3-26-1115/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-1115

Määruse kuupäev

25.05.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Nikolai Savimäe (Savimägi) kaebus Tartu Vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks seoses kaebaja jope kahjustamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Savimäe kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla

poolt 20.04.2026 kohtule esitatud videosalvestiste

osas kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla poolt

20.04.2026 kohtule esitatud videosalvestistega ja

saada nendest koopiaid.

4. Jätta läbi vaatamata Nikolai Savimäe taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, §

121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Nikolai Savimägi (edaspidi ka kaebaja) esitas 15.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse

Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot seoses kaebaja jope

kahjustamisega. Kaebuse kohaselt jäi 22.02.2026 kaebaja „Icepeak“ jope väärtusega 300 eurot

valvuri tegevuse tõttu kambri ukse vahele ning läks luku kohalt katki. Kaebaja pani enda jope

kuivama ukse peale, kuid valvur tõmbas kambri ukse kinni ja jope jäi seetõttu kinni. Kaebaja

ei tõmmanud jopet ukse vahelt ära, vaid katsus, kas see on seal kõvasti kinni. Kaebaja sai jope

kätte siis, kui valvur ukse avas. Kaebaja tuttav, kes on praeguseks surnud, ostis kaebajale selle

jope kuus kuud enne vanglasse sattumist, mistõttu on jope kaebajale väga väärtuslik. Kaebaja

jope maksis 302 eurot, kuid kuna jope on katki ühest kohast ja kaebaja ei näe mõtet seda

parandada, siis ei ole jope väärtus sama, mis oli enne. Kaebaja taotleb hüvitiseks 100 eurot.

Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Vangla edastas 20.04.2026 vastusega kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh

kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale, vangla 14.04.2026. a otsuse nr 1-9/2-26/53-2

kahjunõude rahuldamata jätmise kohta ja fotod, millelt nähtub jope seisukord. Tartu Vangla

edastas 20.04.2026 kohtule veel videosalvestised vaidlusaluse intsidendi kohta. Vangla palus

3-26-1115

piirata kaebaja juurdepääsu videosalvestistele ja kuulutada menetlus nende tõendite osas

kinniseks HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel.

Videosalvestise näol on tegemist kaebaja jaoks piiratud juurdepääsuga teabega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel menetluse osaliselt kinniseks

kuulutamise ja Tartu Vangla esitatud tõenditele kaebaja juurdepääsu piiramise (II).

I

4. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist seoses

sellega, et 22.02.2026 jäi kaebaja jope valvuri tegevuse tõttu kambri ukse vahele kinni ning

läks katki.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebus kuulub eelnimetatud alusel tagastamisele.

6. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Praeguses asjas saab

analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte

kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on

õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesolevas

asjas jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet

saab rahalise nõude suurust arvestades seega pidada väheintensiivseks.

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja jope on saanud kahjustada. Tartu Vangla pole

vastuväiteid esitanud ka jope väärtuse osas. Pooled on erinevatel seisukohtadel selle osas, mis

põhjustas jope katki minemise. Kaebaja hinnangul on kahju tekkimises süüdi vangla.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi

hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu

oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

9. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vaatamata sellele, et kahju

olemasolus pole vaidlust, on täitmata ülejäänud kahju hüvitamise eeldused. Kahju hüvitamise

eelduseks on, et just ametniku tegevus (praegusel juhul ukse sulgemine) oli kahju vahetuks

põhjuseks. Kohus leiab, et antud juhul ei saanud tekkida kaebaja jopele kahjustus ukse

sulgemise hetkel, vaid tõenäolisemalt tekkis see siis, kui kaebaja hakkas jopet jõuga kinni

jäänud ukse vahelt tõmbama. Kohtule ei ole usutav kaebaja väide, et ta üksnes katsus jopet ja

tuvastas, et see oli kõvasti kinni, kuna vangla esitatud videosalvestiselt nähtub, et ukse vahel

kinni olnud must jope tõmmatakse kambrisse. Üksnes jopet katsudes ei oleks saanud see ukse

vahelt niivõrd palju ära tulla, et seda poleks enam ukse vahelt väljapoole näha. Seega on kahju

tekkimise põhjuseks pigem kaebaja enda aktiivne tegevus, mitte valvuri poolt ukse sulgemine.

Samuti, kui kaebaja nägi, et jope on osaliselt ukse vahel kinni, siis ei olnud mõistlik sellises

olukorras riiet jõuga tõmmata, teades, et see võib rebeneda või puruneda. Vastutus seoses

sellega, et kaebaja otsustas jopet tõmmata, selle asemel, et oodata ukse avamist, lasub

kaebajal, mitte vanglal. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal oli võimalus kahju vältida, kui

ta ei oleks jopet ukse vahelt tõmmanud. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka seda, et tekkinud

kahju on minimaalne. Kaebaja jopest tehtud piltidelt nähtub, et jope lukk ise ei ole katki, vaid

see on jope küljest 1–2 cm ulatuses lahti tulnud. Kohus nõustub vanglaga, et see on lihtsasti

parandatav ning luku vahetamine ei ole vajalik. Seetõttu on 100 euro suurune kahjunõue

3-26-1115

kohtu hinnangul ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ning kohus ei pea sellise hüvitise

väljamõistmist ka tõenäoliseks.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane, kaebajale

tekkinud kahju on vähene ning vanglalt kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmine on

ebatõenäoline. Kokkuvõttes leiab kohus, et täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused ning põhjendatud on kaebuse sel alusel tagastamine.

11. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda

uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust

vabastamise taotlust. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

seetõttu läbi vaatamata.

II

13. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus

menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see

on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või

salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

HKMS § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest

ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Seda

õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning menetlusosalisele ei anta luba

tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise

õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest

menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2). Vastavalt HKMS § 79 lg 1 p-le 1 on

menetlusosalisele toimikule juurdepääsu piiramise üheks võimalikuks aluseks vajadus tagada

riigi julgeolekut või avalikku korda, eelkõige hoida riigisaladust või salastatud välisteavet või

kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

14. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb kuulutada Tartu Vangla poolt 20.04.2026

kohtule esitatud videosalvestiste osas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

kinniseks. Samuti tuleb piirata kaebaja ligipääsu nendele tõenditele. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla kaamerate

vaateulatust ja vaatenurki, aga ka salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust, sisaldavad vangla

esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole

põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu

Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda.

Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja

käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda.

15. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla poolt 20.04.2026

kohtule esitatud videosalvestiste osas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks

ning keelab kaebajal HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel eelnimetatud tõenditega tutvuda

ja saada nendest koopiaid.

(allkirjastatud digitaalselt)