2-24-105577/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-105577

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi O. Õ. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 292,27 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi, e-post: XXX

Kostja: O. Õ. (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX,

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista O. Õ.-ilt OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus 6698,13 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1293,83 eurot ja alates 21.03.2024 viivis põhinõudelt, s.o 6698,13 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi O. Õ. vastu põhinõude 423 eurot, intressi 893,10

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1293,83 eurot ületavas osas.

4. Jätta menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista O. Õ.-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskuluna 722,40 eurot ja viivis

menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7121,13 eurot, intressi 893,10

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1387,90 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2024 kuni nõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja XXX AS sõlmisid 17.11.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu

7123 eurot. Laenulepingu aastane intressimäär oli 25,76% aastas ja krediidikulukuse määr

40,60% aastas. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal ühe tagasimakse 1,87 eurot, mis on

arvestatud põhivõla katteks.

3. XXX AS ütles lepingu 21.03.2022 üles ja loovutas 20.07.2022 nõude hagejale.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

6. Laenuandja XXX AS ja kostja sõlmisid 17.11.2021 laenulepingu nr XXX (dtl 34-54), mille

alusel sai kostja laenu 7123 eurot. 17.11.2021 lepingu ja kohaselt on krediidikulukuse määr

40,60% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmäära.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 7121,13 eurot,

intress 893,10 eurot, 20.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1387,90 eurot ning

edasiulatuv viivis alates 21.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja XXX AS sõlmisid 17.11.2021 laenulepingu nr XXX (dtl

34-54). Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu 7123 eurot.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. XXX AS loovutas oma

nõude 20.07.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 26.09.2023 teatisega (dtl 419). Seega on

hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

10. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

2 / 7

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

3 / 7

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

12. Kohus kohustas hagejat 28.04.2026 kohtunõudega (dtl 439-443) esitama detailsed andmed ning

neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe

andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste

andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava

selgusega. Kohus märkis 28.04.2026 kohtunõudes, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata

andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata.

13. Hageja on 12.05.2026 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostja teenis lepingu sõlmimise eelselt netosummana

tõendatult 3014,19 eurot kuus, seda ajal, kui Eesti keskmine brutopalk oli 1548 eurot kuus.

Seega teenis kostja ligikaudu 3 korda rohkem kui Eesti keskmine palgasaaja netosummana sai.

Seejuures ei olnud kostjal makseraskusi, avaldatud maksehäireid ega mingeid olulisi

finantskohustusi. Kostja deklareeris kohustuste puudumist. Lepingu igakuine makse oli 236

eurot ehk 7,83 % kostja palgast. Kohustus oli kostjale jõukohane. Kui sellises olukorras ei või

Eesti keskmisest kolm korda enam teenivale inimesele laenu anda, ei või seda ilmselt kellelegi

anda. Seetõttu ei saa hageja nõustuda, et vastutustundliku laenamise kohustust ei oleks rikutud.

14. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Hageja toob esile, et kostja esitatud andmete kohaselt puudusid tal

finantskohustused. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (dtl 99-371) nähtuvad aga

finantskohustused nii esialgse krediidiandja kui ka teiste krediidiandjate (nt XXX., XXX AS)

ees. Pangakonto väljavõttest nähtuvad ka laenu(de) väljamakse(d). Lisaks tuvastas kohus, et

kostja on teostanud makseid oma teises pangas olevale kontole, kuid hagiavaldusest ei nähtu,

4 / 7

et krediidiandja oleks teise pangakonto väljavõtet küsinud. Hageja esitatud andmete ja

tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud, st hageja esitatud andmed ei ole

piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud. Seega on

laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on

eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei ole

laenuandja kohtu hinnangul kostja krediidivõimelisust piisava põhjalikkusega hinnanud.

15. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

16. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

17. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses osaliselt 20.12.2021 osamaksega ning

täielikult 18.01.2022, 18.02.2022, 18.03.2022 osamaksetega, saatis krediidiandja kostjale

21.03.2022 ülesütlemise hoiatuse (dtl 372), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 20.04.2022 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks

võlgnevust ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 21.04.2022. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 21.04.2022 üles ning lepingust tulenevad

kohustused muutusid alates 22.04.2022 sissenõutavaks.

18. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud ühe tagasimakse 1,87 eurot, mis on arvestatud põhiosa

katteks.

19. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress

0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 893,10 eurot.

5 / 7

20. Hagiavalduse kohaselt teostas laenuandja kostjale väljamakse 6700 eurot. Hageja selgituste

kohaselt on kostja teinud ühe tagasimakse 1,87 eurot, mis arvestati põhivõla katteks. Kuivõrd

kohus on tuvastanud, et krediidileping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 6698,13 eurot (6700-1,87). Kohus

jätab rahuldamata hageja põhinõude 423 euro ulatuses.

21. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu

lõppemisest 25.04.2022 kuni hagi esitamiseni 20.03.2024 1387,90 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6

tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda

perioodil 25.04.2022 kuni 20.03.2024 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 6698,13 eurot, mis on 1293,83 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, §

113 lg 1 alusel välja mõista 20.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1293,83 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 1293,83 eurot ületavas osas.

22. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks edasiulatuva viivise väljamõistmist. TsMS § 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS

§ 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt

6698,13 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

23. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 6698,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1293,83 eurot ning edasiulatuv

viisis alates 21.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude

423 eurot, intressinõude summas 893,10 eurot ja viivisenõude 1293,83 eurot ületavas osas.

24. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 10 292,27 eurot.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hagiavalduse märgitud tsiviilasja hing oli 10

292,27 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 8671,82 euro ulatuses, s.o 84% ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 16% ulatuses hageja kanda ja 84% ulatuses

kostja kanda.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

27. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 840 eurot.

6 / 7

28. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja maksekäsu kiirmenetluses kulu on

TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 eurot.

29. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid 860 eurot (840+20). Võttes

arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 84% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud summas 722,40 eurot.

30. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

31. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

7 / 7