2-26-101023/17 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-101023

Tsiviilasi

Q.N-i (Y.B) hagi Y.B Q.N-i (Y.B) vastu elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 2867,58 eurot (318,62 x 9)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q.N (isikukood XXX; elukoht XXX-i, X

maakond), seaduslik esindaja M.W (isikukood XXX;

lapse eestkostja)

Kostja Y.B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

20. mai 2026 kohtu eelistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Y.B Q.N-ilt (isikukood XXX) lapse Q.N-i (isikukood XXX) kasuks välja

igakuine elatis alates 7. aprillist 2026 kuni Q.N-i täisealiseks saamiseni (X) 318,62

eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

- 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale

tasunud elatisena alates 7. aprillist 2026.

4. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb Y.B Q.N-il

kanda 10. kuupäevaks Q.N-i arvelduskontole nr EEX. Makse selgitusse märkida

„Elatisraha“.

5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. 05.01.2026 esitas M.W (lapse eestkostja) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluses avalduse Y.B Q.N-i (kostja, lapse isa) vastu elatise summas

301,74 eurot väljamõistmiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik

esitas vastuväite. 20.02.2026 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning kohus andis

nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat

24. märtsi 2026 määrusega nõuetekohast hagi esitama.

M.W (lapse eestkostja) esitas 07.04.2026 Pärnu Maakohtule Q.N (laps, hageja) nimel kostja

vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja alates hagi

esitamisest elatise seadusjärgses miinimummääras (perekonnaseaduse (PKS) § 101 mõttes)

kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos talle määratud

eestkostjaga. Lapse isa elab lapsest lahus ega osale lapse ülalpidamises. Kohus võttis hagi

menetlusse 08.04.2026 määrusega.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

2. Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte kohtu e-toimiku

AET kaudu 08.04.2026 ning kostja vastas kohtule 09.04.2026. Kohus määras kohtu eelistungi

20.05.2026. Kohus kohustas kostjat ilmuma isiklikult 20.05.2026 istungile. Kohtukutse

saadeti kostjale 05.05.2026 e-kirjaga, lugedes kutse talle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks 09.05.2026. 20.05.2026 kohtuistungile kostja ei

ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

4. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud ja kohus on määranud asjas kohtu eelistungi ning kohustanud kostjat ilmuma

isiklikult 20.05.2026 istungile, ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et

kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja

taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus

kohustas kostjat ilmuma isiklikult 20.05.2026 istungile. Kostja ei ilmunud 20.05.2026. Kostja

ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hageja taotles kohtu

eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas

juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult

tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata

jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb

kostja esindaja. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata

jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole

ilmunud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks

ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kätte toimetatud kostjale 09.05.2026 TsMS § 3141 lg

2 alusel. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle

selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi

on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei

pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse

arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

5. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi, lähtudes hageja esitatud

hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja alates hagi esitamisest

elatise edasiulatuvalt, juhindudes PKS § 101 sätestatust.

Alates 2026. aasta aprillist on elatise baassumma 295,86 eurot. 2025. aasta keskmine

brutokuupalk oli 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot, millest lahutatakse 50%

lapsetoetusest. Seega on alates 01.04.2026 elatise miinimummäär 318,62 eurot.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg

5 järgi maha arvata lapsele makstav toetus. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja seaduslik

esindaja toetusi hageja eest 80 eurot.

Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.

6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik