2-25-9500/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-9500

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 398,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg

4353,67 eurot, millest 2613,67 eurot on muutunud sissenõutavaks enne käesoleva

otsuse tegemist ja 1740 eurot muutub edaspidi sissenõutavaks järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

15.06.2026

1740,00

145,00

15.07.2026

1595,00

145,00

15.08.2026

1450,00

145,00

15.09.2026

1305,00

145,00

15.10.2026

1160,00

145,00

15.11.2026

1015,00

145,00

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

15.12.2026

870,00

145,00

15.01.2027

725,00

145,00

15.02.2027

580,00

145,00

15.03.2027

435,00

145,00

15.04.2027

290,00

145,00

15.05.2027

145,00

145,00

3. 4. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2613,67

eurot) tagaseljaotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

5. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhiosa osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava

osamakse tasumiseni.

6. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud hageja kanda 64,20% ulatuses ja kostja kanda 35,80% ulatuses.

8. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 361,58 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 16.06.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud

29.09.2025) XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 7393,47 eurot, intressi 865,06 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3682,92 eurot ning edasiulatuva viivise alates

17.06.2025 kuni põhinõude summas 7393,47 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

18,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks

välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras

viivist.

2. Nõude aluseks on AS-i Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel sõlmitud neli

tarbijakrediidilepingut. 13.12.2019 sõlmitud laenuleping nr. L89003229647 (mille alusel

väljastati kostjale laenu summas 5200 eurot), mis edaspidi kandis numbrit L89003823124.

02.01.2021 sõlmitud laenuleping nr L89004729926, mille alusel väljastati kostjale laenu 3500

eurot. 27.01.2022 sõlmisid pooled kokkuleppe eelnevate laenulepingute nr L89003823124,

L89004729926 muutmiseks, mis kandis edaspidi numbrit L89007621283. Seega laenu

väljastati kostjale algsete lepingute nr. L89003229647 ja L89004729926 alusel. Lepingu

muudatuste nr. L89003823124 ja L89007621283 täiendavalt kostjale laenu ei antud. Viimase

lepingu nr. L89007621283 põhiosa moodustus algsete lepingute nr L89003229647 (hiljem

muudetud lepinguks L89003823124) ja L89004729926 jäägist. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 1306,53 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

7393,47 eurot (5200+3500-1306,53). Kostja ei täitnud oma kohustusi, jäädes võlgu 2.

osamaksest, s.o 15.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni, s.o 15.10.2022.

Esialgne võlausaldaja ütles lepingu 27.10.2022 üles. AS Inbank Finance loovutas 28.10.2022

kostja vastase nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

3. Esialgse lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 22,95%, Lepingu muudatuse nr.

L89003823124 kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,98% aastas, Lepingu nr L89004729926

kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,30% aastas ning Lepingu muudatuse nr L89007621283

kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,46% aastas. Laenulepingute sõlmimise ajal ehk

13.12.2019 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%;

23.07.2020 oli see 20,52%; 02.01.2021 oli see 20,09% ja 27.01.2022 oli see 16,95 %. Seega

kolmekordne määr oli vastavalt 61,83%; 61,56%; 60,27% ja 50,85%. Hagiavalduse lisade

kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 22,95%, 21,98% aastas, 23,30% ja 21,46%

aastas (dtl 16, 24, 31 ja 39). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 4062 lg 1 mõttes tühine.

4. Enne lepingusõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet ja lähtutud on

krediiditaotluses esitatud andmetest. Esitatud on laenutaotlused ja maksehäireregistri

väljavõte, kostja sissetulekuid on kontrollitud pensioniregistrist ja maksu- ja tolliametist.

Sissetulek enne lepingu nr L89003229647 sõlmimist 1266 eurot, kohustused 100 eurot ja enne

lepingu nr L89004729926 sõlmimist 1178,42 eurot, kohustused 360 eurot. Konto väljavõtet

esitatud ei ole. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 25.09.2025 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 29.09.2025 hagi täienduses, et kostja on teinud

kokku tagasimakseid lepingutele summas 4346,33 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise osas, jäi hageja seisukohale, et teave, mida krediidiandja on kogunud ja

hinnanud, on tarbija krediidivõimelisuses veendumiseks piisav. Antud juhul ei olnud tarbija

pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust

ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti

teenindada. Enne lepingu nr L89003229647 sõlmimist on tuvastatud, et tarbija igakuine

sissetulek on ca 1266 eurot, väljaminekuteks kostja taotluse järgi 100 eurot, lepingu igakuine

osamakse 124,44 eurot, kostjale jääb raha reservi vähemalt 1041,56 eurot (1266,00-100,00-

124,44). Krediidiandja arvestas elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased

püsikulud, ehk et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine

arvestuslik elatusmiinimum, mis oli 2019. aastal 221,36 eurot. Enne lepingu nr

L89004729926 sõlmimist tuvastati tarbija igakuine sissetulek ca 1178 eurot, väljaminekuteks

kostja taotluse järgi 360 eurot, lepingu igakuine osamakse 86,76 eurot. Kostjale jääb reservi

vähemalt 731,24 eurot (1178,00-360,00-86,76). Krediidiandja arvestab ka elatusmiinimumiga,

mis oli 2021. aastal 233,57 eurot.

7. Hageja esitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 7 alusel ümberarvestuse, mille kohaselt sai

kostja lepingute alusel laenu kokku 8700 eurot ning tasus tagasi 4346,33 eurot. Seetõttu tuleb

kostjal tagastada lepingute alusel saadud 4353,67 eurot (8700,00-4346,33). Hageja märgib, et

sellisel juhul ei oleks lepingut kehtivalt saanud 27.10.2022 üles öelda, kuna kostjal ei

esinenud makseviivitust. Alternatiivselt esitab hageja VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu täitmise

nõude. Hageja esitab ümberarvestuse lähtuvalt viimase lepingu nr L89007621283

maksegraafikust (dtl 103), mille kohaselt on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 30.

osamaksest, s.o 15.11.2024, kuni 40. osamakseni, s.o 15.09.2025, kokku summas 1453,67

eurot. Lisaks taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel, esitades osamaksed tabelina (dtl 81),

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise väljamõistmist põhivõlalt

lepingujärgses määras 18,90% aastas.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt 1453,67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses

määras 18,90% aastas ning viivist põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast

lepingujärgses määras 18,90% aastas.

8. Maakohus võttis 01.10.2025 määrusega hagi menetlusse.

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kohtu e-toimiku AET

kaudu 01.10.2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et

hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus

tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest.

10. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks

tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Õiguslikult

põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

12. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

13. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud neljast

tarbijakrediidilepingust, neist laenu väljastati kostjale lepingute nr L89003229647 ja

L89004729926 alusel kokku 8700 eurot. Kohus tuvastab, et tarbijakrediidilepingud on

kehtivalt sõlmitud ja nende alusel on kostjale 8700 eurot välja makstud. Täidetud on

teavitamiskohustust (dtl 21-22, 28-29, 36-37, 43-44). Samuti on lepingust tulenevad nõuded

hagejale loovutatud (dtl 54). Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei

ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 7393,47 eurot, intressid 865,06 eurot,

haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

3682,92 eurot ning edasiulatuva viivise alates 17.06.2025 kuni põhinõude summas 7393,47

eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas.

14. Kohus leiab, et haginõue ei ole osaliselt põhjendatud, kuna krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.

novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Seda ka väiksemate laenusummade

puhul. Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta piisaval määral.

15. Võlaõigusseaduse § 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides

tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja.

Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõutaval viisil, kuna jättis kontrollimata kostja tegeliku maksevõime, sh igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suuruse. Kuigi seadus ei kohusta tingimata pangakonto väljavõtet

küsima, on krediidiandjal KAVS § 50 lg 3 kohaselt kohustus kontrollida laenutaotleja esitatud

teavet mõistlikke pingutusi tehes.

Pelgalt avalikest registritest päringute tegemine ei ole selle kohustuse täitmiseks piisav.

Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtet ega tõendatud, et

krediidiandja oleks kostjalt nõudnud täiendavaid andmeid tema maksevõime hindamiseks.

Seetõttu tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisust sisuliselt

tuvastanud.

16. VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 alusel seadusjärgne intressimäär, kui see ei

ületa kokkulepitut, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Krediidiandja peab

sellisel juhul tagasimaksed ümber arvutama ja sellest tarbijat teavitama, kusjuures tarbija

varasemaid makseid käsitatakse osaliselt ennetähtaegsete tagasimaksetena VÕS § 411

tähenduses. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Käesolevas asjas puuduvad andmed, et kostja oleks krediidiandjale esitanud ebaõigeid või

puudulikke andmeid.

17. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku

4346,33 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 4346,33 eurot põhiosa

katteks, siis on võlgnevuse jääk 4353,67 eurot (8700,00-4346,33).

18. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

lugeda kehtivalt üles öelduks ja see kehtib. Krediit tuli tagastada osamaksetena ja

ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatud tagajärgi ning hagejal ei ole alust nõuda kokkulepitud intressi ega muid tasusid.

Hageja esitas ümberarvestuse viimase lepingu nr L89007621283 maksegraafiku alusel, mille

järgi on sissenõutavaks muutunud osamaksed ajavahemikus 15.11.2024 kuni 15.09.2025

summas 1453,67 eurot (29.09.2025 hagi täienduse seisuga).

19. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks

(19.05.2026) sissenõutavaks muutunud osamaksed ajavahemikus 15.11.2024 kuni 15.05.2026

summas 2613,67 eurot.

20. Hageja on TsMS § 369 alusel palunud mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed, vormistades nõude vastava tabelina (dtl 81). Hageja viitab kostja

pikaajalisele kohustuste täitmata jätmisele. Kostja ei ole üle kolme aasta täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu võib eeldada, et ta ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Samuti leiab hageja, et

menetlusökonoomia huvides tuleb sissenõutavad ja tulevikus tekkivad nõuded lahendada

samas menetluses, vältimaks hilisemat uut hagimenetlust ja täiendavaid kulusid, mistõttu

esinevad erandlikud asjaolud tulevikus sissenõutavate maksete väljamõistmiseks.

21. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine

viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad

erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

22. Hageja palus oma 29.09.2025 hagi täienduses välja mõista seniks sissenõutavaks

muutunud osamaksete summalt 1453,67 eurot viivise lepingujärgses viivisemääras 18,90%

aastas alates kohtuotsuse jõustumisest ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa

osamakselt (kokku summas 1740 eurot) tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses

määras 18,90% aastas.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et intressi

ja viivist tuleb arvutada seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt summas 2613,67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus

sissenõutavatelt osamaksetelt alates iga maksetähtaja möödumisest kuni tasumiseni sama

määraga.

23. Ülejäänud osas jääb hagi ülaltoodud põhjendustel rahuldamata. Hageja võla

sissenõudmiskulude nõue (50 eurot) VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel jääb rahuldamata muu hulgas

põhjusel, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud.

Kohtu selgitused

24. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas

kohus üksnes põhivõla nõude ja seadusjärgse viivise nõude.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 35,80% ((4795,57 (4353,67+441,90) / 13398,82 eurot * 100% = 35,80%). Seega

jäävad menetluskulud 35,80% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga

169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi

koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus

169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik

esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund).

Kokku on hageja menetluskulud 1010 eurot (=910 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 35,80% (1010 eurost), s.o 361,58 eurot

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid,

siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

26. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

27. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik