2-25-19287/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19287

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.X-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 722 eurot 25 senti

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja W.X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista W.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 12 000 eurot,

seadusjärgne intress 156 eurot 39 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis alates

lepingu ülesütlemisest kuni 11. novembrini 2025. a 1976 eurot 72 senti, kokku 14 183

eurot

11 senti.

3. Mõista W.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt

(12 000 eurot) alates 12. novembrist 2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12 000 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata intressi 540 euro 36 sendi, viivise 964 euro 78 sendi ja

haldustasu 6 euro, s.o kokku 1511 euro 14 sendi osas.

5. Jätta menetluskulud 84% ulatuses W.X-i kanda ja 16% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Mõista W.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 1050

eurot.

7. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb W.X-il Aktiva Finance Group OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või

kohtuistungil;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et

kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav

kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress; e-toimik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

elektronposti aadress e-toimik:

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12. novembril 2025 hagiavalduse W.X-i (kostja)

vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 12 000 eurot,

intressi 696 eurot 75 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

2941 eurot 50 senti, laenuhaldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja alates 12.

novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivise intressimääraga võrdses määras 16,90%

aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja 24. jaanuaril 2024

laenulepingu nr L581981, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks on 19,51% (laenusumma 12 000, intressimäär 16,90% aastas,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15. jaanuar 2030, osamaksete arv 72, laenulepingu

sõlmimise tasu 240 eurot ning igakuine lepingu haldustasu 1 euro 50 senti).

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st hageja ei ole teinud

mitte ühtegi makset. 30. aprillil 2024 saatis krediidiandja kostjale hoiatuse lepingu lõpetamise

kohta ning ütles lepingu üles 30. mail 2024. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale

31. mail 2024.

Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus krediidiandja

ennekõike laenutaotlusel esitatud andmetest ja pangakonto väljavõttest. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja võttis arvesse

kostja sissetulekut 1066 eurot 67 senti kuus ning kohustusi 0 eurot kuus. Krediidiandja leidis,

et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus

võttis hagi menetlusse 18. novembri 2025. a määrusega. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elu- ja

viibimiskoha kohta ning muud kehtivad kontaktandmed. Kohus tegi päringud kohalikule

omavalitsusele, Politsei-ja Piirivalveametile ning Sotsiaalkindlustusametile, mille päringute

vastustest uut infot võlgniku osas ei tulnud. Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas

nr 2-24-16561 on tehtud kindlaks, et isik ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX-i,

xxx, XXX ja dokumendid on toimetatud kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus

toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult nende avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

26. novembril 2025. Eeltoodust tulenevalt loeti dokumendid kätte toimetatuks 12. detsembril

2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses

kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude

õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik,

kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (kostja ei ole teinud nõude katteks

mitte ühtegi makset) (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 30. mail 2024 lepingu

üles. Krediidiandja on oma nõude 31. mail 2024 loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.

5. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra

(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.1. Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas

tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 19,51%, mis

ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra (17,36%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et

tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.

5.2. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult

hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada

olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit,

tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks

eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-

des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist vaidluse korral krediidiandja.

Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi

p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse

ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi

majapidamisele

(nt kulutused toidule,

kommunaalkuludele,

sideteenustele,

kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab

krediidiandja või -vahendaja.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu.

Krediidiandja on esitanud päringu maksehäireregistrisse, tuginenud kostja poolt laenu

taotlusel edastatud infost ning samuti on krediidiandja laenuandmisel lähtunud kostja

pangakonto väljavõttest. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja arvestas

kostja igakuiseks sissetulekuks 1066 eurot 67 senti ning kohustuste suuruseks 0 eurot,

lähtudes kostja enda avaldatud andmetest.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud,

et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg

2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS

§ 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks

piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust

(KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida

kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud. Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, mis ei ole kohtu hinnangul loetav

ega arusaadav. Konto väljavõte on küsitud liiga lühikese perioodi eest. Konto väljavõttelt ei

nähtu, mis on kostja kohustuste suurus. Kohtu hinnangul ei saa igal juhul pidada eluliselt

usutavaks, et kostja igakuised kohustused olid 0 eurot kuus.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt

nõude ümberarvestust nõuda, kuivõrd kostja ei ole teinud kohustuse katteks ühtegi makset.

Eeltoodust tulenevalt on leping kehtivalt üles öeldud.

Kostja on saanud laenu 12 000 eurot. Kostja ei ole sõlmitud laenulepingu katteks teostanud

ühtegi tagasimakset. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 12 000 eurot.

Intressi tulnuks lepingu korrektsel täitmisel maksta alates 1. osamaksest, s.o 15. veebruaril

2024 kuni ülesütlemiseni 30. maini 2024. Seadusjärgne intressimäär oli perioodil 15. veebruar

2024 – 30. mai 2024 4,5% aastas, seega mõistab kohus kostjalt välja intressivõlgnevuse

summas

156 eurot 39 senti.

Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne,

jätab kohus hageja nõude laenuhaldustasu 6 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kostja on jäänud täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (s.o alates

1.osamaksest). Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingute ülesütlemine ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ning hageja viivise nõue tuleb rahuldada

osaliselt. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on

põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o

VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 12 000 eurot alates

lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 31. mai 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

11. november 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras ehk summas 1976 eurot

72 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 12 000 eurot alates 12. novembrist 2025 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel summas

50 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohtu hinnangul oli

meeldetuletuskirjade saatmine põhjendatud ning sissenõudmiskulu 50 eurot põhjendatud.

8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 84% ulatuses, siis jaotab kohus

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.

9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1388 eurot

(riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1050 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 tundi hinnaga

169 eurot tund, käibemaksuta)).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (1050 eurot).

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

ajakuluks õigusabile kaks tundi.

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei

olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning

sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul

põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot

(2 x 100, käibemaksuta).

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1250 eurot (1050 + 200, käibemaksuta).

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (84%), tuleb menetluskulud jätta 84% ulatuses

kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 1050 eurot (1250*84%)

Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717533530.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik