2-24-142346/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-142346

Tsiviilasi

Tapa vald, Moe küla, Moe keskus 5 korteriühistu avaldus

T. H. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tapa vald, Moe küla, Moe keskus 5 korteriühistu

(RK 80236320), lepinguline esindaja Stefani Isotamm

Puudutatud isik: T. H. (sünd. XXX), lepinguline esindaja

Indrek Rohejärv

Menetlustoiming

avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tapa vald, Moe küla, Moe keskus 5 korteriühistu avaldus T. H.i vastu

esitatud võlgnevuse nõudest loobumiseks.

2. Lõpetada menetlus Tapa vald, Moe küla, Moe keskus 5 korteriühistu avalduses T.

H.i vastu võlgnevuse nõudes.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 439.50 eurot.

5. Välja mõista T. H.ilt Tapa vald, Moe küla, Moe keskus 5 korteriühistu kasuks

menetluskulu 439.50 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Saata määrus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Tapa vald, Moe küla, Moe keskus 5 korteriühistu avaldus T.

H.i vastu põhivõlgnevuse 1851 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viiviste põhivõlgnevuselt

alates 01.02.2025 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhisumma

nõuetekohase tasumiseni väljamõistmiseks. Avaldaja nõude aluseks on puudutatud isikul

majandamiskulude võlgnevus perioodil 21.02.2024 kuni 30.11.2024, arvete alusel tasumise

tähtajaga 20.02.2024 – 27.11.2024.

2. Kohus 17.04.2026 määrusega määras jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus

andis pooltele tähtaja kuni 04.05.2026 soovi korral lõplike seisukohtade ja tõendite ning

menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamiseks ja seejärel vastaspoole menetluskulude

kohta seisukoha esitamiseks koos ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks. Kohus teatas, et

1(3)

kompromissile mittejõudmisel kohus teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi 21.05.2026.

3. Avaldaja esitas 04.05.2026 kohtule avalduse avaldusest loobumiseks ja menetluse

lõpetamiseks põhjusel, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude 2025 aasta lõpus, s.o pärast

avalduse esitamist. Avaldaja palub määrata kindlaks avaldaja menetluskulud ja jätta need

puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulud kokku on 452 eurot, sh riigilõiv 50 eurot.

4. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja 5 päeva avaldaja avaldusele seisukoha esitamiseks.

Menetlusdokumendid on puudutatud isikule kätte toimetatud 16.05.2026 tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel (menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega).

5. Kohus 21.05.2026 teates pooltele lükkas asja lõpetava lahendi kuulutamise edasi kuni

22.05.2026, kuivõrd puudutatud isikule määratud tähtaeg seisukoha esitamiseks saabub samal

päeval lahendi kuulutamisega.

6. Puudutatud isik kohtule tähtaegselt, s.o hiljemalt 21.05.2026 oma seisukohta avaldaja

avaldusele avaldusest loobumiseks ja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 lahendatakse korteriühistu avalduse

alusel korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta

seda vastuses märkima.

Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusest loobumise avaldusele koos menetluskulude

nimekirjaga seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik ei ole avaldaja esitatud avaldusele

vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus

võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (antud juhul avaldaja) uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

MENETLUSKULUD

8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS §

168 lg-st 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

2(3)

Kohus leiab, et kuna avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik tasus võlgnevuse

pärast avalduse kohtusse esitamist, tuleb jätta nii avaldaja kui puudutatud isiku enda

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Avaldaja menetluskuludeks on 20.01.2025 ja 04.05.2026 menetluskulude nimekirjade järgi

riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 402 eurot (4,02 tundi tunnihinnaga 100 eurot).

Avaldaja taotleb puudutatud isikult ka menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis

on menetluskuluna riigilõiv 50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samas kohus selgitab, et

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist, samas arvestades, et TsMS § 150 lg 3 järgi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu

ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tagastatud riigilõivu. Kohtute Infosüsteemi andmetel tasus

avaldaja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 25 eurot ja avalduse kohtule esitamisel täiendavalt

25 eurot. Kohus leiab seega, et kuivõrd avaldajal on võimalik taotleda avalduse kohtuse

esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 12.50 euro tagastamist, ei ole selles summas tegemist

menetluskuluga, mis tuleks jätta puudutatud isiku kanda. Avaldajale kuulub puudutatud isiku

poolt hüvitamisele tasutud riigilõiv 37.50 eurot (25 + 12.50).

Kohus selgitab, et avaldajal tuleb riigilõivu (12.50 eurot) tagastamiseks esitada kohtule

sellekohane taotlus, milles on mh ära märgitud tagastamiseks vajalikud pangarekvisiidid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus, tutvunud avaldajale osutatud õigusabiteenuste nimekirja ja toimikumaterjalidega, asub

seisukohale, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vastab nii tsiviilasja keerukusele kui mahule

ning on olnud vajalik ja põhjendatud.

Lepingulise esindaja tunnitasu osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot

käibemaksuta jääb keskmise tasu piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt kohus määrab avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks

439.50 eurot (402 + 37.50), millele lisanduvad avaldaja taotlusel viivised.

(digitaalallkiri)

Angelina Abol

kohtunik

3(3)