3-25-3503/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3503

Haldusasi

X.X-i kaebus Eesti Töötukassa 12.08.2025 otsuse nr

TVH/25/027270 ja 10.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2272

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helis Uus

ja Kristiina Külmallik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asjale juurde võtmata ja tagastada X.X-i 21.05.2026 esitatud avaldus, kaebuse

täiendus ja tõend.

2. Jätta X.X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.06.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigus-

abi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-3503

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X (kaebaja) esitas 03.08.2025 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse.

2. Vastustaja leidis 12.08.2025 otsuses nr TVH/25/027270 (dtl 51–53), et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

3. Kaebaja esitas 12.08.2025 otsuse peale 02.09.2025 vaide (dtl 54).

4. Vastustaja jättis 10.10.2025 vaideotsusega nr VO/25/2272 (dtl 55–63) vaide

rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 19.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja 12.08.2025 otsuse ja

10.10.2025 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Tartu Halduskohus

edastas 28.10.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Tallinna

Halduskohus võttis 17.11.2025 määrusega kaebuse menetlusse vastustaja 12.08.2025 otsuse

nr TVH/25/027270 ja 10.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2272 tühistamise ning vastustaja

kohustamise nõuetes vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukohad:

6.1. Vastustaja ei ole töövõime hindamisel arvestanud piisavalt kaebaja terviseseisundit ega

esitatud meditsiinilisi tõendeid, mis on nähtavad terviseportaalis. Töövõime hindamise

tulemus ei kajasta tegelikku olukorda ning kaebaja igapäevased toimetulekuraskused tööl ja

eraelus on oluliselt suuremad, kui otsuses märgitud. Samuti on otsuses viidatud põhjendused

ebapiisavad ja üldised, mistõttu ei ole võimalik mõista, miks kaebaja töövõimet ei hinnatud

osaliseks.

6.2. Kaebajal esineb migreen umbes 1–2 korda nädalas. Migreeniga kaasneb nägemishäire,

kus kaebaja ei saa lugeda ega teha silmadega tööd, kuna pool vaateväljast on täiesti kadunud

ning olemasolev on sillerdav ja lainetav. Kaebaja ei saa sellises seisus autot juhtida, kirjutada,

lugeda, paigaldada ripsmeid ega teha küünemaalinguid. Nägemishäire kestab ühe ataki ajal

umbes 40 minutit kuni 2 tundi. Pärast seda tekivad kerge segaduse tunne ja koordinatsiooni

häired, mille ajal kaebaja ei saa aru, mida talle räägitakse, mida ta ise räägib ning vahel on

rääkimine täiesti takistatud. Lisaks tekib paremas käes kahes äärmises sõrmes tuimus ja

kaebaja ei saa kätt kasutada. Selle seisundi tekkides peab kaebaja katkestama kohe igasuguse

töö ja suudab olla vaid poollamavas seisundis (see kõik on kirjeldatud ka kaebaja

terviseandmetes, mis on vastustajale nähtav). Kaebaja on proovinud erinevaid

retseptiravimeid, kuid ta on ravimite suhtes väga tundlik, need on pigem kaebaja enesetunnet

halvendanud ega ole andnud soovitud leevendust. Migreeni puhul on kaebajat aidanud vaid

vähesel määral käsimüügis olevad ravimid nagu ibuprofeen ja paratsetamool koos kasutatuna.

6.3. Kaebajal on püsiv nägemise kahjustus, mille tõttu on tal probleem silmade fokusseeri-

misega. Selle tõttu ei näe kaebaja ühel hetkel kaugele ja teisel hetkel ei näe hoopis lähedale.

Lisaks on kaebajal migreenist tingitult pidevad kaela- ja õlavöötmevalud.

2(15)

3-25-3503

6.4. Keeruline olukord ja mure hakkamasaamise osas on tekitanud kaebajale depressiooni.

Kaebaja on käinud nii vaimse tervise õe kui ka kliinilise psühholoogi juures ning proovinud

erinevaid ravimeid. Kuna ravimid ei mõju, siis on tekkinud ärevus, mis häirib töö- ja eraelu.

6.5. Iga värelev valgus tekitab kaebajas uimasust ja ärevust ning kutsub esile migreeniaura.

Selle tulemusel peab kaebaja katkestama töö ja on pidanud mitmest töökohast lahkuma.

Kaebaja migreeniatakid ei anna eelnevalt märku ja tekivad ootamatult. Tööandjatel on

keeruline sellises olukorras leida kaebajale asendajaid. Lisaks ei saa kaebaja töötada arvutiga,

kuna silmad ei kannata ekraani. Migreeniga kaasneb ka turja- ja õlavöötmevalu, mis takistab

füüsilise töö tegemist. Käte suremine takistab käelisi tegevusi. Nägemise- ja kõnehäire

takistab suhtlust. Kõik see takistab kaebajal täiskoormusega töötada ja elamiseks vajalikku

sissetulekut teenida, et tagada ära enda ja oma kahe alaealise lapse toimetulek.

6.6. Vastustaja otsuses ei ole selgitatud, miks ei ole arvestatud kaebaja terviseandmeid ja ei

võetud arvesse kaebaja arsti hinnangut, milles arst on öelnud, et kaebaja töövõime vajab üle

hindamist ja kaebaja ei ole võimeline täiskoormusel töötama. Samuti ei ole otsuses selgitatud,

kuidas jõudis vastustaja järeldusele, et töövõime ei ole vähenenud, ning miks võeti aastaid

kestnud osaline töövõime kaebajalt ära nüüd, kus terviseseisund on pigem halvenenud.

Kaebaja migreenihood on viimase kahe aastaga progresseerunud, kaelavalud on igapäevased,

ravimid ei leevenda migreeniaurasid ja silmanägemist, tekkinud on probleem silmadega ning

lisandunud on depressioon.

6.7. Vastustaja seisukoht on vastuoluline. Vastustaja kirjeldab ulatuslikke ja tõsiseid

piiranguid kaebaja liikumises, suhtlemises, teabe vastuvõtmises, teadvusel püsimises ja

igapäevases toimetulekus (sh migreenihood umbes kaks korda nädalas koos nägemishäirete,

kõnehäirete, tasakaaluhäirete ja kõrvalise abi vajadusega), kuid jõuab sellest hoolimata

järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Selline järeldus ei ole põhjendatud.

Vastustaja käsitleb kaebaja terviseseisundit kui püsivalt kompenseeritud seisundit, kuid

kaebaja töövõime hindamise taotluses ja terviseandmetes on selgelt kirjeldatud muutlik ja

ettearvamatu seisund, mis põhjustab periooditi täieliku töövõimetuse. Määrus võimaldab

muutlikke piiranguid hinnata, kuid vastustaja ei ole seda teinud. Vastustaja tugineb

eksperdiarvamustele, mis põhinevad valdavalt dokumentidel ega anna sisulist vastust

küsimusele, kuidas on sellise terviseseisundiga võimalik töötada regulaarselt ja tööandja jaoks

prognoositavalt. Eksperdiarvamustes puudub seos kirjeldatud piirangute ja tegeliku töövõime

vahel. Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks kaebaja kirjeldatud sagedased

migreenihood, tasakaalu- ja nägemishäired ning vajadus kõrvalise abi järele ei vähenda

töövõimet.

6.8. Kaebaja on pärast vaideotsust võetud töötuna arvele töötuks ja talle on määratud töötu-

toetus. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on haldusmenetluses tunnistanud kaebaja tervislikust

seisundist tulenevaid piiranguid ja leidnud, et kaebaja olukord ei võimalda tööturul

tavapäraselt osaleda, mistõttu on kaebajale määratud töötutoetus kuni terviseseisundi

paranemiseni. Samas on vastustaja kohtumenetluses jäänud seisukohale, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Viidatud asjaolu kujutab endast vastuolu.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastustaja ei hinda tervise halvenemist, vaid hindab töövõimet vastavalt kehtivale

metoodikale, arvestades pikemaajalisi tegutsemis- ja osalemispiiranguid ning terviseandmete

kinnitust. Vastustaja on märkinud õigesti, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on migreen, ning kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tervishoiuteenuse

osutaja (TTO) ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud eelmainitud valdkondades, ei

3(15)

3-25-3503

mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei

tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

7.2. Vastustaja on viimati hinnanud kaebaja töövõime osaliseks 09.10.2023 otsusega (dtl 404–

407) kestusega üks aasta (04.09.2023–03.09.2024). Pärast seda on hinnatud kaebaja töö-

võimeliseks veel nelja otsusega enne vaidlustatud töövõime hindamise otsuse tegemist.

7.3. Kaebaja väide, justkui oleks ta töötuna arvele võtmine ja töötutoetuse määramine seotud

tema terviseseisundiga, ei vasta tõele. Kaebaja võeti töötuna arvele 22.10.2025 ja töötutoetuse

esmane taotlus jäeti 06.11.2025 rahuldamata põhjusel, et talle maksti 05.–15.11.2025 töötus-

kindlustushüvitist, mida samaaegselt töötutoetusega ei maksta. Seejärel määrati talle

01.12.2025 töötutoetus perioodiks 16.11.2025–13.02.2026, kuna ta vastas seaduses sätestatud

tingimustele. Need otsused ei olnud seotud kaebaja terviseseisundiga.

7.4. Vastustaja ekspertarst dr Y.Y selgitas 15.12.2025 seisukohas neuroloog dr Q.Q

11.01.2024 epikriisis olevale teabele tuginedes, et kaebaja ei kasuta migreenispetsiifilisi

ravimeid. Neuroloog määras vajadusel kasutamiseks Rimegepanti 75 mg. Retsepti

pikendamist hilisemalt ei ole vajanud. Ravimi kõrvaltoime kohta informatsioon tervise

infosüsteemis (TIS) puudub. Samuti on selgitatud, et migreen on ravi toel kontrollitav seisund,

mille puhul on olemas tõenduspõhised ravivõimalused. Kui ravi on alustatud ja prognoos on

soodne, loetakse seisund ravi toel paranevaks. Vähenenud töövõime eeldab ravile allumatust

ja väga madalat funktsioneerimist, mis migreeni korral on harv. Seega on migreeni raviks

olemas efektiivsed kaasaegsed meetodid ja on oodatav ravi vajaduse suurenemisel spetsiifilise

ravi rakendamine, mida käesolevalt ei ole peetud vajalikuks rakendada.

7.5. TIS-i on lisandunud perearst dr G.G 17.04.2026 saatekiri neuroloogile (dtl 621–626),

milles sisaldub neuroloog dr F.F 20.01.2026 e-konsultatsioon, kus neuroloog annab oma

ravisoovitused. Kuid mitte ühtegi e-konsultatsioonis soovitatud ravimit ei ole kaebajale välja

kirjutatud. Perearst on saatekirjas välja toonud: „17.12.2025 tehtud e-konsultatsioon

neuroloogile F.F 20.01.2026, kusjuures neuroloogi dr F.F soovitatud raviga patsient ei

alustanud, kuna väga kardab igasuguseid uusi ravimeid (hirm tekkis pärast kõrvaltoimet

adenosiinile).“ Ühele ravimile tekkinud kõrvaltoime ei saa olla määravaks ravimi mitte

tarvitamisel või ravimist loobumisel. Pigem saab eeldada, et migreenist tulenevad

haigusnähud ei ole nii tugevad, et need segaksid igapäevaelu ja põhjustaksid kaebajale olulisi

piiranguid. Kaebaja on soovinud saatekirja neuroloogile, kuigi on jätnud teostamata kõik

migreeni valdkonnas väga tunnustatud neuroloogi dr F.F soovitused.

7.6. Vastustaja ekspertarst on selgitanud dr Y.Y 15.12.2025 seisukohas vaimsete piirangute

hindamist. Täiendavat informatsiooni vaimsete piirangute osas kohtumenetluse käigus TIS-i ei

ole laekunud. Viimane vaimset tervist käsitlev õde D.D 30.10.2025 epikriis on vastustaja

ekspertarst dr Y.Y 15.12.2025 seisukohas läbi vaadatud. Ärev-depressiivse seisundi

medikamentoosne ravi on lõppenud, viimane retsept 28 tabletti duloksetiini osteti välja

08.09.2025. Perearsti 20.10.2025 välja kirjutatud retsept on annulleeritud. Kohtumenetluse

käigus lisandunud dr G.G 17.04.2026 saatekirjas neuroloogile on kirjeldatud isiku ütlust:

„Antidepressante ma võtta ei soovi, lõpetasin ära ja olemine läks palju virgemaks ja

reipamaks. Tundsin, et migreene see kuidagi ei mõjuta ei nii- ega naapidi.“

7.7. Kaebaja kirjutab 25.04.2026 kaebuse täienduses, et ka esialgu määratud prillid ei ole olu-

korda parandanud, mistõttu on põhjust arvata, et tegemist võib olla pigem neuroloogilise

probleemiga. Vastustaja märgib, et kohtumenetluse ajal on lisandunud üldarst dr C.C

20.11.2025 epikriis (dtl 627–630), kus kaebuseks on: „3 aastat olnud mure – töötab iluteenin-

dajana, mingitel hetkedel, kui teeb kosmeetiku tööd, siis tunneb, et lähedale vaatamine selge,

kaugele udune, teistel päevadel on ka vastupidi. Õhtuti tunneb, et tähed kohati topelt.“ Dr C.C

4(15)

3-25-3503

teeb põhjaliku läbivaatuse, kus on kirjas, et nägemine on korras, silmarõhk on normis,

silmapõhjad on normis. Diagnoosib silmade kuivuse ja lugemisprillide vajaduse, soovitab

niisutavaid silmatilku. Kuiv silm võib lugemisel või arvutiga töötamisel põhjustada mööduvat

udusust, kuid tegemist ei ole püsiva seisundiga. Seisund paraneb niisutavate silmatilkade

kasutamise ja silmalaugude liigutamisega. Nägemishäiret dr C.C ei diagnoosinud. Seega ei ole

põhjust hinnata täiendavalt püsivaid nägemispiiranguid.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab vastustaja 12.08.2025 otsust, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud, ning vastustaja 10.10.2025 vaideotsust. Kaebaja ei ole otsustega nõus ja leiab,

et tal on osaline töövõime.

9. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pika-

ajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes töötama.

10. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa

töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime

puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega.

Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks

(ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse

kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni 6 kuud kestvat

terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime

hindamisel arvestada.

11. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töö-

võime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarsti-

delt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust

lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud

diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime

hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on

kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide

poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud

ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga

kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab

5(15)

3-25-3503

terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud

piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on

piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole

terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei

saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet

mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see,

mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

12. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti,

teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures

käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab

vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See

nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei

esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades

tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

13. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökoge-

mus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi

kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati

kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist

tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 §

7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna osalise või puuduva töövõime

tuvastamiseks alust kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud

sotsiaalmeetmed, nt toimetulekutoetus.

14. Kohus selgitab, isegi kui vastustaja on varem kaebajal osalise töövõime tuvastanud, ei

tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati osaline töövõime tuvastada. Töövõime hinda-

misel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma

terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku

töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku tervise-

andmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust osalise töövõime tuvastamise

osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime

olemasolu periooditi üle kontrollida.

15. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses.

Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme

tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspert-

arstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest

mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg

3).

6(15)

3-25-3503

16. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4

nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabe-

vahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud,

söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud

muud piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–

50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0–4. Ekspertarstil tuleb iga

taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskus-

astmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandme-

tega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist

nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute

raskusastmeid.

17. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse tegemisel SA Jõhvi Taastus-

ravi Keskus ekspertarst (TTO ekspertarst) dr H.H 11.08.2025 ja 29.05.2025 koostatud

dokumendipõhistele töövõime hindamise eksperthinnangutele (dtl 133–147, 148–163). Lisaks

7(15)

3-25-3503

on kohtumenetluses vastustaja ekspertarst dr Y.Y TTO ekspertarsti eksperdiarvamused ja

kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ning koostanud 15.12.2025 ekspertarvamuse (dtl

391–402), milles nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib,

kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega

TIS-is (dtl 168–389) ja tehtud põhjendatud järeldused.

18. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 120–132) välja piirangud kõigis valdkon-

dades. Kaebaja ei ole piiranguid märkinud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrval-

toimete, muude tervisehäirete ja erijuhtude osas. TTO ekspertarst tuvastas kerged piirangud

vaid liikumise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades. Kaebaja ei ole väitnud,

et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka

ekspertarstid.

19. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ täielik piirang (raskusaste 4). Ta ei suuda raskusteta liikuda ega trepist käia. Ei

suuda iseseisvalt ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotu-

seta üldse liikuda. Kaebaja ei suuda migreeni ajal liikuda, tal on pool nägemisvälja kadunud,

häiritud on tasakaal ning vahel käib pea nii tugevalt ringi, et ta peab olema poollamavas

asendis. Kaebaja ei suuda liikuda treppidel ega ületada takistusi, sest migreeni ajal ei suuda

kaebaja istuda ega kõndida ning esinevad tasakaaluhäired ja osaline nägemise kaotus.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ täielik piirang (raskusaste 4).

Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Ei suuda kohtades, kus pole varem

käinud, ohutult tänaval liikuda. Migreeni ajal ei saa kaebaja ohutult ringi liikuda, kuna võib

häiritud tasakaalu ja nägemise tõttu kukkuda asjadele otsa. Ei suuda siseruumides, kus pole

varem käinud, ohutult liikuda. Migreeni ajal peab keegi kaebajat juhendama või käest kinni

hoidma.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4).

Ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ei suuda ühel kohal

olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Migreenist tingitud pearingluse, nõrkuse

ja minestuse tunde tõttu ei saa kaebaja seista ühe koha peal ning peab minema poollamavasse

asendisse. Kaebaja ei suuda kehaasendeid vahetada, püsti tõusta, toolile istuda ega kummar-

dada. Migreenihoo ajal on kaebajal nägemiskadu, kõnehäire, poole keha tundetuks

muutumine, pearinglus ja tasakaaluhäire. Pearinglust esineb ka migreenivabal ajal.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on

muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal on sõltumata migreenihoost püsivalt raske pead keerata.

Migreeni ajal on lisaks häiritud tasakaal ja esineb pearinglus, mis ei lase liigutada.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab mõõdukate raskustega tõsta käsi nii palju, et riiulilt

eset kätte saada. Kaebajal on vasak õlg pikemat aega valus ja ta ei saa vasaku käega eriti tõsta.

Kaebajal on saatekiri ortopeedile, kuid ei ole pika ravijärjekorra tõttu saanud eriarsti

vastuvõtu aega.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste

2). Ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Kaebaja suudab mõõduka raskusega tõsta ja

liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja ei saa vasaku käega asju tõsta ja käe

tõstmine üle 40-kraadise nurga põhjustab valu. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja

liigutada suurt ning kerget eset.

8(15)

3-25-3503

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käteosavus“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda

raskusteta käsi ja sõrmi kasutada. Vasaku käe liikuvus on piiratud. Kaebaja ei saa ilma valuta

vasakut kätt tõsta kõrgele ega väljasirutatult keerata.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud

piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja vasaku käe liikuvus on pidevalt häiritud.

Migreenihoo ajal ei saa kaebaja kasutada ka paremat kätt, kuna see läheb tuimaks.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ täielik piirang (raskusaste 4).

Ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneldes ja kirjalikult suhelda. Ei suuda anda edasi

lihtsat teavet. Migreenihoo ajal on kaebaja segaduses, ta ei saa rääkida ega saa aru, kui temaga

räägitakse.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ täielik piirang (raskusaste 4).

Ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Ei kuule ja ei saa teise inimese

huultelt lugeda lihtsat teavet. Migreenihoo ajal kaob kaebajal vahel rääkimisoskus ja mälu

ning kaebaja ei saa aru ega oska huultelt lugeda, mida talle öelda soovitakse. Kaebajal on

sellel ajal ärevuses enda tervisliku seisundi pärast. Ei näe lugeda suures kirjas trükitud teavet.

Migreeni ajal puudub kaebajal sõnade algus ja lõpp ning pooled tähed on kirjast kadunud.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“

on muutlikud (raskusaste 9). Kaks korda nädalas tekkiva migreeni ajal ei saa kaebaja teistega

suhelda, ei saa teiste jutust aru ega oska ise rääkida.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ mõõdukas piirang (raskusaste

2). Ei püsi raskusteta teadvusel ja mõnel korral aastas esineb teadvushäireid. Kui kaebaja on

väsinud või mures, siis tekib kaebajal minestus (paar korda aastas).

Võtmetegevustes „tualettruumi toimingud“ ning „söömine ja joomine“ kaebajal piirangud

puuduvad (raskusaste 0).

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja endehooldusega

seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Migreenihoo ajal peab kolmas isik

aitama kaebajal liikuda ühest punktist teise, riietuda ja juhatada voodisse pikali. Migreenihoo

ajal ei saa kaebaja liikuda ja ei tule toime eneseväljendamisega.

Kaebaja leidis, et võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ning „õppimise ja tegevuste

sooritamisega seotud muud piirangud“ piirangud puuduvad (raskusaste 0).

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ täielik piirang

(raskusaste 4). Ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Ei suuda ise märgata iga-

päevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ega lõpetada. Migreenihoo ajal peab

kaebaja katkestama kõik tegevused. Kaebajal on depressioon, mille tõttu puudub jõud ja tahe

midagi teha.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „väljaskäimine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei

suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Ei saa emotsionaalse või vaimse pingeta

ja ärevust tundmata minna tuttavatesse ega tundmatutesse kohtadesse. Kaebaja ei julge välja

minna ilma ravimiteta paratsetamool või ibuprofeen. Kaebajal on kaasas ka viirpuutilgad.

Kaebaja kardab migreenihooge ning väldib üksi väljas käimist ja tundmatuid kohti.

Kaebaja leidis, et võtmetegevustes „riski või ohu tajumine“ ning „muutustega kohanemise ja

ohu tajumisega seotud muud piirangud“ piirangud puuduvad (raskusaste 0).

9(15)

3-25-3503

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas piirang (raskus-

aste 2). Ei saa raskusteta igapäevaelu muutustega hakkama ning ei tule igapäevaelus

ootamatute muutustega toime. Kaebaja kardab ootamatuid olukordi.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ on

muutlikud (raskusaste 9). Ei saa hakkama suhtlemisega, tundmata liigset ärevust või hirmu.

Kaebaja võimekus kohtuda tuttavate inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik.

Kaebaja saab mõõdukate raskustega kohtuda võõraste inimestega, tundmata liigset ärevust või

hirmu. Ta on hakanud võõraid inimesi vältima ning tunneb pidevalt pinget ja ärevust, millega

on raske toime tulla.

Kaebaja leidis, et võtmetegevustes „kohane käitumine“ ja „suhtlemisega seotud muud

piirangud“ piirangud puuduvad (raskusaste 0).

20. TTO ekspertarst on kõiki migreeniga seotud kaebaja piiranguid hinnanud komplektselt

võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ ning leidnud, et selles on kaebaja piirangud kerged

(raskusaste 1). Diagnoosiks on auraga migreen (klassikaline migreen), kroonilist migreeni

kaebajal diagnoositud ei ole. Migreenihoogude sagedus on ebaselge ja profülaktilist ravi ei

saa. Retseptipõhist ravi hoogude kupeerimiseks ei kasuta. Kaebaja on ravita hakkama saanud.

Ravi foonil hindab ekspertarst piirangud kergeks. 06.08.2025 on perearst K.K märkinud, et

viimasel ajal kaebaja valupäevikut ei ole pidanud ja segadus on umbes 2 korda nädalas.

Neuroloogi Q.Q 11.01.2024 väljavõtte kohaselt on Vydura olnud liiga kallis ning ei ole

hakanud kasutama. Neuroloog märkis, et hetkel ei kasuta migreenispetsiifilisi ravimeid, aurad

on valdavalt sensoorsed ja ka visuaalsed, kuni 40 minutit. Neuroloog kirjutas 11.01.2024 välja

vajadusel retseptiravimi, millest on välja ostetud üks retsept.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“, „seismine ja

istumine“ ning „liikumisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0),

märkides, et migreeniga seotud piirangud on arvestatud komplektselt võtmetegevuses „ohutu

ringiliikumine“ ning pearingluse kohta eraldi andmed puuduvad.

TTO ekspertarst märkis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang (raskusaste 1). Kaebajal esineb kerge piirang erinevates kohtades ohutul ringi-

liikumisel hootiste tugevate peavalude ja kaasnevate sümptomite tõttu. Piirang on põhjustatud

peaaju struktuuri kahjustusest. Kroonilise kuluga, sobiva raviga ja ravisoovituste järgimisel on

võimalik hoogude sagedust vähendada. Kaebaja on osaliselt kohanenud piiranguga. Kaebajal

on kerge tegutsemispiirang liikumine valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja

paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“,

„käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste

0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad.

Peenmotoorika häiret ei selgu. Migreeniga seotud piiranguid on hinnatud liikumise

valdkonnas. Kaebaja on pöördunud õlakaebusega umbes 4 kuud tagasi, ravi ei ole vajanud,

funktsioon olulise piiranguta, tehtud uuringud UH, MRT, patoloogiat esile ei toonud.

23.01.2025 vasak õlaliiges: M. biceps oma sulkuses. Olulist struktuurimuutust ei tähelda. M.

subscapularis ühtlase kajaga. M. supraspinatuse iseärasusteta. M. infrapinatus iseärasusteta.

Subdeltoidbursas minimaalne vedelik. AC liigeses muutusteta. 31.03.2025 ortopeed P.P on

märkinud, et kaela piirkonnast tehtud MRT patoloogilise leiuta. Arvestades teostatud

uuringuid (UH, MRT) ja kaebaja kliinilisi kaebuseid, jääb kahtlus, et tegemist võiks olla

Thoracix Outlet Syndrome’ga. Soovitatav selle osas pöörduda konsultatsioonile dr N.N

vastuvõtule. Taastusravi ja füsioteraapiaga tuleks jätkata.

10(15)

3-25-3503

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „teabe edasiandmine“, „teabe vastuvõtmine“

ja „teabevahetusega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et

kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust ning migreeniga seotud

piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „teadvusel püsimine“, „tualettruumi

toimingud“, „söömine ja joomine“ ning „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud

piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust, kroonilisi teadvusehäirega haigusi ei esine ning migreeni on

kompleksselt hinnatud liikumise valdkonnas.

TTO ekspertarst leidis ekspertarvamuses, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ kerge piirang (raskusaste 1). Diagnoosiks segatüüpi ärev-

depressiivne reaktsioon. Meeleoluhäire tõttu hinnatav kerge piirang. Kaebaja ei ole muudetud

ravimit kasutama hakanud. Kaebajal esineb kerge piirang igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamisel meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu. Põhjuseks on psüühikahäire. Kaebaja

on osaliselt kohanenud. Psühholoogi epikriis 16.09.2025 esmakohtumine. Pöördumise

põhjuseks stress ja elukorralduslike muutustega kohanemine. Ei anna alust muudatuste

tegemiseks.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ning „õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0).

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „väljaskäimine“, „riski või ohu tajumine“,

„toimetulek muutustega“ ning „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust, terviseandmed piirangut ei kajasta ja migreeni on hinnatud

liikumise valdkonnas.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“, „kohane

käitumine“ ja „suhtlemisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0),

märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad.

Kaebaja on saanud mõned kuud ravi antidepressandiga, ravim vahetatud, kuid kaebaja ei ole

seda veel välja ostnud ja kasutama hakanud.

Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on peamine piiranguid põhjustav diagnoos

auraga migreen (klassikaline migreen). Hindamise käigus tuvastati ilmsed seisundid segatüüpi

ärev-depressiivne reaktsioon. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired. Kaebaja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ja suhtlemise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebaja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on

kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esineb kerge piirang erinevates kohtades ohutul

ringiliikumisel hootiste tugevate peavalude ja kaasnevate sümptomite tõttu. Esineb kerge

piirang igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamisel meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemise

tõttu. Eeltoodust tulenevalt on välistatud / takistatud / piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine ja erinevates kohtades liikumine. Kaebajale ei ole soovitav raske füüsiline töö ja

valuhoogusid provotseerida võiv töö.

21. Vastustaja ekspertarst Y.Y märkis oma arvamuses, et kaebajal on diagnoositud

episoodiliste hoogudega auraga migreen. Kroonilist migreeni diagnoositud ei ole. Retsepti-

vabade valuvaigistitega on hood olnud kupeeritavad. Ajutist töövabastust on kaebaja vajanud

11(15)

3-25-3503

migreeni tõttu vaid üheks nädalaks 2025. a augustis. Töövõime hindamisel lähtutakse

töövõime hindamise metoodikast, mis arvestab haiguse raskust, funktsioneerimise taset ja

ravivõimalusi. Migreen on neuroloogiline haigus, mille kulg võib olla episoodiline või

krooniline, kuid tänapäevased ravivõimalused võimaldavad enamikul juhtudel sümptomite

olulist leevendust ja töövõime säilimist. Kaebajal esinev auraga migreen on olnud

retseptivabade valuvaigistitega oluliselt kompenseeritud. Episoodilised koormuspõhised valud

vasakus õlaliigeses on füsioteraapia ja koormuse vähendamisega leevenenud. Ülajäseme

liigeste struktuurihäiret ei ole diagnoositud.

Hoogude sagedus on kaebajal TIS-i andmetel olnud ebaselge. Kaebaja peavalud on olnud

kompenseeritud mittesteroidsete analgeetikumidega, kuid kaebaja ei ole vajanud profülaktilist

ravi. Väljaspool migreenihooge või aurasid töövõimet piiravaid seisundeid kaebajal ei esine.

Töövõimetuslehtede kasutamise vajadust migreeni tõttu on terviseandmetes kirjeldatud vaid

korra viimase 2 aasta jooksul, s.o üks nädal 2025. a augustis. Retseptipõhist valu- ega

migreeniravi (nii hoogude kupeerimiseks kui ka profülaktilist ravi) ei ole kaebaja vajanud.

Terviseandmete alusel on kaebaja hakkama saanud retseptivabade valuvaigistitega. Kaebaja

on pöördunud perearstikeskusesse migreeni kaebustega. TIS-i andmetes sisaldub varasem

info, kaebaja ei ole vajanud migreeni tõttu profülaktilist ravi ega hoogude puhul spetsiifilist

ravi, palju erinevaid ravivõimalusi on kasutamata. Kirjeldatud on varasema migreeniravimite

ebaefektiivsust, kuid spetsiifilise migreeniravi määramist, korrigeerimist ega kompleksset

kõrvaltoimete käsitlust (s.o regulaarne peavalupäevik, arsti juhitud jälgimine, MOH

(ravimtekkeline peavalu) vältimine, farmakoloogiline vaheldamine ja hinnang) terviseandmed

ei kajasta.

Terviseandmed ei kajasta migreenihoogude progresseerumist ega eriarsti konsultatsiooni.

Migreenispetsiifilise ravi vajadus on kaebajal olnud viimasel 2 aastal tagasihoidlik. Samuti ei

kajasta terviseandmed prolongeeritud aura esinemist.

TIS-i andmetel kinnitavad migreenihoo ajal esinevaid nägemishäireid kaebaja kaebused.

Kaebajal on diagnoositud auraga migreen. Ravi vajadus on kaebajal olnud vähene. Neuroloogi

poolt 2025. a jaanuaris välja kirjutatud hooravimit on kaebaja vajanud vaid korra. Hilisema

spetsiifilise migreeniravi ega erialaarsti (neuroloogi) konsultatsiooni vajadust ega vajadust

ravi tõhustamiseks terviseandmed ei kajasta.

Kaebaja terviseandmete alusel töövõimet mõjutavaid nägemis-, kõnelemis-, kuulmis ega

kognitiivse funktsiooni (arusaamis- või mälu-) häireid, mis esineksid migreenist sõltumatult /

muudest tervisehäiretest põhjustatuna, diagnoositud ei ole. Kaebaja on käinud korduvalt pere-

ja eriarstide (neuroloog, silmaarst, psühhiaater) vastuvõttudel.

Nii nägemis-, uimasus-, kuulmis- kui ka koordinatsioonihäired kaasnevad

migreenihoogudega. Seda seisundit nimetatakse auraga migreeniks. Migreeni puhul töövõime

hindamisel hinnatakse migreenihoo osas esinevaid sümptomeid kompleksselt, kui ei ole

diagnoositud hooväliseid muudest haigustest põhjustatud häireid. Käesoleval juhul neid ei ole

diagnoositud.

TIS-i andmetes esinevad harvad arstide poole pöördumised õlakaebusega. Kaebaja on

ortopeedi vastuvõtul käinud 2025. a kevadel. Seejuures on tehtud UH- ja MRT-uuringud,

misjuures õlaliigese liikuvus on olnud olulise piiranguta ja patoloogiat esile ei ole tulnud.

Vasaku õlaliigese struktuurihäiret kaebajal diagnoositud ei ole. Võimalikud on

koormuspõhised õlavalud, mis aga töövõimet mõjutavat piirangut TIS-i andmetel ei põhjusta.

Kaebaja on käinud füsioteraapias ja tema piirangud on koormuse vähenemisega

kompenseeritud.

12(15)

3-25-3503

Kaebaja vaimse võimekuse valdkonnas on võetud arvesse kaebajal esinevat kohanemishäirega

kaasnevaid segatüüpi ärevushäireid. Kaebajale on selle osas ravi määratud ja korduvalt on

terviseandmetes kinnitatud ravi foonil kaebuste taandumist (2025. a oktoobris). Kaebajal on

korrigeeritud perearsti poolt 2025. a septembris antidepressantravi. Vaimse tervise õe D.D

23.10.2025 epikriisi kohaselt on kaebajat julgustatud Duloksetiini annust tõstma, sest senine

30 mg on olnud väga minimaalne doos, kõrvaltoimeid ei ole avaldunud ja kasulik ravitoime

on olnud olemas.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konk-

reetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning

seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Samuti on ajutine töövõime langus

(hoo ajal ja selle järgselt) kompenseeritav ajutise töövabastuslehel viibimisega. Kaebajale ei

ole soovitatav raske füüsiline töö ega valuhoogusid provotseerida võiv töö.

Kaebaja töövõimet hinnati viimati osaliseks 2023. a. Tollal hinnati töövõime osaliseks

eelkõige migreenihoogude järgsete tajumise häirete tõttu. Terviseandmetes kajastatud

migreenihoogude sagedus oli tollal kuni neli korda kuus ning hoogude järgselt esinenud

tajumise häired kestnud spetsiifilise ravi foonil kuni neli päeva. Prolongeeritud aura esines

spetsiifilise migreeniravi foonil. Käesolevalt ei ole kaebaja spetsiifilist migreeniravi vajanud.

Peavalu olnud valuvaigistiga kupeeritud ning pikaaegset segasusseisundit terviseandmed ei

kajasta. Seetõttu hinnati käesolevalt, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

22. Eeltoodust nähtub, et kaebaja tervise osas on oma ekspertarvamuse andnud kaks erinevat

ekspertarsti kolmes ekspertarvamuses. Koostatud ekspertarvamused on omavahel kooskõlas ja

kinnitavad, et kaebajal liikumise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades

esinevate kergete piirangute tõttu ei ole kaebaja töövõime vähenenud. Vastustaja ekspertarst

on põhjendanud, miks on konkreetsed piirangud tuvastatud või tuvastamata jäetud ning

millistele kaebaja terviseandmetele on seejuures tuginetud. Samuti on vastatud kõigile kaebaja

kaebuses toodud väidetele ja etteheidetele. Kohus kontrollis ka kaebaja terviseandmeid TIS-is

ega tuvastanud, et ekspertarstid oleksid jätnud mingite kaebajal esinevate tervise-

probleemidega arvestamata või arvestanud nendega ebaõigesti. Ekspertarvamused on

kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kuna asjas esitatud kõik kolm ekspertarvamust

tõendavad, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub kohtul alus ja põhjus

vastupidises veenduda. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavad tõendeid, üksnes

enesehinnangulisi arvamusi, mida objektiivsed terviseandmed ei kinnita.

23. Kaebaja migreenihoogude ajal esinevaid piiranguid on hinnatud vastavalt töövõime

hindamise metoodikale ja selle alusel 2022. a väljatöötatud töövõime hindamise ekspertarstide

juhisele „Töövõime hindamine migreeni puhul“ (juhis) (dtl 416–418). Viidatud juhise p 2.2.1

sätestab, et kui migreeniga isikul ei esine muid haigusseisundeid, mis põhjustaksid piiranguid

liikumise valdkonnas, on soovitus hinnata peavalust tingitud üldised piirangud võtmetegevuse

p 1.2 „ohutu ringiliikumine“ all, märkides raskusastme põhjenduses hoogude sageduse ning

mõju kogu funktsionaalsele võimekusele. Käesoleval juhul ei ole kaebajal muid liikumise

valdkonnas piiranguid põhjustavaid haiguseseisundeid ja kaebaja kirjeldatud piiranguid on

hinnatud võtmetegevuse p 1.2. „ohutu ringiliikumine“ all. TTO ekspertarst on märkinud

hoogude sageduse ja mõju kogu funktsionaalsele võimekusele, leides, et ravi foonil saab

hinnata piirangut kergeks. Teistes kehalise võimekuse valdkondades kirjeldatud migreenist

tulenevaid piiranguid on hinnatud vastavalt juhisele võtmetegevuse p 1.2. „ohutu

ringiliikumine“ all ning selle kohta on tehtud eksperthinnangus ka märge. Kuna kaebaja on

kirjeldanud migreenist tulenevaid piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades, siis on

metoodika ja juhise kohaselt võimalik kerget piirangut hinnata võtmetegevuse p-s 5.2

„tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

13(15)

3-25-3503

24. Kaebaja on kirjeldanud, et tal esineb 1–2 migreeni atakki nädalas. TIS-i andmetel ei ole

kaebaja pidanud peavalupäevikut ja migreenide sagedus on umbes 2 korda nädalas. Valu

korral võtab kaebaja käsimüügi ravimeid paratsetamool või ibuprofeen (dtl 253). Kaebaja ei

ole vajanud spetsiifilisi migreeniravimeid. Neuroloog dr Q.Q 11.01.2024 epikriisist nähtuvalt

on kaebajale määratud vajadusel kasutamiseks Rimegepanti 75 mg (dtl 197–198). Viidatud

ravimit on välja ostetud üks retsept ja kaks retsepti on annulleeritud (dtl 173). Retsepti

pikendamist ei ole kaebaja vajanud. Vastustaja ekspertarst on märkinud, et migreeni raviks on

olemas efektiivsed kaasaegsed meetodid ja vajaduse suurenemisel on võimalik spetsiifilise

ravi rakendamine. 20.01.2026 toimunud neuroloogi dr F.F e-konsultatsioonil anti kaebajale

soovitusi (dtl 621–626), kuid ühtegi e-konsultatsioonis soovitatud ravimit ei ole kaebajale

välja kirjutatud, kuna kaebajal on hirm uute ravimite ja nende kõrvaltoimete ees. Kohus

nõustub vastustajaga, et ühele ravimile tekkinud kõrvaltoime ei saa olla määravaks teise

ravimi mitte tarvitamisele või ravimist loobumisele.

