2-25-21525/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 21. mai 2026

Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-21525

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2151 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479, asukoht XXX-i ),

volitatud esindaja Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja G.M (isikukood XXX, elukoht XXX-i

, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 10.12.2025 hagi G.M vastu 1499 euro 30

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.

2. Mõista G.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1212 eurot 33

senti, sissenõutavaks muutunud viivis 169 eurot 86 senti perioodi 11.01.2025–

12.05.2026 eest ning edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt (1212 eurot 33 senti) alates 13.05.2026 kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskuludest 73% G.M kanda ning 27% Aktiva Finance Group OÜ

kanda. Mõista G.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud

401 eurot 50 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (401 eurot 50 senti) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.12.2025 hagi G.M (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1499 eurot 30 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt

Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust VÕS § 402

lg 1 mõttes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 07.11.2023 tähtajalise krediitkaardi

lepingu nr VKK-61327 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 1500 eurot, mille ta kohustus

tagastama 12 kuu jooksul igakuiste vaba suurusega osamaksetega. Lepingu järgi oli intress

18% aastas, kuutasu 1 euro, krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 21,79 %

aastas.

Hageja hinnangul järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega (dtl 5–7), kui ta hindas kostja krediidivõimelisust

põhjalikult ning jõudis positiivse otsuseni enne lepingu sõlmimist. Kostja finantsolukorra

analüüsiti ja krediidivõimelisust hinnati kostja esitatud laenutaotluse alusel (dtl 20).

Krediidiandja kontrollis kosja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ning tuvastas, et

lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid (dtl 6). Kostja sissetulekuid kontrolliti

Maksu- ja Tolliametilt (dtl 6, 21–22). Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma

lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, tuginedes kosja esitatud andmetele

ja kostja aktiivsete maksehäirete puudumisele.

Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis kolm järjestikust osamakset 10.11.2024, 10.12.2024 ja

10.01.2025 tasumata. Krediidiandja edastas 14.01.2025 kostjale lepingurikkumise tõttu kostja

lepingujärgsele aadressile XXX teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava

tähtaja 14 päeva ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu VÕS 416 lg 1 kohaselt üles. Kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga

sõlmitud lepingu 11.02.2025 üles. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu

võlgnevuse jääk. Krediidiandja loovutas 10.03.2025 oma lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest hagejale, saates teatise kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX-i . Hageja edastas kostja e-posti aadressidele

12.03.2025 nõudekirja ning 04.04.2025 ja 15.04.2025 korduvad meeldetuletused.

Hageja palub kostjalt välja mõista:



põhivõlg 1499 eurot 30 senti



intress 108 eurot 70 senti perioodi 10.10.2024–11.02.2025 eest



sissenõudmiskulud 50 eurot



perioodil 12.02.2025–10.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 223 eurot 29 senti



edasiulatuv viivis 18% aastas põhivõlalt (1499 eurot 30 senti) alates 11.12.2025 kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot. Hageja palus

määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 28.01.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja

hagi menetlusse võtmise määruse kätte 14.02.2026 e-posti teel TsMS § 3141 lg 2 alusel.

Kohus helistas 04.02.2026 kostjale, kostja kinnitas, et tema e-posti aadress on XXX ja tema

elukoht on XXX-i (dtl 73). Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 09.03.2026.

Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

3. Tartu Maakohus andis 08.05.2026 hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite ning

nõude ümberarvutuse esitamiseks VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja

rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh

lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitas hagejale õiguslikku

käsitlust ja tõendamiskoormist ning juhtis tähelepanu sellele, et kohtu esialgsel hinnangul ei

järginud krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 76–79).

4. Hageja esitas 12.05.2026 kohtule seisukoha, milles selgitas, et on vastutustundliku

laenamise põhimõtte kontrollimiseks tehtud krediidianalüüsi kohtule esitanud (dtl 20–25).

Täiendavaid seisukohti või tõendeid ta selle kohta eelnevat arvestades esitada ei soovinud.

Hageja selgitas, et juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on

rikutud, palub ta alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista:



põhivõlg 1212 eurot 33 senti (2911,66 – 1699,33)



sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 11.01.2025–12.05.2026 169 eurot 86 senti



edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates

seisuga on ja edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja selgitas, et ta andis kostjale krediiti 2911 eurot ja 66 senti, kostja on tagasi maksnud

1699 eurot ja 33 senti (sisaldas ka intressimakseid). Krediidi kasutamisel võtab hageja arvesse

ainult reaalselt kasutusse võetud krediiti, mitte teenustasusid. Kostja pidi VÕS § 4061 lg 4 p 2

järgi tagastada saadud krediidi kaheteistkümne võrdse tagasimaksega võrdsete ajavahemike

järel alates kuu aja möödumisest krediidi viimasest kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse

tasumise tähtpäev 10.02.2024 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 10.01.2025.

Hageja selgitas, et kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea ta VÕS § 4034 lg 7 kohast

arvutuskäiku kohtule esitama. Kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping

tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja

majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et kõigi osamaksete tasumise

tähtaeg on saabunud, mistõttu on kogu krediidisumma sissenõutavaks muutunud.

Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I) ning

seejärel põhivõla suurust, intressi ja muid kulusid, menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist ning teeb menetluslikud otsustused (II).

I

6. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on

selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima,

sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

6.1. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel

kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning

õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria

Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

6.2. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma

kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist

seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate

maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta

olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse

suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

6.3. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

7. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, sest ta ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega, kui ta

jättis vaatamata Riigikohtu juhistele kostja arvelduskonto väljavõtte küsimata. Kohus leiab, et

hageja ei tõendanud kooskõlas Riigikohtu praktikaga, et muu teave oli piisav kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks, kuigi kohus andis hagejale võimaluse täiendavaid tõendeid

esitada (dtl 77). Hageja väitel tugines krediidiandja tugines kostja krediidivõimelisuse

hindamisel peamiselt kostja enda esitatud andmetele, sh lähtus kostja igakuiste

finantskohustuste suuruse tuvastamisel vaid kostja taotluses esitatud andmetest ning hindas

sissetulekuid päringuga Maksu- ja Tolliametile (MTA) (dtl 6, 21-22). Päringutega avalikesse

registrisse tuvastati, et kostjal puudusid maksehäireid (dtl 6, 21).

7.1. Kohus märgib, et hageja tõendada on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt, hageja ei ole kohtule rääkimata arvelduskonto väljavõttest

esitanud ka kostja laenutaotlust, maksehäirete kontrolli ega MTA tõendit, lisatud on üksnes

Alla Milovidova päev enne hagi esitamist 09.12.2025, kl 15:22:21 loodud dokument (dtl 20–

25) otsustusprotsessi parameetrite kohta. Kohus andis hagejale täiendava võimaluse

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendada (dtl 77–79). Hageja täiendavaid

tõendeid ei esitanud, kuid viitas, et kõik sellega seonduv on juba lahti selgitatud hagis (dtl 81).

Samas esitas hageja ka nõude ümberarvutuse (dtl 83) ning selgitas lepingu tähtaja saabumise

küsimust (dtl 82-83).

7.2. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja on küll sõlminud kehtivalt tarbijakrediidilepingu,

kuid kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal,

kellele nõuded loovutati õigus nõuda VÕS § 4034 lg 7 kohaselt üksnes põhivõla ja

seadusjärgse intressi tasumist. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kõik kostja tasutud maksed

loetakse tasutuks põhivõla (ja seadusjärgse intressi) katteks ning muid tasusid (sh lepingutasu)

kostja krediidiandjale ega hagejale ei võlgne. Kohus analüüsib järgnevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning teeb menetluslikud otsustused.

II

8. Hageja on leidnud, et kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea ta VÕS § 4034 lg 7

kohast arvutuskäiku kohtule esitama. Kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on

kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja selgituste järgi pidi kostja tagastama

krediidi kaheteistkümne võrdse tagasimaksega võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest krediidi viimasest kasutusse võtmisest. Tagasimakseid arvestades oli esimese

tagasimakse tasumise tähtpäev 10.02.2024 ja viimase tagasimakse tähtpäev 10.01.2025.

8.1. Kohus tuvastab, et viimane krediidi kasutusse võtmise aeg oli 2024 jaanuar. Hageja

esitatud tõenditest nähtuvalt võttis kostja krediidi kasutusse 2023. aasta novembris, maksis

kuu aja pärast tagasi 1496 eurot 59 senti, seejärel võttis täiendava krediidi kasutusse 2024.

aasta jaanuaris ning tegi tagasimakseid kuni 2024. aasta oktoobrini (dtl 82).

8.2. Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis viimati krediidi kasutusse 2024. aasta jaanuaris ning

lepingu järgi tuli tagasimaksed teha iga kuu kümnendal kuupäeval (dtl 14) oli esimese

tagasimakse tasumise tähtpäev VÕS § 4061 lg 4 p 2 järgi seega 10.02.2024 ja viimase

tagasimakse tasumise tähtpäev 10.01.2025. Kohus märgib, et kuna lepingu viimase osamakse

tasumise tähtpäev 10.01.2025 on saabunud, siis kogu laenulepingust tulenev nõue on

sissenõutavaks muutunud. Seega puudub vajadus kontrollida lepingu ülesütlemise

formaalseid ja materiaalseid eeldused. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise

kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p 24).

9. Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue tuleb VÕS § 108 lg 1 kohaselt rahuldada ning

ümberarvutuse järgi veel tasumata põhivõlg kostjalt hageja kasuks välja mõista. Võlausaldaja

võib VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist, viivisemääraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud kostjalt

välja mõista viivise põhivõla jäägilt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt, kohus rahuldab ka edasiulatuva viivisenõude.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista:



põhivõlg 1212 eurot 33 senti (2911,66 – 1699,33)



sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 11.01.2025–12.05.2026 169 eurot 86 senti



edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates

seisuga on ja edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni.

10. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas haginõuded u

73% ulatuses. Seega jäävad hageja kuludest 73% kostja kanda ning hageja kanda 27% kostja

kuludest. Kostjal menetluskulud puudusid.

11. Hageja esitas kohtule koos 10.12.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv on 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud

338 eurot (km-ta) kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (dtl 12). Hageja

palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest

hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja

kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse korral menetluskulude kohta vastust

vastaspoolelt.

11.1. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu, tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 järgi seadusest.

11.2. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1

kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid

tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus

peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab

kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust,

dokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa

sarnase õigusteenuse hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm

29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

11.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud

100–120 eurot. Menetlusdokumendi sisu ja ülesehitust arvestades on aru saada, et tegemist on

etteantud vormiga, kus on täidetud vajalikud kohad. Kohus arvestab, et tegemist on

tüüphagiga ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana

85–100 eurot. Seega on hageja vajalikuks ning põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot (km-ta).

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 550 eurot (350 + 200). Kuna hageja

kantud menetluskulud jäid hagi osalise rahuldamise tõttu kostja kanda 73% ulatuses, siis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 401 eurot 50 senti.

11.4. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 401

eurot 50 senti. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab

tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin