2-25-20420/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Paide

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-25-20420

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.S vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3277,44 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Kristiine Urb

Kostja Z.S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Z.S-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2000

eurot, intress 26,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 218,10 eurot.

3. Mõista Z.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2000 eurot)

alates 28.11.2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude tasumiseni.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 74,68% ulatuses ja 25,32% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista Z.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 403,27 eurot.

7. Mõista Z.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt

alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUS, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.11.2025 (täiendatud 17.02.2026) Pärnu

Maakohtule hagi Z.S (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressid 164,61 eurot, haldustasu 15,60 eurot, lepingutasu 50

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 499,23 eurot ning

edasiulatuva viivise alates 28.11.2025 kuni põhinõude summas 2000 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas. Hageja esitab ka nõude ümberarvestuse juhuks kui

kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevat

krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja

mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (esialgne võlausaldaja,

krediidiandja) vahel 20.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89017029150, mille alusel

sai kostja laenu 2000 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale

regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, hageja ütles 26.11.2024 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude

hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja tagasimakseid ei teostanud.

3. Lepingu krediidi kulukuse määr on 33,71% aastas (dtl 16). Viimase kuue kuu keskmine

tarbimislaenude krediidikulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 16,65%, mistõttu jääb

laenu krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei ületanud

kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi

kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine.

4. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Krediidiandja

lähtus taotluses esitatud andmetest, maksehäireregistri andmetest, on kontrollinud kostja

sissetulekuid/palgalaekumisi Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel, sissetulek 1255,41

eurot, kohustused 300 eurot. Arvestades, et sissetulekud ületasid kohustusi ning alles jäi

vähemalt arvestuslik elatusmiinimum, leidis hageja, et kostja oli krediidivõimeline ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikutud.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 13.02.2026 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Siinses asjas kostja pangakonto väljavõtet kogutud ei ole. Hagist ei nähtu

andmed, kas ja milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud

võlgniku finants- ja muude teiste kohustuste olemasolu ja suurust, nende võimalikku

suurenemist, samuti püsikulusid, kui suured olid kostja tegelikud majapidamiskulud (s.o

igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele).

6. Hageja märkis 17.02.2026 vastuses kohtunõudele, et tal ei ole täiendavaid tõendeid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks,

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Laenulepingu alusel

anti kostjale laenu 2000 eurot, mida kostja pidi tagastama maksegraafiku alusel ajavahemikus

16.08.2024–16.07.2030, kuid tagasimakseid ei ole tehtud. Leping öeldi kehtivalt üles

26.11.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostja põhivõlgnevus 2000 eurot ning

intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 16.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.11.2024

26,47 eurot. Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot. Kuna laenulepingu ülesütlemine on

kehtiv, siis hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõue jääb samaks ehk 499,23 eurot.

7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja nõue tuleneb

kostja ja AS-i Inbank Finance vahel VÕS § 402 jj mõttes sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89017029150. Kohus tuvastab, et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on

kostjale laen 2000 eurot välja makstud. Samuti on leping kehtivalt üles öeldud ja sellest

tulenevad nõuded hagejale loovutatud. Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud

ebaõigesti. Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt põhjendatud, sest hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi, rahvastikuregistrist,

Ametlike Teadaannete ja MTA-st päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja

andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab

tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49

lg 1 p-st 4.

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja

regulaarsete finantskohustuste suurus/kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja

kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa

kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud

andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate

finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Hageja

esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn

majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms.

Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Krediidiandja ei saa seejuures

tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud

krediidireeglitele. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS §

4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede

kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s

55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja

asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks).

Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus

tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud.

Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal

on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist.

Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele tagastamata krediidisumma 2000 eurot, intressid summas 26,47 eurot (dtl

123). Tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad.

8. Hageja nõuab, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, viivist lepingujärgses määras.

9. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 218,10 eurot. Ühtlasi

mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase täitmiseni.

10. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, haldustasu, lepingutasu, lepingujärgne

viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue jäävad rahuldamata.

Kohtuotsuse selgitused

11. Maakohus võttis hagi 04.03.2026 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 26.04.2026. Kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt

omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Kostjat hoiatati

tagaseljaotsuse tegemise eest.

12. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

13. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas

tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS §

407 lg 6).

14. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudekulude ja viiviste tasumist ning nõudest

rahuldas kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 74,68% ((2447,57 (2000+26,47+218,10+203) / 3277,44 eurot * 100% = 74,68%).

Seega jäävad menetluskulud 74,68% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu summas 420 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja

lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule.

Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi

ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses summas 120

eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 540 eurot

(=420 riigilõiv + 120 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 74,68%, s.o 403,27 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks

kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik