2-26-1880/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-1880

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

I. S. hagi A. S. vastu abielulahutuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

21. mail 2026.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

I. S. (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx,

tel xxx)

A. S. (ik xxx, elukoht: xxx; e-post xxx,

tel xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada I. S. ja A. S. abielu, mis on sõlmitud 5.07.2023.a. Jõhvi Vallavalitsuses ja mille

kohta on tehtud kanne nr 181-32-2023/118.

2. Jätta pärast abielulahutust I. S.le perekonnanimi „T.“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Riigilõiv hagi esitamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda (I. S. vabastati 15.04.2026 määrusega

riigilõivu tasumisest hagi esitamisel).

4. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.

25.01.2026.a.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub I. S. lahutada tema ja A. S.

5.07.2023.a Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu.

Hagiavalduse kohaselt on alates detsembrist 2025.a. A. S. käitumine hageja suhtes muutunud

vägivaldseks ning tema suhtes on algatatud kriminaalasi. Hageja sõnul ei olnud ta enne abiellumist

teadlik mehe tugevatest psüühilistest kõrvalekalletest, mis on nüüdseks ilmnenud. Psühhootiliste

hoogude ajal muutub ta agressiivseks, ei allu kontrollile ega suuda vaatamata hageja palvetele rahuneda.

I. S. soovib lahutust, kuid A. ei ole nõus perekonnaseisuosakonnas abielu lahutama.

2. Kohtuistungil jäi I. S. abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et otsus on kaalutletud ja

kindel. Abielusuhted lõppesid detsembris 2025. A. S. on kriminaalkorras karistatud ning talle on

kohaldatud lähenemiskeeldu kolmeks aastaks. A. S. ei tohi hagejale lähemale tulla kui 100 m ning

temaga suhelda, teda kõnetada. Hageja soovib pärast abielu lahutamist jätta perekonnanimi „T.“.

KOSTJA SEISUKOHT

3. A. S. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega ja märkis, et kui abikaasal on noorte

meestega seksuaalsuhted, siis ei saa abielu jätkamine kõne alla tulla.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. Nii I. S. kui A. S. kinnitasid kohtuistungil, et abielusuhted on lõppenud ning kumbki abielu

säilitamise võimalust ei näe.

Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete

taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik.

Lisaks eeltoodule on kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel Viru Maakohtu 16.04.2026 otsusega

kriminaalasjas nr 1-xx-xxx(xxx) A. S. süüdi tunnistatud KarS 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning talle

on kohaldatud lähenemiskeeld I. S.le tähtajaga kolm aastat.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei soovi

ning kui üks abikaasadest on teise suhtes vägivaldne.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu

lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu

6. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel

tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

I. S. soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „T.“.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

9. Viru Maakohus rahuldas 15.04.2026 määrusega I. S. menetlusabi taotluse ja vabastas hageja

riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

Kohus jätab riigilõivu kulu Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik