4-26-1328/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

4-26-1328

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-26-1328 (259026000605)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Gerlin Kass

Väärteoasi

Kelly Maasikamäe süüdistus karistusseadustiku (edaspidi

KarS) § 218 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Kelly Maasikamäe

isikukood 60410015210; elukoht xxxx; Eesti Vabariigi

kodakondsus; emakeel eesti keel; ei tööta

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskond

asukoht F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn

Kohtuistungil osalenud isikud

Menetlusalune isik – Kelly Maasikamäe

Tunnistaja – T E

Kohtuvälise menetleja esindaja

–

Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

väärteomenetleja Ave Uue

Kohtuistungi toimumise aeg

30.04.2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg

1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas:

Tunnistada Kelly Maasikamäe süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest

10 (kümme) päeva.

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates

22. märts 2026 kell 20.40 kuni 24. märts 2026 kell 11.30, s.o 1 (üks) päev aresti.

Ärakandmata karistus on 9 (üheksa) päeva aresti.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Kelly Maasikamäe Viru

Vanglasse saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt on Kelly Maasikamäe kohustatud ilmuma aresti kandmiseks

Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

4-26-1328

Kui Kelly Maasikamäe ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab vangla VTMS § 205 lg

4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse Kelly Maasikamäe sundtoomise kohta

vanglasse.

Käesolev kohtuotsus edastada Kelly Maasikamäele ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuurile ning saata täitmiseks Viru Vangale.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui

ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus

ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu

kantseleis kättesaadav alates 22.05.2026. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis

tutvumiseks kättesaadav.

MENETLUSE KÄIK

1.

24.03.2026 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II uurija K M väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 259026000605. Väärteo

kirjelduse kohaselt 22.03.2026 kella 20.30 paiku xxxx juures lõhkus Kelly Maasikamäe ära s/a

xxxx reg.nr xxxx tagumise kojamehe. Kahju tekitas esialgselt 100 eurot. Oma tegevusega pani

toime süüteo väheväärtusliku asja vastu.

2. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (dtl 6), peeti Kelly Maasikamäe kinni VTMS §

44 lg 1 p 3 alusel 22.03.2026 kell 20.40 ja vabastati 24.03.2026 kell 11.30.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse

määramiseks koostades 14.04.2026 kohtualluvusse saatmise määruse (dtl 3).

4. Kohus kuulas 30.04.2026 toimunud kohtuistungil üle tunnistaja T E, menetlusaluse isiku

Kelly Maasikamäe ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 24.03.2026 väärteoprotokoll,

isiku kinnipidamise protokoll 22.03.2026, dokument menetlusalusele isikule tema õiguste ja

kohustuse tutvustamise osas, indikaatorvahendi kasutamise protokoll 22.03.2026,

joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, tunnistaja K P ülekuulamise protokoll,

fototabel xxxx, fototabel Kelly Maasikamäe jalanõutallast ja kaasas olnud noast ning

karistusregistri väljatrükk.

5.

30.04.2026 toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning

palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti vähemalt sanktsiooni keskmises määras.

Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik pani temale süükspandava teo toime

teadlikult ja tahtlikult. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Isik on

avaldanud toimepandud teo osas ka kahetsust, kuid seda ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta,

kuna tema poolt avaldatud kahetsus ei ole siiras, kuna isik on toime pannud hulga

liiklussüütegusid, mille eest on temale karistuseks määratud rahatrahvid, mis on tasumata. Need

on sisse nõutud kohtutäituri kaudu. Samuti on isikule määratud arest, mis on asendatud

üldkasuliku tööga, kuid ei eri- ega üldpreventiivsed meetmed isikule mõju avaldanud ei ole.

Karistuse määramisel peab arvesse võtma, et karistus avaldaks isikule mõju ja toimiks. Isik peab

temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4-26-1328

7. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse

kohaselt kogumis, on seisukohal, et Kelly Maasikamäe pani toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi ning teda tuleb selle eest karistada.

Väärteokoosseis: objektiivne koosseis

8. Väärteoprotokollis heidetakse Kelly Maasikamäele ette seda, et ta 22.03.2026 kella 20.30

paiku xxxx juures lõhkus ära s/a xxxx reg. nr. xxxx tagumise kojamehe, millega tekitas kahju

esialgselt 100 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Kelly Maasikamäe sellise tegevusega

KarS § 203 lg-s 1 sätestatut ning pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9. Seega Kelly Maasikamäele heidetakse ette KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

ehk varavastase süüteo toimepanemist väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu,

mis seisnes võõra asja rikkumises KarS § 203 lg 1 mõttes, kuid ilma, et sellega oleks põhjustatud

olulist kahju. Nimelt loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt väheväärtuslikuks asjaks asi, mille

rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203 ja 204

sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 203 lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja

rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on

oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Seega juhul, kui tekitati kahju summas, mis ei ületa 4000

eurot, on tegemist väärteoga KarS § 218 lg 1 mõttes, mitte kuriteoga KarS § 203 lg 1 järgi.

10. Kohtuistungil Kelly Maasikamäe tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi. Ta

selgitas, et 22. märtsi õhtul oli ta nutnud ja napsune, ta väga palju sellest ei mäleta, sest võttis

alkoholi koos oma psüühikahäirete vastaste rohtudega. Tal on kahju, et nii juhtus, mis põhjusel ta

nii tegi ja kuidas, ei oska öelda. Tal olid jalas saapad ja see jälg ilmselt läks kokku selle jäljega,

mis oli sõiduki klaasil. Eks ta ise lõi selle sinna. Samuti avaldas K. Maasikamäe istungil

valmisolekut tekitatud kahju hüvitada.

11. Tunnistaja T E kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 22.03 õhtul umbes kella

poole üheksa ajal parkis ta oma auto xxxx numbrimärgiga xxxx xxxx ette xxxx tänava poole, et

minna poodi. Turutare poolt nägi ta tulemas kohtualust, kes peatus tema auto juures ning kellel

oli käes kööginuga, millega ta vehkis akna taga. Kuna tal oli vaja poodi minna, siis läks ta autost

välja ning pani autouksed lukku. K. Maasikamäe rääkis midagi rehvide läbilõikamisest, tema

läks poodi ära ning kui tagasi tuli, siis rääkis veel ühe tuttavaga sellest, et üks hull tüdruk jooksis

nuga näpus ringi. Sõber näitas, et kasiino pool on vilkuritega autod. Ta läks autosse, vaatas igaks

juhuks paremalt ja vasakult autot, rehvid olid terved. Ta hakkas tagurdama, siis tuli

politseimundris mees, nad pidasid ta kinni ja ütlesid, et keegi on tema autot lõhkunud. Ta parkis

sinna tagasi, läks välja ja oligi tagumine kojamees katki, rippus. Politsei tegi pildid, tuli välja, et

oli tunnistaja, kes oli seda näinud. Kojamehe vahetus läks talle maksma 20 eurot.

12. Tunnistaja K P kohtuvälises menetluses antud ütlused haakuvad tunnistaja T E

kohtuistungil antud ütlustega. Neist nähtub, et 22.03.2026 kella 20.30 paiku käis ta xxxx linnas

asuvas xxxx. Tuli poest välja xxxx tänava poolele, kui nägi, et tema auto ees seisab naissoost

isik, kellel on nuga käes. Tema liikus koheselt oma auto juurde, et autosse istuda. Ta hakkas

võtmega oma auto ust lahti tegema, kui nägi, kuidas naissoost isik lõi käesoleva noaga parklas

tema auto kõrval seisva sõiduki rehve. Tema auto kõrval seisis piruka kujuga auto, millel olid

külje peal kollase-musta kleepsud. Tundus, et autorehvide lõhkumisega antud naissoost isik

hakkama ei saanud ja liikus piruka kujuga auto taha ning lõi jalaga vastu tagaklaasi, mille

tulemusel lendas kojamehe juurest mingi tükk ära. Kui naissoost isik lahkus, siis helistas ta 112.

Võimalik, et automark oli Škoda, aga täpselt ei tea. Kõrval olevas sõidukis kedagi sees ei olnud.

Peale seda liikus naissoost isik mööda Laada tänavat kasiino suunas.

13. Isiku kinnipidamise protokoll (dtl 6) tõendab, et xxxx tn 23 22.03.2026 kell 20.40 peeti

VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni Kelly Maasikamäe, kuna ta võib jätkuvalt toime panna

väärtegusid.

4-26-1328

14. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (dtl 8) nähtub, et 22.03.2026 kell 21.41 allutati

kontrollile Kelly Maasikamäe ning kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr A418754

tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,35 mg/l. Joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokollist (dtl 9) nähtub, et Kelly Maasikamäel esinesid joobele viitavad

tunnused: vigastused, silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kerged

koordinatsioonihäired ning ründav käitumine.

15. Fototabeliga (dtl 14-20) on tõendatud xxxx reg.nr xxxx tekitatud kahju – lõhutud

tagaklaasi kojamees ja maha kukkunud kojamehe plastikkate, ning see, et auto tagaklaasil olev

jalatsijälg ühtib Kelly Maasikamäe jalatsitalla mustriga. Samuti on sellega tõendatud, et

nimetatud sõidukil olid kollase-musta kirjud kleepsud nagu tunnistaja Karl Poolakese oma

ütlustes kirjeldas. Samuti nähtub fototabelist, milline oli K. Maasikamäel kaasas olnud nuga.

16. Kohus leiab, et eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist

see, et Kelly Maasikamäe tegevus vastab KarS § 218 lg 1 objektiivsele koosseisule: ta lõhkus

22.03.2026 kella 20.30 paiku xxxx juures ära tema jaoks võõra sõiduauto xxxx reg.nr xxxx

tagumise kojamehe, tekitades sellega kahju 20 eurot.

Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis

17. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus

(kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta

kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus.

18. Kohus leiab, et Kelly Maasikamäe pani väärteo toime kavatsetult, sest väärteoasjas

kogutud tõenditest nähtub, et isiku käitumine oli ründav ning ta oli noaga vehkides tunnistaja T

Ee rääkinud rehvide läbilõikamisest, mida ta ka tunnistaja K P kohtuvälises menetluses antud

ütlustest nähtuvalt oli proovinud teha. See aga ei õnnestunud, misjärel ta läks ja lõi jalaga vastu

sõiduki tagaklaasi, lõhkudes sellise tegevusega ära tagaklaasi kojamehe. Arvestades

eelkirjeldatud isiku käitumist saab järeldada, et K. Maasikamäe seadis eesmärgiks sõiduautole

vigastuste tekitamise ning pidas vähemalt võimalikuks, et kahjustab oma tegevusega sõiduautot.

Õigusvastasus, süü

19. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus väärteo toimepanemisel ei

tuvastanud.

Karistuse mõistmine

20. Kohtuväline menetleja palus karistada Kelly Maasikamäed arestiga vähemalt sanktsiooni

keskmises määras.

21. KarS § 218 lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg-st

1 tulenevalt on rahatrahvi miinimummääraks 3 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on 8 eurot (KarS § 47 lg 1 ls 2). KarS §-st 48 tulenevalt võib kohus

väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

22. Kuivõrd KarS § 218 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Kelly Maasikamäele karistuseks rahatrahvi mõistmine.

Karistusregistri andmetest (dtl 21-24) nähtuvalt on isikul 6 kehtivat väärteokaristust, kõikidel

4-26-1328

kordadel on isikut karistatud rahatrahvidega ning trahvid on tasumata (3 trahvi on asendatud

arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga). Seejuures väärib märkimist, et K. Maasikamäel

on kehtivad väärteokaristused ka KarS § 218 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1 järgi. Seega

varasemad kergemaliigilised karistused ei ole Kelly Maasikamäele piisavat mõju avaldanud,

mistõttu peab kohus põhjendatuks karistusena kohaldada aresti.

23. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

24. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki (vt RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS

§ 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo nr

3-1-1-52-13, p 19). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt

välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-

99-06, p. 15.1).

25. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise

asjaolusid. Väärteoga tekitatud kahju ulatus ei ole küll suur, kuid menetlusaluse isiku süüd ei saa

sellegipoolest väikeseks pidada, sest tõendamist on leidnud, et Kelly Maasikamäe muutus

alkoholijoobes agressiivseks ning kavatsetult tekitas kahju võõrale varale. Oma käitumisega on

K. Maasikamäe näidanud üles äärmiselt hoolimatut suhtumist teiste isikute vara suhtes ning

sellise käitumise tagajärjeks oleks võinud olla ka palju suurem varaline kahju. Eeltoodust

tulenevalt hindab kohus K. Maasikamäe süüd keskmiseks.

26. Karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada süü omaksvõtmist ja kahetsust. Kohus ei

nõustu kohtuvälise menetlejaga, et K. Maasikamäe kahetsus ei ole siiras, K. Maasikamäe

käitumine kohtuistungil ning tema soov kahju hüvitada näitab, et ta tõesti kahetseb oma tegu. Ka

menetlusaluse isiku soovi tekitatud kahju hüvitada, on võimalik arvestada kergendava asjaoluna.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

27. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Nagu kohus

eelpool leidis, on Kelly Maasikamäe süü keskmine. K. Maasikamäe on varem väärteokorras

korduvalt karistatud, sh ka KarS § 218 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1 järgi. Samas leiab

kohus, et isikule on võimalik mõista keskmisest määrast väiksem karistus, võttes arvesse seda, et

K. Maasikamäe on oma süüd tunnistanud, avaldanud kohtuistungil kahetsust ning soovi tekitatud

kahju hüvitada. Kohtu hinnangul tuleb Kelly Maasikamäele mõista KarS § 218 lg 1 alusel

karistuseks arest 10 päeva.

28. Kelly Maasikamäe kinnipidamise protokollist nähtub, et Kelly Maasikamäe peeti kinni

22.03.2026 kell 20.40 ja vabastati 24.03.2026 kell 11.30. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse

kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. KarS § 68 lg 2 teise lause kohaselt

kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. Seega tuleb Kelly

Maasikamäe karistusaja hulka lugeda üks päev aresti ning ärakandmata karistus on 9 päeva

aresti.

29. KarS § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku

tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis

tundi. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on aga

4-26-1328

seisukohal, et menetlusalusele isikule karistuseks mõistetud aresti ei ole põhjendatud asendada

üldkasuliku tööga, seda eelkõige põhjusel, et isikul on kuus kehtivat väärteokaristust

rahatrahvide näol, millest kolm on asendatud arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga.

Sellest hoolimata on aga isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Lisaks nähtub karistusregistri

väljavõttest, et isikut on karistatud ka kriminaalkorras Viru Maakohtu 03.12.2025 otsusega ning

mõistetud talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata 2 aasta

pikkuse katseajaga ning katseajaks on ta allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

Ka see ei ole hoidnud ära väärteo toimepanemist Kelly Maasikamäe poolt. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei avaldaks isikule vajalikku eripreventiivset

mõju.

30. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse aresti kandmise alguseks Kelly Maasikamäe Viru

Vanglasse saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 kohaselt on Kelly Maasikamäe kohustatud ilmuma

aresti kandmiseks Viru Vanglasse hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik