, et Nepalis pakuti talle 2024. a suvel võimalust asuda edasitoimetajate abil

Euroopasse elama. Selle eest pidi isik tasuma edasitoimetajatele 18 000 eurot. Isik sõlmis

fiktiivse abielu ja sai Delhis asuvast Rootsi saatkonnast Eesti viisa. Selle viisa alusel saabus ta

Tallinna lennujaama, kus pidi kohtuma oma fiktiivse abikaasaga. Vahepeal aga muudeti

plaani ja Tallinna lennujaamas ootas isikut hoopis meessoost edasitoimetaja, kes pidi saatma

isiku Rootsi. Isikule anti käsk viibida Rootsis 3 nädalat ja pärast seda pidi ta uuesti Eestisse

toodama. Paraku Rootsis isik enam edasitoimetajatega kontakti ei saanud ning otsustas minna

hoopis Saksamaale ja palus seal rahvusvahelist kaitset. Isik selgitas, et ta ei soovi Nepali

tagasi minna. Ta kardab oma venda, kes oli teda ähvardanud välismaa naisega abiellumise

tõttu, ja isikuid, kellele ta on seal raha võlgu.

Isik taotles viisa sõprade ja sugulaste külastamiseks, kuid tema ütluste kohaselt ei ole tal

Eestis või mujal Schengeni alal sugulasi või sõpru. Seega on alust arvata, et viisat ei ole

taotletud eesmärgipäraselt. Isik saabus Nepalist Eestisse ja liikus edasi Rootsi ja Saksamaale.

Nepalist Eestisse puudub otselend, mistõttu pidi ta enne Eestisse saabumist läbima veel

vähemalt ühte Euroopa riiki. Seega oli isikul 2024. a-l enne Saksamaale jõudmist võimalus

taotleda rahvusvahelist kaitset vähemalt kolmes riigis, sh Eestis, mida ta aga ei teinud. Isik

taotles rahvusvahelist kaitset Saksamaal ning alles siis, kui selgus, et tal ei ole võimalik

Saksamaale jääda ja ta saadetakse Eestisse, esitas ta siin rahvusvahelise kaitse taotluse.

Selline käitumine annab aluse arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis on esitatud

väljasaatmise vältimiseks.

Esineb isiku põgenemise oht, kuna tema hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Vestlusel selgitas isik, et ei soovi Nepali tagasi minna,

kuna on kulutanud Euroopasse pääsemiseks palju raha ja tal puuduvad Nepaliga igasugused

sidemed. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik põgenemisohu tõttu

tõhusalt kohaldada. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud

järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud liikmesriiki.

Schengeni alal puudub riikide vaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raske.

3. Tallinna Halduskohus andis 24.04.2026 määrusega PPA-le loa R.R kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauem kui kaheks kuuks.

Esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud. Puudutatud isikul puudub Eestis

viibimiseks seaduslik alus. Ta on esitanud viisa saamiseks valeandmeid. Eesti viisa sai ta

edasitoimetaja abil, fiktiivse abielu najal ja ilma tegeliku eesmärgita (külastusviisa, kuigi tal ei

ole Euroopa Liidus sõpru või sugulasi). Ta taotles rahvusvahelist kaitset Saksamaal ning

esitas taotluse Eestis alles pärast Dublini III määruse raames tagasivõtmist, kuigi tal oli varem

mitmes riigis (sh Eestis) võimalus selline taotlus esitada. See viitab taotluse esitamisele

väljasaatmise vältimiseks või edasilükkamiseks. Ütluste käigus on isik selgitanud, et ei soovi

Nepali naasta, sest ta on Euroopasse pääsemiseks kulutanud palju raha ning tal on hirm venna

ja võlausaldajate ees. See viitab riskile, et ta hakkab võimaliku lahkumiskohustuse korral selle

täitmisest kõrvale hoidma. Tema kinnipidamise on vajalik ka Eestisse saabumise ja viibimise

2(4)

3-26-1233

asjaolude ning rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p-d

4–5).

Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid. Tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole

vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4), talle on kindlustatud toit ja

vajadusel arstiabi ning ta saab viibida värskes õhus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. R.R palub 05.05.2026 määruskaebuses (täiendatud 19.05.2026) tühistada halduskohtu

24.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta

kinnipidamiskeskusest.

Halduskohus ei arvestanud kaebaja ütluste ja tegelike asjaoludega. Puudutatud isik oli

sunnitud selliselt käituma temast mitteolenevatel põhjustel. Isik nõustub, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja see võtab aega, aga

selleks ei pea teda kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Ta oleks PPA-le kättesaadav ka

pagulaskeskuses elades. PPA ja kohus ei ole arvestanud, et isik on nõus tegema koostööd.

Isikul ei ole soovi põgeneda ja ta kinnitab, et ei kavatse põgeneda. Tema kinnipidamine

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ei ole põhjendatud. PPA ja kohus ei ole piisavalt

põhjendanud põgenemisohtu. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud kavatsusega

vältida väljasaatmist. Täidetud ei ole VSS §-s 68 sätestatud asjaolud. Isik ei ole enda

käitumisega väljendanud soovi menetlusest kõrvale hoida või põgeneda ning tema puhul

oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. PPA tugines 24.04.2026 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu

osas VSS § 68 p-le 6. Halduskohus nõustus PPA-ga, et praegusel juhul esinevad VRKS § 361

lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud. Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS

§ 361 lg 2 p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2

p 5).

6. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja

edasiliikumise ennetamisele (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).

7. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus.

Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.

Puudutatud isikuga peeti esmane vestlus XX.XX.XXXX. Vestluse protokollist nähtuvalt (vt

dtl 10–14) ei ole isik seni välja toonud selliseid fakte või tõendeid, mis viitaks tema

3(4)

3-26-1233

tagakiusamisele VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Sellegipoolest tuleb PPA-l kontrollida esitatud

andmete õigsust, isiku väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke

menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud teavet päritoluriigi infoga (vt VRKS §

18 lg-d 2 ja 3). Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha vajalikke toiminguid,

milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute

tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.

8. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku

kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS

§-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud

põgenemisohule viitav asjaolu. Ta kasutas Euroopasse jõudmiseks edasitoimetajate abi,

sõlmis nende abiga fiktiivse abielu ning sai pärast seda Eesti viisa sugulaste ja sõprade

külastamiseks. Isiku ütluste kohaselt ei ole tal tegelikult Euroopa Liidus sugulasi (vt

XX.XX.XXXX seletused, dtl 13). Puudutatud isik on ka varem Eestis viibinud, kuid ei

esitanud siis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid liikus Eestist edasi Rootsi ja sealt

Saksamaale. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles pärast seda, kui talle sai

selgeks, et tal ei õnnestu Saksamaale jääda ja ta saadeti sealt XX.XX.XXXX Eestisse. Isiku

seletustest nähtub ka see, et ta ei taha Nepali tagasi minna, sest ta on kulutanud palju raha

Euroopasse jõudmiseks (vt samas, dtl 13). Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja

hoiakutest järeldada, et tal ei olnud plaanis Eestisse jääda, vaid siit edasi liikuda. Isikul ei ole

Eestis sugulasi, samuti ei nähtu mingit muud seost Eestiga. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei

kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne, ja on

tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks

kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks

aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule.

10. Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, siis

ei ole vaja kontrollida, kas isiku võis kinni pidada ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

11. Kuna tuvastatud on puudutatud isiku põgenemise oht, ei ole VRKS § 29 lg-s 1

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud sest need ei tagaks sama tõhusalt

isiku kättesaadavust (vt ka Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 24.06.2026 pidada

ebaproportsionaalseks. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks

puudutatud isiku tervist või turvalisust.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 24.04.2026 määrus

muutmata.

13. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb see avaldada resolutsioonis märgitud piirangutega (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)