25. Kaebaja on jätnud teostamata neuroloogi dr F.F soovitused ja ravist keeldunud. Kaebaja

ei tarvita migreeni leevendamiseks retseptiravimeid, vaid üksnes käsimüügis olevaid valu-

vaigisteid. Kuna kaebaja ei kasuta retseptiravimeid ja talle piisab üksnes käsimüügis olevatest

ravimitest, siis saab järeldada, et migreenivalu ei ole nii tugev ning migreen ei sega nii palju

kaebaja igapäevategevusi. Kui migreen takistaks suurel määral kaebaja igapäevategevusi ja

töötamist, siis ei keelduks kaebaja ravist ning otsiks abi migreeni leevendavatest spetsiifilistest

retseptiravimitest.

26. Kõiki migreeniga seotud vaevusi (nägemishäired, segaduse tunne, peavalu, uimasus) on

hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebajal ei ole diagnoositud kroonilist migreeni. Juhendi

kohaselt diagnoositakse krooniline migreen juhul, kui peavalu esineb 3 kuu vältel 15 või

enamal päeval kuus, millest 8 päeval vastab peavalu migreeni kriteeriumitele. Juhise p 2.3.1

kohaselt ei ole harva esinevad migreenihood (sh rasked), mis ei vasta kroonilise migreeni

kriteeriumitele ja leevenevad triptaanide ning teiste hooravimitega, töövõimet püsivalt

mõjutavad sel määral, et tegemist oleks vähenenud töövõimega. Käesoleval juhul ei ole

tegemist kroonilise migreeniga ja kaebaja kasutab ravimitena käsimüügis olevaid

valuvaigisteid.

27. Kõiki kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid TIS-i andmetes ei nähtu. TIS-i andmed ei

kinnita, et kaebaja ei suuda üldse iseseisvalt liikuda, vajab liikumiseks teise inimese abi, ei

suuda teiste inimestega raskusteta suhelda, ei suuda raskusteta kuulda ja lugeda, ei püsi

raskusteta teadvusel, ei saa raskusteta hakkama igapäevaelu muutustega. Kõik kaebaja

kirjeldatud piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja

enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on seotud

migreenihoogudega ning esinevad migreenihoo ajal või piiratud aega pärast seda. Kaebajal ei

esine muid haigusseisundeid.

28. Kaebaja on kirjeldanud nägemise probleeme. Kohtumenetluse ajal lisandunud dr C.C

20.11.2025 epikriisist (dtl 627–630) nähtub, et kaebaja nägemine on korras. Arst määras

kasutamiseks niisutavaid silmatilku ja lugemisprillid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal

nägemishäiret.

29. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kirjeldatud piirangud on seotud kaebajal

diagnoositud segatüüpi ärev-depressiivse reaktsiooniga. TIS-i andmetel on kaebaja käinud

vaimse tervise õe vastuvõtul, määratud ravim põhjustas üksnes unisust ja varem psühhiaatri

poolt määratud ravim mirtasapiin ei sobinud (dtl 253–254). Ekspertarvamuses on märgitud, et

kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Kaebaja piirang hinnati meeleoluhäire tõttu

kergeks. Muudetud ravimit kaebaja kasutama ei ole hakanud.

14(15)

3-25-3503

30. Kaebaja vasaku õla probleeme on hinnatud käelise tegevuse valdkonnas. Kohus nõustub

ekspertarvamusega, et TIS-i terviseandmetel kaebaja kirjeldatud piirangud töövõimet ei

mõjuta. 23.01.2025 teostatud vasaku õlaliigese ultraheliuuring (dtl 293). Ortopeed P.P

31.03.2025 epikriisist nähtuvalt kaela piirkonnast tehtud MRT patoloogilise leiuta, jääb

kahtlus, et tegemist võiks olla Thoracix Outlet Syndrome’ga, soovitatav selle osas pöörduda

konsultatsioonile dr N.N vastuvõtule, taastusravi ja füsioteraapiaga tuleks jätkata (dtl 190–

191). Kaebaja ei ole käelise probleemiga soovitatud ortopeedi poole pöördunud.

31. Kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võetud kaebaja terviseandmeid. Kohus nõustub

ekspertarvamustega, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise ning õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkondades. Kaebaja piirangud esinevad hootiste tugevate peavalude

ja sellega kaasnevate sümptomite tõttu. Samuti esineb kerge piirang igapäevaste rutiinsete

tegevuste sooritamisel meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu.

32. Kaebaja märgib, et vastustaja on määranud kaebajale töötutoetuse tervisliku seisundi tõttu

ning esitanud vastustaja 01.12.2025 töötutoetuse määramise otsuse (dtl 592–593). Kohus

selgitab, et töötutoetus ja töövõimetoetus on erinevad toetused, samuti on nende määramiseks

erinevad alused. Tegemist on erinevate haldusmenetlustega. Ühe maksmine ei tähenda, et

tuleks maksta ka teist toetust.

33. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et varem hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Osaline

töövõime määratakse ajalise piiranguga ja kaebaja ei saa eeldada, et igal töövõime hindamisel

tuvastatakse kaebajal osaline töövõime. Vastustaja ekspertarst on selgitanud, mis põhjusel

tuvastati kaebajal 2023. a osaline töövõime. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vajanud

spetsiifilist migreeniravi, peavalud on käsimüügis olevate valuvaigistitega kupeeritud ja

terviseandmed ei kajasta pikaaegset segaduse seisundit.

34. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 12.08.2025 otsus ja 10.10.2025

vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel

puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebus jääb terves

ulatuses rahuldamata.

35. Kohus jätab vastu võtmata ja tagastab kaebajale 21.05.2026 esitatud avalduse, kaebuse

täienduse ja tõendi, sest tegemist on hilinenult esitatud dokumentidega. Kohtu 09.02.2026

määruse järgi võis täiendavaid avaldusi ja tõendeid esitada kuni 24.04.2026. Kaebaja ei ole

põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik neid avaldusi tähtaegselt esitada.

36. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

15(15)