2-25-6377/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-6377

Tsiviilasi

O. R. i hagi Kirolux OÜ vastu saamatajäänud

töötasu, puhkusetasu ja viiviste nõudes (töövaidlusasi

nr 4- 1/336/25)

Tsiviilasja hind

5004,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O. R. (isikukood XXX)

Kostja: Kirolux OÜ (registrikood 12722477)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo

Põbo ja vandeadvokaadi abi Liina Malm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Kirolux OÜ-lt hageja O. R. i kasuks vähem makstud töötasu

oktoober 2022 ja mai 2023 eest netosummas 100 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Kirolux OÜ-lt hageja O. R. i kasuks viivis töötasudelt

22.05.2026 seisuga 36,49 eurot (neto) ning alates 23.05.2026 kuni töötasu täieliku

tasumiseni viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hageja O. R. i 2023 aprill, juuni ja detsember ning 2024 jaanuar ja veebruar

töötasu nõue ning puhkusehüvitise nõue rahuldamata.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

2-25-6377

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Töötaja O. R. (edaspidi hageja/töötaja) esitas Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse tööandja Kirolux OÜ (edaspidi kostja/tööandja) vastu töötasu, puhkusehüvitise ja

viivise nõudes.

2. TVK oma 04.04.2025 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/336/25 otsustas:

2.1. Rahuldada töötaja töövaidlusavaldus tööandja vastu osaliselt;

2.2. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja 2022. aasta oktoobri, 2023. aasta aprilli, mai, juuni

ja detsembri ning 2024. aasta jaanuari ja veebruarikuu töötasu kogusummas 3530 eurot (neto);

2.3. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis töötasudelt 24.02.2025 seisuga summas

517,02 eurot (neto) ning alates 25.02.2025 kuni töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras ;

2.4. Jätta rahuldamata töötaja puhkusehüvitise nõue.

3. Tööandja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Pärnu Maakohtule 25.04.2025 taotluse

vaadata töövaidlusasi nr 4-1/336/25 läbi hagimenetluse korras.

4. Töötaja esitas 08.06.2025 Pärnu Maakohtule hagi tööandja vastu.

Hageja nõue ja põhjendused

5. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures kirjaliku töölepingu alusel alates

22.10.2018 kuni 27.05.2025 täistööajaga. 2018 fikseeriti töölepingus töötaja palk 1221 eurot

bruto kuus. Seejärel muudeti töötasu suuliste kokkulepete alusel järgmiselt:

-

alates 01.03.2022 – 1300 eurot kuus;

-

alates 01.01.2023 – 1350 eurot kuus;

-

alates 01.10.2023 – 1400 eurot kuus.

Nimetatud ajavahemikul ei maksnud tööandja töötajale järgmisi summasid: 2022 oktoobri

eest 50 eurot; 2023 aprilli eest 450 eurot; 2023 mai eest 50 eurot; 2023 juuni eest 250 eurot;

2023 detsembri eest 670 eurot; 2024 jaanuari eest 1400 eurot ning 2024 veebruari eest 660

eurot, kokku 3530 eurot. Hageja palub rahuldada hageja töötasu nõue summas 3530 eurot.

Lisaks töötasunõudele palub hageja kostjalt välja mõista 2024. aasta kasutamata puhkuse

hüvitis 9,3 puhkusepäeva eest summas 465 eurot (neto). TVK jättis selle nõude rahuldamata,

kuna komisjon oli arvamusel, et nõude aegumistähtaeg oli möödunud. Hageja palub kohtul

hagimenetluse korras rahuldada puhkusetasu nõue täies ulatuses summas 465 eurot (neto).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivisenõue kuni 24.02.2025 summas 564,03 eurot

(neto) ja alates 25.02.2025 viivis kuni töötasu ja puhkusehüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Hoolimata haiguslehe olemasolus palus tööandja hagejal siiski tööle tulla ja hageja, kui

lepingu nõrgem pool, ei saanud keelduda. Lisaks keevitustöödele täitis töötaja ka meistri

ülesandeid ja jälgis teiste töötajate töö tegemist. Vajadusel selgitas ja koolitas töötaja ettevõtte

teistele töötajatele, kuidas õigesti töötada, ning sõidutas neid objektidele. Seega tegi töötaja

hoolimata terviseprobleemidest haiguslehe ajal tööandja heaks tööd, mida ta oma tervisliku

seisundi tõttu füüsiliselt teha sai. Hageja oli haiguslehel 06.06.2023-30.06.2023 ehk ta sai

tegelikult ilma haigusleheta töötada vaid kolm päeva, mille eest maksis tööandja töötajale

2-25-6377

1100 eurot netopalka. Kostjal ei olnud oluline, kas hageja oli haige või mitte, kui tal oli

vajadus, palus ta hagejal tööle minna ja keeldumisi ei aktsepteerinud. Seega, hoolimata

haiguslehe olemasolust, jätkus töösuhe ja töötajal on õigus nõuda saadud töö eest tasu. Hageja

on seisukohal, et pooltevaheline praktika oli selline, et töösuhted töötaja ja tööandja vahel

jätkusid hoolimata haiguslehest, kuna tööandja nõudmisel tuli töötaja tööle isegi haigena.

Hageja on vastutustundlik inimene ja suhtus oma tööülesannetesse väga korralikult. Töötajal

oli küll terviseprobleeme, kuid vaatamata sellele palus tööandja tal pidevalt tööle tulla ja kui

töötaja ei saanud tervislikel põhjustel keevitusmasinaga töötada, tegeles ta ettevõttes

juhtimisega, eelkõige hoolitses ta selle eest, et teised töötajad teeksid oma tööd hästi ja

ettevõte ei saanud klientidelt kaebusi. Töötajal on üle 20 aasta keevituskogemust ja ta tunneb

oma tööd hästi, seega oli ta tööandja jaoks hindamatu töötaja. Töötaja arvamusel olid tema ja

tööandja vahel sellised töösuhted, et polnud vahet, mitu tundi töötaja kuus töötas, tööandja

maksis talle lihtsalt fikseeritud palka töö eest ilma lisatasudeta.

Kostja vastuväited

7. Kostja ei tunnista hagi ega võta seda omaks ning vaidleb hagile vastu. Hageja töötas kostja

juures kirjaliku töölepingu alusel alates 22.10.2018 kuni töösuhte lõppemiseni 27.05.2024.

Ebaõiged on hageja väited, mille kohaselt muudeti töölepingus fikseeritud töötasu (1221 eurot

bruto kalendrikuus) suurust suuliste kokkulepete alusel. Vastavalt poolte vahel sõlmitud

töölepingule oli hageja bruto töötasuks 1221 eurot koos kostja õigusega tasuda hagejale

sõltuvalt töö tulemuslikkusest preemiat või lisatasu. Kuna tööleping sõlmitakse kirjalikult, siis

tuleb ka kõik lepingu muudatused (sh töötasu kokkulepe muutmised) sõlmida kirjalikult.

Seega asjaolu, et kostja tasus hageja vastavalt töötulemustele ja oma äranägemisele lisatasu, ei

tähenda, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepped põhitasu suurendamiseks ning

kokkuvõtvalt ei ole hageja väide tõene. Hageja viibis töövõimetuslehel perioodidel

13.03.2023-04.04.2023, 06.06.2023-30.06.2023 ja 15.12.2023-05.02.2024 ning nende

perioodide ajal on temale tasu maksmise kohustus olulises ulatuses tervisekassal ja hageja on

tervisekassast ka tasud kätte saanud.

8. 2022 oktoobri eest tasus kostja hagejale töötasu 1250 eurot, mis sisaldas põhitasu 1058,83

eurot ja kokkuleppelist lisatasu 191,17 eurot. Seega on hagejale 2022 oktoobrikuu eest tasutud

lepingujärgne töötasu täies ulatuses, seetõttu puudub hagejal õigus nõuda täiendava töötasu

tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 aprilli eest tasus kostja

hagejale töötasu 900 eurot. Olmevigastuse tõttu viibis hageja alates 17.03.2023-04.04.2023

töövõimetuslehel, mistõttu tuli kostjal arvestada seda asjaolu ka tasu maksmisel ning nende

päevade eest tasu maha arvestada. Seega on hagejale 2023 aprillikuu eest tasutud

lepingujärgse töötasu ulatuses, milles on maha arvestatud tasud aja eest, millal hageja oli

töövõimetu ning selle perioodi eest tasus hagejale tervisekassa. Hagejal puudub õigus nõuda

täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 mai eest

tasus kostja hagejale töötasu 1300 eurot, mis sisaldas põhitasu 1088,92 eurot ja kokkuleppelist

lisatasu 211,08 eurot. Seega on hagejale 2023 mai eest tasutud lepingujärgne töötasu täies

ulatuses, seetõttu puudub hagejal õigus nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 juuni eest tasus kostja hagejale töötasu 1100

eurot, mis sisaldas põhitasu 1088,92 eurot ja kokkuleppelist lisatasu 11,08 eurot. Hageja viibis

töövõimetuslehel alates 06.06.2023-30.06.2023. Kostja ei pidanud tegelikkuses tasuma

hagejale 2023 juunikuu eest töötasu enam kui 13 kalendripäeva eest ning hageja on saanud

tasu rohkem, kui lepinguga oli ette nähtud. Hagejal puudub õigus nõuda täiendava töötasu

tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 detsembri eest tasus kostja

hagejale töötasu 730 eurot ja 2024 veebruari eest töötasu 740 eurot. 2023. aasta lõpus vigastas

hageja oma selga, mistõttu oli hageja töövõimetu ega täitnud oma tööülesandeid. Hageja

viibis töövõimetuslehel 15.12.2023-05.02.2024. Sellest tulenevalt ei pidanud kostja tasuma

hagejale 2023. aasta detsembri eest töötasu enam kui 730 eurot, 2024. aasta veebruari eest

2-25-6377

enam kui 740 eurot ning 2024. aasta jaanuari eest kostjal töötasu tasumise kohustus puudus.

Seega on hagejale 2023 detsembrikuu, 2023 jaanuarikuu ja 2024 veebruarikuu eest tasutud

lepingujärgse töötasu ulatuses, millest on maha arvestatud tasud aja eest, millal hageja oli

töövõimetu ning selle perioodi eest tasus hagejale tervisekassa. Seetõttu puudub hagejal õigus

nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2. kohaselt on tööandjal õigus maksta töötajale

lisatasu või preemiat vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Kostja ainuosanik ei ole mitte

kunagi pidanud ainuosanikuks olemise faktist tulenevalt vajalikuks kirjalikult dokumenteerida

igapäevase majandustegevusega seonduvaid otsuseid. Kostja on lisatasu maksmise õigust

tõendanud poolte vahel sõlmitud töölepinguga ning seda tuleb kostja hinnangul lugeda

nõuetekohaseks tõendamiskohustuse täitmiseks. Sellest tulenevalt on ka välistatud lisatasu

muutmine põhitasu osaks.

10. Hageja on palunud puhkusetasu hüvitamist kostja poolt. Kuna poolte vaheline töösuhe

lõppes 27.05.2024 ja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töösuhte viimasel päeval,

siis on hageja nõue puhkusehüvitise tasumiseks esitatud hilinenult ja on käesolevaks ajaks

aegunud ning kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Kuna hageja poolt esitatud nõuded on

tervikuna alusetud, puudub hagejal õigus ka viiviste arvestamiseks ja nõudmiseks.

