2-25-22740/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-22740

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-22740

Tsiviilasi

I E.L-i hagi M.P vastu elatise nõudes

II Q.U hagi M.P vastu elatise suurendamise nõudes

III Y.W hagi M.P vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: E.L (isikukood XXX);

Hageja II: Q.U (isikukood XXX);

Hageja III: Y.W (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: Q.H;

Kostja: M.P (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.L-i hagi M.P vastu elatise nõudes osaliselt ning Q.U ja Y.W hagid M.P

vastu elatise suurendamise nõudes osaliselt.

2. Mõista E.L Y.W kasuks välja tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.08.2025 kuni

27.12.2025 elatis summas 1400,80 eurot.

3. Mõista E.L Y.W kasuks välja:

3.1. alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 elatis 175,34 eurot kuus;

3.2. alates 01.04.2026 kuni E.L-i täisealiseks saamiseni (26.07.2029) elatis 194,87 eurot

kuus.

4. Suurendada Tartu Maakohtu 14.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitatud

kompromissiga kokku lepitud elatist, mida M.P on kohustatud Q.U-le maksma, ja

mõista M.P-lt Q.U kasuks välja:

4.1. alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 elatis 175,34 eurot kuus;

4.2. alates 01.04.2026 kuni Q.U täisealiseks saamiseni (19.04.2033) elatis 194,87 eurot

kuus.

5. Suurendada Tartu Maakohtu 14.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitatud

kompromissiga kokku lepitud elatist, mida M.P on kohustatud Y.W-le maksma, ja

2-25-22740

mõista Y.W Y.W kasuks välja:

5.1. alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 elatis 175,34 eurot kuus;

5.2. alates 01.04.2026 kuni Y.W täisealiseks saamiseni (21.12.2036) elatis 194,87 eurot

kuus.

6. M.P-l tuleb temalt E.L-i, Q.U ja Y.W kasuks välja mõistetud igakuine elatis maksta

järgneva kuu eest ette kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb maksta Q.H pangakontole nr

EE432200221028803136, märkides maksekorraldusel selgituseks: „Elatis“.

7. Jätta E.L-i hagi M.P vastu suuremas osas elatise nõudes ning Q.U ja Y.W hagi M.P

vastu suuremas osas elatise suurendamise nõudes rahuldamata.

8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Gelia Q.H esitas 28.12.2025 Tartu Maakohtule alaealise laste E.L-i (hageja I), Q.U

(hageja II) ja Y.W (hageja III) nimel hagiavalduse M.P (kostja) vastu elatise väljamõistmise ja

elatise suurendamise nõuetes. Hagiavalduses taotleti, et kohus mõistaks E.L Y.W kasuks välja

alates 01.08.2025-31.10.2025 elatise 381,74 eurot kuus ja alates 01.11.2025 kuni E.L-i

täisealiseks saamiseni igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud

miinimumsummas ning suurendada alates 01.11.2025 M.P-lt kohtulahendiga Q.U ja Y.W kasuks

välja mõistetud elatist ning mõista alates 01.11.2025 M.P-lt Q.U ja Y.W kasuks välja kuni

kummagi täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101 alusel arvutatud summas.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad E.L, Q.U ja Y.W Q.H ning kostja M.P ühised alaealised

lapsed, sh E.L sündinud XXX , Q.U sündinud XXX ja Y.W sündinud XXX . Hagejate vanemate

kooselu lõppes 2024. aasta septembris. 23.10.2024 esitasid hagejad kostja vastu hagiavalduse

elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus kinnitas 13.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX

poolte kompromissi, mille kohaselt loobus E.L elatise nõudest ning kostja kohustus tasuma Q.U-

le ja Y.W-le elatist kummalegi elatist 143,86 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni kummagi

täisealiseks saamiseni. Kompromissi sõlmimise ajal elasid Q.U ja Y.W tuvike emaga ja vanemad

olid kokku leppinud, et E.L on kummagi vanema juures pool aega. Alates 25.07.2025 elab E.L

taas alaliselt emaga ning on kostjaga viibinud vaid 20.08.2025–28.08.2025 ning 06.09.2025–

13.09.2025. Hagejate ema on palunud kostjalt elatise suurendamist, kuna kõik kolm last elavad

temaga, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kuni 2025. aasta oktoobrini maksti E.L-i eest

lapsetoetust kostjale, aga alates 01.11.2025 määrati E.L-i eest lapsetoetus emale ning samast

kuupäevast alates saab hagejate ema ka lasterikka pere toetust.

2. Hagejad kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Hagejad leiavad, et seaduses sätestatud miinimumelatis ei ole kostjale liigselt koormav ning

arvestab hagejate vajadustega. Kostja on märkinud enda tööandjaks A. G. O. , kus ta on ise

ettevõtte omanik. Kostja varjab oma tegelikku sissetulekut, makstes endale töötamisel

miinimumpalka. Samuti kasutab kostja ettevõtte vahendeid isiklikuks tarbeks. Kostjal puudub

2-25-22740

töövõimetus ning tal on võimalik leida suurema sissetulekuga töö. Statistikaameti andmete

kohaselt oli Tartumaal sarnase tööga hõivatud isiku keskmine brutotasu 2025. aasta IV kvartalis

2450 eurot. Äriühingus töötamine on vabatahtlik otsus ega kinnita, et vanema tegelik sissetuleku

teenimise võimekus tööturul oleks minimaalne. Kostja omab ka 4-toalist korterit ning sõidukit.

Hagejate seaduslik esindaja on üritanud korduvalt kostjaga kompromissile jõuda, kuid see ei ole

õnnestunud. Hagejate esindaja on kostja välja pakkunud näiteks, et lisaks juba kokkulepitud

elatisele katab kostja laste suuremad kulud, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja pakkumine,

et ta on nõus kompromissi korras tasuma hagejatele elatist kokku 400–450 eurot kuus on

ebamõistlikult väike, mis ei arvesta elukallidusega ning tooks suure tõenäosusega peagi kaasa uue

kohtuvaidluse elatise suurendamiseks.

II KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.

Kostja reaalne brutosissetulek on 887,43 eurot, netosissetulek 825 eurot kuus. Hagejate elatise

arvutuskäik põhineb arvestusel, et kostja saab keskmist palka. Kui kostja maksaks hagejatele

hagejate nõutud summas elatist, jääks talle igas kuus vaid 43 eurot, mis ei kata ära isegi kostja

minimaalseid hädavajalikke igapäevakulusid.

Kostja ettevõte on väga noor ning 2025. aastal oli ettevõtte kahjum 2346 eurot. Kostja töötab

kuuel päeval nädalas pikki päevi, et ettevõtet arendada, käivet suurendada ja tegevust

kasumlikuks muuta. Hetkel kulub ca pool käibest ainult töötasu maksmiseks. Arvestades Eesti ja

ülemaailmset olukorda ning kostja haridust, ei ole kostjal võimalik mujal suuremat sissetulekut

teenida. Kostja ei kasuta ettevõtte vahendeid isiklikuks tarbeks, vaid investeerib uuesti

ettevõttesse, et tulevikus enda sissetulekut suurendada.

Kostja avaldas, et on kompromissi korras nõus maksma hagejatele kokku elatist 400–450 eurot

kuus. Kostjal ei ole võimalik kompromissi korras rohkem tasuda, kuna kostja eluase on ostetud

pangalaenuga, mille igakuine kuumakse on 400–425 eurot. Hagejad pakkusid kostjale

kompromissina tasuda miinimumelatist ning lisaks sellele treeningkulude, hooajariiete ja

suuremate asjade kulu pooles ulatuses kandmist, kuid see ei ole kostjale jõukohane ning vanemad

ei ole siiani suuremate kulude osas kokkulepet saavutanud. Samuti pakkus kostja, et lapsed

võiksid elada pool ajast tema juures ning pool ajast ema juures. Kostja arvates oleks see laste

huvides parim lahendus, sest kostja omandis on ruumikas 4-toaline korter ja see aitaks kostja

omandis olevat vara kasutada laste ülalpidamiseks võrdväärselt. Vanemate vaheline suhtlus on

olnud konfliktne ning see on kahjustanud laste heaolu. Kostja on esitanud kohtule avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

III KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et E.L-i hagi M.P vastu elatise nõudes ning Q.U ja Y.W hagid M.P vastu

elatise suurendamise nõudes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt

rahuldada.

5. Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Hagejad E.L, Q.U ja Y.W on Q.H ja kostja M.P ühised alaealised lapsed, sh E.L on

sündinud XXX , Q.U XXX ja Y.W XXX .



Vanemate kooselu lõppes 2024. aasta septembris. Pärast vanemate kooselu lõppemist

jäid alguses kõik hagejad elama ema juurde, aga alates 01.10.2024. a oli E.L-il

vanemate kokkuleppe kohaselt jagatud elukoht kummagi vanema juures pool ajast.



Tartu Maakohtu 14.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati poolte vahel

2-25-22740

kompromissi alljärgnevatel tingimustel:

-

E.L loobub elatise nõudest M.P vastu ja pooled lepivad kokku, et E.L ei nõua elatist Q.H-lt.

-

M.P kohustub tasuma Q.U-le ja Y.W-le elatist perioodi eest 24.10.2024. a kuni 31.01.2025.

a ühekordse summana kokku 637,70 eurot.

-

Alates 01.02.2025. a kohustub M.P tasuma Q.U ja Y.W ülalpidamiseks kuni nende

täisealiseks saamiseni elatist kummalegi 143,86 eurot kuus.



Alates 25.07.2025 elab ka E.L alaliselt ema Q.H juures.



Kuni 31.10.2025 maksti E.L-i eest lapsetoetus kostjale, aga alates 01.11.2025

makstakse E.L-i eest lapsetoetus emale Q.H-le. Alates 01.11.2025 makstakse

hagejate emale Q.H-le ka lasterikka pere toetus kolme lapse kohta 450 eurot kuus.



Hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva

kuus.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga taotleb E.L kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101

sätestatud määras tagasiulatuvalt alates 01.08.2025 ning Q.U ja Y.W taotlevad kostjalt

kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatise suurendamist PKS §-s 101

sätestatud määrani alates hagi esitamisest, s.o alates 28.12.2025 kuni täisealiseks saamiseni.

Kostja hagejate nõudeid ei tunnista ja vaidleb hagidele vastu. Kostja tugineb hagidele vastu väites

sellele, et tema sissetulek ei ole piisav, et maksta hagejatele elatist nõutud määras.

6. PKS § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele

ülalpidamist.

PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse

ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka

pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab,

et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Lõike 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

2-25-22740

kui kolm aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 26.11.2014. a, p 13), et TsMS § 459 lg 1 alusel võib muu

hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta.

Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 1 on hageja elatise suurendamise nõude rahuldamise eelduseks see,

et on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel kompromiss elatise kohta sõlmiti.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohus on (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr 2-15-15909) selgitanud, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja peab

tõendama, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes.

7. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et alates 25.07.2025 elab E.L alaliselt enda ema Q.H

juures. Pooled ei vaidle ka selle üle, et E.L viibib ühes kuus kostja juures vähem kui seitse

ööpäeva. E.L on sündinud XXX ning Q.U on sündinud XXX , seega on laste vanusevahe suurem

kui kolm aastat.

Hageja on esitanud tõendina Sotsiaalkindlustusameti 06.11.2025 otsused perehüvitise määramise

kohta, mille kohaselt on määratud Q.H-le E.L-i kasvatamisega seoses lapsetoetus 100 eurot kuus

alates 01.11.2025 (dtl 13) ning Q.H-le E.L-i, Q.U ja Y.W kasvatamisega seoses lasterikka pere

toetus 450 eurot kuus alates 01.11.2025 (dtl 11). Vaidlust ei ole selle üle, et E.L-i eest maksti

lapsetoetust kuni 01.11.2025 kostjale ning enne seda perele lasterikka pere toetust ei makstud.

Arvestades, et E.L-i lapsetoetus laekus kostjale ning perele ei olnud lasterikka pere toetust

määratud, on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades igakuine elatis:

-

alates 01.08.2025 kuni 31.10.2025 381,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 =

59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 + 40 (80/2) = 381,74 eurot));

-

alates 01.11.2025 kuni 31.03.2026, arvestades et E.L-i eest saab tema ema lapsetoetust 100

eurot kuus ning lisaks lasterikka pere toetust, 254,24 eurot ((baassumma 282,31 eurot; 1981

* 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – 50 (100/2) – 37,50 (((450/2)/

2)/3) = 254,24 eurot));

2-25-22740

-

alates 01.04.2026 271,12 eurot ((baassumma 295,86 eurot; 2092 * 0,03 = 62,76 eurot;

295,86+62,76 = 358,62 eurot; 358,62 – 50 (100/2) – 37,50 (((450/2)/2)/3) = 271,12 eurot)).

8. Tartu Maakohtu 14.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati poolte vahel

sõlmitud kompromiss, millega E.L loobus elatise nõudest kostja vastu ja lepiti kokku, et E.L ei

nõua elatist emalt Q.H-lt ning kostja kohustub tasuma Q.U-le ja Y.W-le alates 01.02.2025 elatist

kummalegi 143,86 eurot kuus.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel poolte kompromiss

hagejatele elatise maksmise kohta sõlmiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kompromissi

sõlmimise ajal elasid Q.U ja Y.W ema juures, aga E.L kummagi vanema juures pool ajast.

Vaidlust ei ole, et alates 25.07.2025 elab E.L taas alaliselt ema juures koos teiste laste Q.U-ga ja

Y.W-ga. Alates 01.11.2025 makstakse hagejate emale lasterikka pere toetust 450 eurot kuus.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh seda, et perele lasterikka pere toetust ei makstud ja

lapsetoetust maksti Q.U-le ja Y.W-le kummalegi 80 eurot kuus, oli kompromissi sõlmimise ajal,

s.o 14.03.2025 PKS § 101 alusel arvutatud elatis Q.U-le ja Y.W-le kummalegi 287,72 eurot kuus

((baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,72 eurot; 327,72 –

40 (80/2)).

Kompromissiga lepiti kokku, et kostja maksab Q.U-le ja Y.W-le elatist kummalegi 143,86 eurot

kuus, mis on väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis.

Uues hagis taotlevad Q.U ja Y.W kostjalt nende kasuks elatise väljamõistmist alates 28.12.2025

PKS § 101 alusel arvutatud määras.

Arvestades, et hagejate emale makstakse alates 01.11.2025 lasterikka pere toetust 450 eurot kuus,

mis jaguneb kolme lapse vahel, siis alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 on PKS § 101 alusel

arvutatud elatis Q.U-le ja Y.W-le kummalegi 264,24 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot; 1981

* 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – 40 (80/2) – 37,50 (((450/2)/2)/3) =

264,24 eurot)). Alates 01.04.2026 on PKS § 101 alusel arvutades elatis 281,12 eurot kuus

((baassumma 295,86 eurot; 2092 * 0,03 = 62,76 eurot; 295,86+62,76 = 358,62 eurot; 358,62 –

40 (80/2) – 37,50 (((450/2)/2)/3) = 281,12 eurot)).

9. Kostja tugineb hagidele vastu vaieldes sellele, et ta teenib miinimumpalka ning kui temalt

mõistetaks kolmele lapsele välja elatis PKS § 101 alusel arvutatud summas, siis peaks ta peaaegu

kogu oma sissetuleku maksma laste elatise katteks ja talle endale ei jääks vahendeid isegi

elatusmiinimumi ulatuses.

Kostja on esitanud tõendina Maksu- ja Tolliameti 26.01.2026 tõendi, mille kohaselt oli tema

bruto töötasu 2025. aastal 887,43 eurot kuus (dtl 37–38). Kostja töötasu vastab töötasu

alammäärale, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 oli alates 01.01.2025

kuni 31.03.2026 886 eurot. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusega nr 36 on alates 01.04.2026

kehtestatud kuutasu alamääraks 946 eurot.

Hagejad leiavad, et kostja varjab oma tegelikku sissetulekut. Samas ei ole hagejad esitanud

tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja sissetulek on tegelikult oluliselt suurem.

Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et kostjale kuulub korteriomand, asukohaga

Tartu linnas Kaunase puiestee 43, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 3. Kohtule esitatust

nähtuvalt elab kostja selles korteris. Kohus kontrollis Transpordiameti liiklusregistrist, et kostja

nimele on registreeritud kolm sõidukit: sõiduauto XXX , mille esmane registreerimise aasta on

XXX , sõiduauto XXX , mille esmane registreerimise aasta on XXX ning sõiduauto XXX , mille

esmane registreerimise aasta on XXX . Kohus kontrollis äriregistrist, et kostjale kuulub A. G. O. ,

registrikood 16710198, 100% suurune osalus. Kostja on esitanud kohtule A. G. O. 2025. aasta

majandusaasta aruande (dtl 54–61), mille kohaselt olid 2025 aastal äriühingu tööjõukulud 11 662

eurot. Äriühingu aruandeaasta kahjum oli 2346 eurot.

2-25-22740

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et esineb mõjuv põhjus kostjalt hagejate kasuks elatise

väljamõistmiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud elatise summa.

PKS § 101 alusel arvutatud igakuine elatis E.L-ile on alates 01.08.2025 kuni 31.10.2025 381,74

eurot, alates 01.11.2025 kuni 31.03.2026 on 254,24 eurot ja alates 01.04.2026 on 271,12 eurot.

Q.U-le ja Y.W-le on PKS § 101 alusel arvutatud igakuine elatis alates 28.12.2025 kuni

31.03.2026 kummalegi 264,24 eurot ja alates 01.04.2026 vastavalt 281,12 eurot. Kohtumäärusega

kinnitatud kompromissi alusel on kohustatud kostja maksma Q.U-le ja Y.W-le elatist kokku

287,72 eurot kuus. Kui mõista kostja E.L-i kasuks välja elatis alates 01.08.2025 PKS § 101 alusel

arvutatud summas, siis on kostjal kohustus perioodil 01.08.2025 kuni 31.10.2025 maksma

kolmele lapsele elatist kokku 669,46 eurot ja perioodil alates 01.11.2025 kuni 27.12.2025 kokku

541,96 eurot. Kui alates 28.12.2025 mõista kostjalt kõigi hagejate kasuks välja elatis PKS § 101

alusel arvutatud summas, siis peab kostja perioodil alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 maksma

kolmele lapsele elatist kokku 508,48 eurot ja alates 01.04.2026 vastavalt 833,36 eurot.

Arvestades, et kostja sissetulekuks on töötasu selle alamäära suuruses (mis kuni 31.03.2026 oli

886 eurot kuus ja alates 01.04.2026 on 946 eurot kuus), siis tuleks kostjal peaaegu kogu oma

töötasu maksta elatiseks ning kostjale ei jääks vahendeid enda vajaduste katteks.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 13.02.2018 nr 2-16-2343, p 13), et vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samas ei tähenda

see, et näiteks nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks

vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Riigikohus on leidnud, et (vt nt RKTKo

09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui

vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

sissetulek jagada proportsionaalselt.

Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid oma igakuiste kulude suuruse kohta. Kohus leiab, et

sellisel juhul saab elatise määramisel aluseks võtta, et kostja minimaalsed igakuised kulud on

vähemalt sama suured kui on Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, mis

2025 aastal oli 361,40 eurot kuus. Hagejate puhul saab eeldada, et nende vajadused on vähemalt

kahekordse PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa suurused.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud alates 28.12.2025 välja mõistetava elatise

arvutamisel lahutada kostja sissetulekust maha kostja vajadused elatusmiinimumi ulatuses ning

jagada järele jäänud summa kolme lapse vahel võrdselt. Kohus arvestab siinjuures, et kostjal on

lisaks sissetulekule ka vara sõidukite näol, mida tal on võimalik laste ülalpidamiskohustuse

täitmiseks võõrandada. Samuti arvestab kohus, et hagejate minimaalsed vajadused on osaliselt

kaetud riigi poolt makstavate lapsetoetuste ja lasterikka pere toetusega. Seega leiab kohus, et

põhjendatud on perioodil alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 mõista kostjalt hagejate kasuks välja

elatis igaühele 175,34 eurot kuus ((887,43 – 361,40) / 3), s.o kokku kolmele hagejale 526,02

eurot kuus ning alates 01.04.2026 elatis igaühele 194,87 eurot kuus ((946 – 361,40) / 3), s.o

kolmele hagejale kokku 584,61 eurot kuus. Kohus leiab, et lisaks on põhjendatud kostjalt välja

mõista E.L-i kasuks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 01.08.2025 elatis arvestusega, et

pärast Q.U-le ja Y.W-le kompromissiga kokkulepitud elatise maksmist pidi jääma kostjale oma

sissetulekust käsutada elatusmiinimumile vastav summa, s.o 238,31 eurot kuus (887,43-361,40-

2-25-22740

287,72), millest on maha arvestatud perioodil kuni 31.10.2025 kostjale E.L-ile makstud

lapsetoetus 80 eurot kuus. Tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.08.2025 kuni 27.12.2025

kujuneb elatis E.L-ile kokku summas 1400,80 eurot (4x238,31+207,56+240),

10. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus E.L-i nõude kostja vastu elatise väljamõistmiseks ja

Q.U ning Y.W nõude elatise suurendamiseks osaliselt. Kohus mõistab kostjalt E.L-i kasuks välja

elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.08.2025 kuni 27.12.2025 summas 1400,80 eurot ja

edasiulatuvalt alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 elatise 175,34 eurot kuus ja alates 01.04.2026

kuni E.L-i täisealiseks saamiseni 194,87 eurot kuus. Kohus suurendab Tartu Maakohtu

14.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida

kostja on kohustatud Q.U-le ja Y.W-le maksma ning mõistab kostjalt Q.U ja Y.W kasuks välja

alates 28.12.2025 kuni 31.03.2026 elatise kummalegi 175,34 eurot kuus ning alates 01.04.2026

kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummalegi 194,87 eurot kuus. Hagejate nõuded elatise

väljamõistmiseks suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata.

11. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja

korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hagejate ema Q.H pangakontole nr

EE432200221028803136 iga kuu 10. kuupäevaks, märkides maksekorraldusel selgituseks:

„Elatis“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Käesolevas asjas on tegemist alaealise ülalpidamise asjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik