2-25-19853/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19853

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi Finnair Oyj vastu rahalises

nõudes seoses 15.01.2025 lennuga AY152 suunal

Phuket-Helsinki-Tallinn

Tsiviilasja hind

4453,55 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja N. M.

Kostja Finnair Oyj (Soome registrikood 0108023-

3 LEI), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Kai Villemson ja Timo Kullerkupp

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 4088,15 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt 3600 eurot alates 17.10.2025

(kaasaarvatud) kuni nõude täieliku täitmiseni.

4. Määrata menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1610 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 28.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Finnair Oyj (kostja) vastu lennuhüvitiste ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas

nõudele vastuväite seda põhjendamata. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas Harju Maakohtule

hagiavalduse kostja vastu lennu hilinemise hüvitise, sissenõudmiskulu ja viivise

väljamõistmiseks. Kohus eraldas nõuded, mis on seotud 15.01.2025 lennuga AY152 suunal

Phuket-Helsinki-Tallinn iseseisvasse menetlusse ja menetles seda käesolevas tsiviilasjas

(19.11.2025 määrus tsiviilasjas 2-25-XXX, käesoleva tsiviilasja digitoimiku lk dtl 93).

Hageja esitas nõude kohta eraldi avalduse 11.12.2025 (dtl 176). A. R., G. R., K. F. R.

broneering TNOK7C, R. K., K. A. L. broneering W4LP4G, K.M. broneering JPKVNP pidid

reisima 15.01.2025 kostja opereeritaval lennul AY152 suunaga Phuket-Helsinki-Tallinn,

kuid lend tühistati. Lend pidi jõudma Helsingisse 15.01.2025 kell 18.30, kuid saabus

16.01.2025 kell 22.11 ehk enam kui 27 tundi hiljem. Reisijad jõudsid sihtpunkti enam kui

kolme tunnise hilinemisega. Lennu vahemaa Phuket – Tallinn on 8301 km. EL määruse

261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c alusel on reisijatel õigus nõuda hüvitist 600 eurot. Kõik

eelnimetud reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Hageja palus kostjalt välja

mõista hüvitised summas 3600 eurot (6 x 600), seadusjärgse viivise sellelt summalt alates

nõuete esitamisest kostjale. Nõuded esitati 12.02.2025 K. M. osas, 20.02.2025 A. R., G. R.,

K. F. R. osas ja 07.03.2025 R.K. ja K. A. L. osas. Lisaks palub hageja mõista välja

sissenõudmiskulu 40 eurot iga reisija kohta.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et lennu tühistamise põhjuseks olid

erakorralised asjaolud, mistõttu ta hilinemise eest ei vastuta. Lend hilines lennuki rehvi

ebapiisava rõhu tõttu. Rõhu languse põhjuseks olid praod rattaveljes. Tegemist on

tootedefektiga, mille eest vastutab lennuki tootja. Kostja on ainuüksi 2025.a jooksul

avastanud sellised praod A350 lennukitel 18. korral. Pragusid põhjustavad vead on varjatud

ja neid ei saa ennetada. Tegemist on konstruktsioonilise probleemiga, mida ei saa lahendada

ainult hoolduse kaudu. Kuigi vedaja peaks olema valmis haldama tavalisi tehnilisi rikkeid,

mis võivad tekkida isegi õhusõiduki õige käitamise korral, näiteks omades varuosi ning

hoides neid erinevates kohtades üle maailma, praeguse ratta konstruktsiooni tõttu, mis on

vastuvõtlik prao tekkimisele, on kostjal tulnud palju rattaid maha kanda, mille tulemusena

on varurataste arv vähenenud. Tootjal on suured probleemid uute rataste tarnimisega, et

asendada maha kantud rattaid. Kostja on hankinud täiendavaid varuosi järelturult, kuid need

on harva kättesaadavad. Lisaks, kui ratas tühjeneb alla teatud rõhutaseme, tuleb vahetada ka

lekkivale rattale külgnev ratas. Selle nõude on määratlenud tootja. Selle ja ülalmainitud

tarneprobleemidega seotud põhjuste tõttu on võimatu ladustada piisavalt rattaid igas

väljaspool kodubaasi asuvasse jaama. Kuna pragunemise probleem on mõjutanud ka teisi

2 (6)

lennuettevõtjaid, ei ole alati olnud võimalik ka varuratast teiselt lennuettevõtjalt laenata või

saada tuge rataste ühiskasutuse lepingu kaudu väljaspool kodubaasi asuvates jaamades.

Defekti nähtuse olemuse tõttu on võimatu määrata, milliseid lende see mõjutab. Kui prao

tekkimise tõttu langeb ratta rehvirõhk alla teatud rõhu või rehv tühjeneb, tuleb ratas enne

järgmist lendu vahetada vastavalt õhusõiduki tootja juhistele. Vastavalt Finnairi kogemusele

erineb see ratta tüüp oluliselt teistest tüüpidest konstruktsiooni käitumise poolest. Rataste

hooldust on Finnairis teostatud aastakümneid kõrge professionaalsuse tasemega ning

sarnaseid konstruktsiooniga seotud probleeme ei ole esinenud. Teiste õhusõidukitüüpide

rattaid on hooldatud üle 20 aasta ilma probleemideta. Võrdluseks, vanim A350 lennukipargi

koosseisus on ainult 10 aastat vana, kuid seda probleemi täheldatakse laialdaselt ning

peaaegu epideemiliselt. See kinnitab, et tegemist on ainulaadse konstruktsioonilise

probleemiga, mis ei tulene hoolduse puudulikkusest, vaid tootja konstruktsioonilisest veast,

mida ei saa lahendada tavapärase hoolduse kaudu. Kostja tegi kõik endast sõltuva

asenduslendude pakkumiseks.

3. Kohus keeldus menetluse peatamisest tsiviilasja 2-25-XXX lahendamise ajaks, milles

vaieldakse samast probleemist põhjustatud teise lennu hilinemise üle (27.03.2026 määrus,

dtl 316). Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja sama määrusega

määras kohus asja lahendamise tähtajad.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

5. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe

või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu

(veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida

hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel

vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt

reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses,

milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga

reguleeritud teisiti.

6. Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS §

170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks

vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

3 (6)

7. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus

nr 261/2004 (Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise

ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Nimetatud määruse

artikkel 7 lg 1 punkt c näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni 600 euro ulatuses kõikide

üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamisel.

8. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust:

-

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja

-

lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.

Selle tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või

põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema

tegeliku kontrolli alt.

9. Hageja tugineb järgmistele faktilistele asjaoludele, mille osas kostja ei ole vastuväiteid

esitanud:

-

kõik kuus reisijat pidid reisima 15.01.2025 kostja opereeritaval lennul suunaga Phuket –

Helsingi – Tallinn;

-

lend AY152 Phuket - Helsingi pidi saabuma sihtkohta 15.01.2025 kell 18.30, kuid selle

päeva lend jäeti ära. Sama lend jõudis Helsingisse 16.01.2025 kl 22.11. Asenduslendu

pakuti 16.01.2025;

-

vaidlusalust lendu opereeris kostja;

-

Phuket – Tallinn lennu pikkus on 8301 kilomeetrit;

-

kõik liidetud tsiviilasjades nimetatud reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas Phuket – Helsingi lennu väljumist takistanud tehniline

probleem – ebanormaalselt madal rõhk lennuki rehvis – oli erakorraline asjaolu, mis

vabastab kostja vastutusest.

11. Kostja faktiväidete kohaselt langes rehvis rõhk ratta veljes ootamatult ilmnenud pragude

tõttu. Sama tüüpi lennukeid (A350) on kostja tema enda väitel kasutanud üle 10 aasta

(23.02.2026 hagivastuse p 42, dtl 230). Probleemi on kirjeldatud tootja 20.11.2024

hooldusjuhises (dtl 248, tõlge 254). Dokumendiga anti juhised rattapoltide kinnitamiseks

spetsiaalsete abivahenditega:

„Käesolev kiri on välja antud, et tutvustada uut sidurpoltide juhikkomplekti PNR

F28447000, mis on mõeldud nende pragunemise tekkepõhjuste vältimiseks [kohtu

rõhutus] ja loetletud MLG- ja NLG-rataste komplektide (vt asjakohast CMM-nimekirja)

kokkupaneku hõlbustamiseks, ilma et see mõjutaks oluliselt aega.“

Selle soovituse järgimise ärahoidev mõju pragude tekkele on märgitud ära ka tootja

24.03.2025 dokumendis (dtl 258, tõlge 269. Vt dtl 262 ja 263).

4 (6)

12. Kostja viide Soome Kõrgeima Kohtu 20.02.2025 lahendile asjas S2022/404 (dtl 280, tõlge

288) on asjakohatu viidatud vaidluse asjaolude erinevuse tõttu. Nimetatud asjas oli tegemist

mõni kuud kasutuses olnud uue lennukimudelil esmakordselt maailmas ilmnenud veaga

(kokkuvõtte p 2, dtl 283). Käesoleva vaidluse asjaolud on võrreldamatult erinevad. Kaks

kuud enne vaidlusaluse lennu hilinemise takistuse ilmnemist oli tootja probleemi kirjeldanud

ja andnud välja juhise rataste kahjustuste ärahoidmiseks. Kostja väitel on ainuüksi temal

enesel 2025.a jooksul sama rike ilmnenud 18 korda (23.02.2026 avalduse p 20). Seega on

ebatõenäoline, et probleem ei olnud kostjale teada juba enne eelviidatud tootja juhise

väljaandmist. Lennu väljumise takistus ei olnud erakordne ega väljaspool kostja mõjuvõimu.

Riskide maandamise keerukus ja kulukus ei õigusta nende nihutamist reisija kanda. Kostjal

peaks olema võimalik end selliste olukordade vastu kindlustada ning nõuda hüvitist tootjalt.

Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud

vastutusest vabastavale asjaolule.

13. Kuna vaidlusaluse lennu pikkus oli üle 3500 kilomeetrit ning reisijad jõudsid sihtkohta enam

kui neli tundi hiljem võrreldes algselt kavandatud saabumisajaga, on reisijatel määruse nr

261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta.

Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale ning kostja ei ole nõuete loovutamise kehtivust

vaidlustanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda hüvitise väljamõistmist kostjalt. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 3600 eurot (6 x 600).

14. Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõla 3600 euro tasumiseni. Seisuga 16.10.2025 on viivisenõude

suurus 248,15 eurot. Kostja pole viivise arvestuse õigsust vaidlustanud ja kohus mõistab

selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st

367 mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 17.10.2025 (kaasaarvatud) kuni põhivõla 3600 eurot tasumiseni.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja pole

kohtuväliste nõuete esitamist vaidlustanud. VÕS §-le 113¹ lg 1 järgi mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja sissenõudmiskulu hüvitise summas 240 eurot (6 x 40).

16. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 3600

eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (16.10.2025) sissenõutavaks muutunud viivise

summas 248,15 eurot, alates 17.10.2025 kuni põhivõla 3600 eurot tasumiseni arvestatava

viivise ja sissenõudmiskulud summas 240 eurot.

17. TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 1715 eurot 12,25 tunni töö eest tunnitasumääraga 140 eurot

(käibemaksuta. Hageja 24.04.2026 avaldus, dtl 339). Riigilõivule lisanduvad maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitamine on piiratud summaga 20 eurot (TsMS § 484(2)).

Maksekäsu kiirmenetluse kulud on aga antud juhul lahendatud asjas 2-25-118803 sõlmitud

kompromissiga. Sama kompromissiga on välistatud menetluste eraldamiseni tehtud

toimingute esindajakulude hüvitamine. Esindajakulud ei kuulu seega hüvitamisele 595 euro

(4,25 x 140) osas. Ülejäänud osas ei ole esindaja tööks kulutatud aeg ülemäärane isegi

arvestades kostja poolt esile toodud asjaolu, et selliste nõuete esitamine on hageja

5 (6)

igapäevane majandustegevus (kostja 04.05.2026 avaldus, dtl 347). Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1610 eurot (490 + 1715

- 595).

19. Hageja taotluse alusel (dtl 340) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik

6 (6)