11. Hageja väited, et ta täitis tööülesandeid ka perioodil, mil viibis töövõimetuslehel, on

paljasõnalised ja tõendamata. Kui hageja oli kostjale teadaolevalt töövõimetu, siis antud

perioodil ta tööülesandeid ei täinud. Töötajal on õigus töö tegemisest keelduda, kui ta on

ajutiselt töövõimetu (TLS § 19 p 2). Seega leiab kostja, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis

kinnitaksid tema töötamist töövõimetuslehe ajal ning kostja leiab, et need väited on valed.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

15. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule nõude kostjalt vähem makstud töötasu,

puhkusetasu ning viivise väljamõistmiseks. Kohtule esitatust nähtuvalt vaidlevad pooled selle

üle millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tööleping, eelkõige millises töötasu määras

on pooled kokku leppinud ning kas kostja on tasunud hagejale töötasu kokkulepitust vähem.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda puhkusetasu hüvitamist.

16. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu

hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Kohtule esitatud põhjal saab

kohus aru, et pooltel selles osas vaidlust ei ole.

2-25-6377

17. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille

vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldatust, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

17.1. hageja töötas kostja juures kirjaliku töölepingu alusel alates 22.10.2018 kuni töösuhte

lõppemiseni 27.05.2024 (dtl 139-141);

17.2. töölepingu p-s 3.1. leppisid pooled kokku, et töötajata töötasu on (bruto) 1221 eurot

kuus (dtl 140);

17.3. hageja viibis töövõimetuslehel perioodidel 13.03.2023-04.04.2023, 06.06.2023-

30.06.2023 ja 15.12.2023-05.02.2024 (dtl 142-143, 172-174, 177-179, 183-186).

18. TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma: töö eest

makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt

makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg

(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Seega on TLS §

5 lg 1 p 5 kohaselt tööandja kohustus teavitada töötajat töötasuna makstavast summast,

kusjuures kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest

saab. Pooltel on vaba voli leppida kokku töötasu maksmise tingimused ning alused. TLS § 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal.

19. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades

eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab

tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat

tähtaega. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku

töötasus 1221 eurot (bruto). Palgapäev oli kord kuus iga kuu 10. kuupäeval. Hageja leiab, et

hageja töötasu muutus 01.03.2022, 01.01.2023 ning 01.10.2023 poolte suulise kokkuleppe

alusel. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Poolte vahel ei

ole vaidlust, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet töötasu suuruse muutmise kohta.

Hageja on seisukohal, et töötasu suuruse muutumist tõendavad hagejale tehtud töötasu

maksed. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja töötasu suurus ei muutunud, kuid kostja

tasus hagejale vastavalt töötulemustele ja oma äranägemisele lisatasu. Töölepingu punktist

3.2. tuleneb, et tööandjal on õigus sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest maksta töötajale

preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Kostja on selgitanud, et kostja ei

ole pidanud vajalikuks kirjalikult dokumenteerida igapäevase majandustegevusega

seonduvaid otsuseid ning lisatasu maksmine on tõendatud poolte vahel sõlmitud töölepinguga.

Lisaks eeltoodule on kostja leidnud, et kuna hageja viibis osaliselt töövõimetuslehel, siis

maksis talle töövõimetuslehel viibimise ajal hüvitist Tervisekassa.

20. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud selgituste ning hageja

pangakonto väljavõttega, millelt nähtuvad hagejale tasutud töötasu suurused, tõendatud, et

poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu muutmise kohta. Hageja pangakonto väljavõttest

(dtl 188-189) nähtuvalt on tööandja maksnud hagejale alates 2022 märtsikuus töötasu 1300

eurot (neto), alates 2023 jaanuar töötasu 1350 eurot (neto) ning alates 2023 oktoober töötasu

1400 eurot (neto). Kostja on selgitanud, et on hagejale igakuiselt maksnud lisatasu, kuid ei ole

välja toonud ega tõendanud, mille põhjal ja mille eest hagejale lisatasu on makstud. Seega

loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu muutmise kohta.

21. Hageja on välja toonud, et vaidlusalusel ajavahemikul ei maksnud tööandja töötajale

järgmisi summasid: 2022 oktoobri eest 50 eurot; 2023 aprilli eest 450 eurot; 2023 mai eest 50

eurot; 2023 juuni eest 250 eurot; 2023 detsembri eest 670 eurot; 2024 jaanuari eest 1400 eurot

ning 2024 veebruari eest 660 eurot, kokku 3530 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

viibis hageja osaliselt või täielikult töövõimetuslehel 2023 aprill, 2023 juuni, 2023 detsember,

2024 jaanuar ja 2024 veebruar. Hageja on küll välja toonud, et täitis töövõimetuslehel

viibimise ajal tööülesandeid, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja antud väiteid tõendanud.

2-25-6377

Lisaks nähtub kohtule esitatud Tervisekassa tõenditest, et hageja on töövõimetuslehel

viibimise ajal saanud töövõimetuse hüvitist, mistõttu tal ei oleks olnud õigus täiendavalt tööd

teha ja töötasu saada. Antud perioodil kehtinud ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 5 kohaselt

ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab

ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud

sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

alusel maksustatavat tulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja töötasu nõue 2023

aprill, 2023 juuni, 2023 detsember, 2024 jaanuar ja 2024 veebruar eest ei ole põhjendatud

ning tuleb jätta rahuldamata.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu

suurendamise osas ning kohus rahuldab hageja vähemsaadud töötasu nõude 2022 oktoober –

50 eurot ja 2023 mai – 50 eurot eest kogusummas 100 eurot. Ülejäänud kuude osas jätab

kohus hageja nõude rahuldamata.

23. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese

lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg

1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et pooled oleksid kokku

leppinud mõnes muus viivise määras, siis kohaldub osapooltele seadusest tulenev viivise

määr.

24. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja töötasu nõude osaliselt, siis on hagejal õigus saada

välja mõistetud töötasult viivist. TLS § 33 lg 1 järgi muutub töötasu sissenõutavaks

palgapäeval. TLS § 33 lg 2 sätestab, et kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale,

loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Hageja

töölepingust ja pangakonto väljavõttest tulenevalt oli hageja palgapäev järgneva kuu 10.

kuupäeval.

25. Hageja 2023 oktoobrikuu töötasu summas 50 eurot (neto) muutus sissenõutavaks

10.11.2022. Perioodil 11.11.2022 kuni 22.05.2026 on sellelt kogunenud viivis summas 19,68

eurot (neto). 2023 maikuu töötasu summas 50 eurot (neto) muutus sissenõutavaks TLS § 33 lg

2 järgi 09.06.2023. Perioodil 10.06.2023 kuni 22.05.2026 on sellelt kogunenud viivis 16,81

eurot (neto). Seega on seisuga 22.05.2026 kogunenud viivist kokku 36,49 eurot. Alates

23.05.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.

26. Hageja on oma hagiavalduses palunud puhkusetasu hüvitamist kostja poolt, tuues välja, et

2024. aasta eest oli hagejal õigus saada 9,3 päeva puhkust ning seega on hagejal saamata

kasutamata puhkusetasu netotasuna 465 eurot. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu

lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 31 kohaselt on

töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise

tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai

teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuna pooltevaheline töösuhe lõppes

27.05.2024 ja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töösuhte viimasel päeval, siis on

hageja nõue puhkusehüvitise tasumiseks esitatud hilinenult ning on käesolevaks ajaks

aegunud, mistõttu jätab kohus hageja nimetatud nõude rahuldamata.

2-25-6377

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte

endi kanda jätmiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövaidluste lahendamisel käsitleda

töötajat töösuhte nõrgema poolena. Kuna kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, on

põhjendatud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik