2-25-110465/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

21. mai 2026

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-25-110465

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.W vastu AS-ga Inbank

Finance 27.11.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89003185121 tuleneva põhivõlgnevuse 2074,89 euro,

intressi 134,41 euro, laenuhaldustasu 10 euro, võla

sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

668,37 euro ning alates 21.05.2025 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni lepingujärgses määras 11,9% jooksva viivise

väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

3184,58 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja

Ahto Järvela

Kostja

S.W (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 651,38 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 31,98 eurot ja alates 22.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni

jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 21% kostja ja 79% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista S.W-lt

Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 121,8 eurot

ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3446,95 euro saamiseks. Kohus tegi 09.04.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mis on kätte toimetatud 17.04.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas

17.04.2025 nõudele vastuväite, mistõttu anti nõue üle hagimenetluses jätkamiseks Tartu

Maakohtule.

3. Hageja esitas 20.05.2025 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva

võla nõudes, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2074,89 eurot, intress

134,41 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

668,37 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras

11,9%. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni.

4. Hagi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 27.11.2019

tarbijakrediidilepingu nr L89003185121, mille alusel sai kostja 4300 eurot laenu. Laenulepingust

tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 72 osamakset iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 40-46). Esimese

makse tähtaeg oli 15.12.2019 ja viimase makse tähtaeg 15.11.2025. Krediidikulukuse määr oli

14,02%, intressimäär 11,9% aastas, viivisemäär 11,9% aastas, lepingu haldustasu 2,5 eurot kuus ja

tasumisele kuuluv kogusumma 6220,08 eurot.

5.

16.04.2020 sõlmiti kokkulepe nr L89003551218eelnimetatud laenulepingu muutmiseks.

Kokkuleppe kohaselt sai kostja maksepuhkust kuni 15.07.2020, pärast mida kohustus kostja tasuma

maksepuhkuse ajal kogunenud haldustasu ja intressid. Lepingu viimase makse tähtajaks sai

15.02.2026. Lepingu intressimäär ja viivisemäär jäid samaks, kuid tõusis osamakse suurus.

Krediidikulukuse määr tõusis 13,93%-ni aastas.

6.

16.05.2022 sõlmiti kokkulepe laenulepingu L89003551218 muutmiseks, leping sai numbriks

L89008577417. Kokkuleppe kohaselt sai kostja maksepuhkust kuni 15.07.2022. Lepingu kestvus,

intressimäär ja viivisemäär jäid samaks, tõusis osamakse suurus. Kostja kohustus tasuma

lepingutasu 25 eurot ja krediidikulukuse määr tõusis 14.97%-ni.

7. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jättes tasumata 15.09.2022,

15.10.2022, 15.11.2022 ja 15.12.2022 osamaksed. Krediidiandja saatis kostjale 06.12.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 60). Kuna

kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja 27.12.2022 lepingu üles ja loovutas

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 70-71).

8. Hagiavalduse kohaselt järgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu

andmist hindas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimet, tuginedes tema esitatud laenutaotlusele

(dtl 72). Lisaks tegi krediidiandja päringu Pensioniregistrisse, et teha kindlaks kostja sissetulekud

ja Maksehäireregistrisse (dtl 73), et kontrollida maksehäirete puudumist. Krediidiandja veendus, et

kostjal ei olnud laenutaotluse esitamise seisuga maksehäireid ning leidis, et kostja on

krediidivõimeline, kuna tema sissetulekud olid suuremad kui kohustused.

9. Hageja täitis 26.08.2025 kohtunõude ja esitas nõude ümberarvestuse, määrates kostja

tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja esitas ühtlasi ka alternatiivnõude lepingu täitmiseks VÕS § 108 lg 1

kohaselt. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu aluses saadud 651,36 eurot (4300 – 3648,64). Kostja

sai lepingu alusel laenu 4300 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 3648,64 eurot (dtl 173). Arvestades

kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saa sellisel juhul lugeda lepingut 27.12.2022

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks ajaks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

Ümberarvestuste esitamise seisuga, s.o 10.09.2025 on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3681,55

eurot, millest kostja on tasunud 3648,64 eurot. Hageja palub alternatiivselt välja mõista

sissenõutavaks muutunud põhivõla 32,91 eurot ning edasiulatuva viivise sellelt alates kohtuotsuse

jõustumisest intressimääraga võrdses määras. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed 618,45 eurot ja viivise intressimääraga võrdses määras 11,9%

aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (dtl 73-74). Samuti palub

hageja välja mõista võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja ei nõua ümberarvestuse korral intresse

ega muid krediidikulusid.

10. Kohus võttis hagiavalduse 30.05.2025 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja.

11. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu (dt 91-98, 129-136, 177). Kostja leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagastada laenu vaid põhiosa ulatuses. Kostjalt ei

tohiks nõuda viivist ega muid lisatasusid. Samuti on hageja nõutud viivisemäär 11,9% liialt kõrge.

Lisaks palus kostja jätta rahuldamata hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete

ja viivise osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

13. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On

tuvastatav, et kostja on sõlminud 27.11.2019 tarbijakrediidilepingu AS-iga Inbank Finance, (dtl 40-

48), mille alusel on kostjale üle kantud 4300 eurot (dtl 47).

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama

tarbija krediidivõimelisust.

17. Riigikohus on eelviidatud lahendis selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta. VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi peab krediidiandja teabe saamise

kohustuse täitmiseks vajaduse korral küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas

lause). Riigikohus on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKm 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sh arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel

saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud

teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS §

4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks

ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

19. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitanud, et krediidiandja

hindas kostja krediidivõimet lähtudes kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning Pensioniregistri

ja Maksehäireregistri päringutest. Hageja esitas tõendina Taust.ee keskkonnas tehtud päringu

väljavõtte, kuid väljavõttest on näha, et see on tehtud 20.02.2025, s.o hagiavalduse esitamise

päeval, mitte enne laenulepingu sõlmimist. Hageja ei ole kohtule esitanud Pensioniregistri

väljavõtet. Seega on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud üksnes

laenutaotluses esitatud andmetest. Krediidiandja ei ole küsinud kostja konto väljavõtet ega

tõendanud, et muu teave on piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenutaotluses on kirjas

üksnes kostja sissetulek 1200 eurot, kohustused 400 eurot ja ülalpeetavate arv 1. Krediidiandja ei

ole kontrollinud kostja esitatud andmete õigsust. Samuti ei ole krediidiandja kogunud teavet muude

asjaolude kohta, mis võiksid mõjutada kostja võimet krediiti tagasi maksta, sealhulgas on

krediidiandja jätnud välja selgitamata teabe kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju osas.

Omamata asjakohast teavet, ei saanud krediidiandja sisuliselt kostja krediidivõimet hinnata. Kohus

leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo

19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16).

22. Kuna hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohus seisukohal, et vastav nõue tuleb osaliselt

rahuldada. Kohus tuvastas, et kostja sai laenu 4300 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 3648,64

eurot. Arvestades kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 27.12.2022

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Kohtuotsuse

tegemise ajaks, s.o 21.05.2026, on leping lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse

tasumise tähtaeg oli 15.02.2026). Sellest lähtuvalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

VÕS § 108 lg 1 alusel välja kogu põhivõlg. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja sai laenu 4300 eurot

ja on tagasi maksnud 3648,64 eurot, on põhivõlgnevus 651,36 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

23. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

ei saa tarbijalt viivist ega sissenõudmiskulusid nõuda. Kuigi VÕS § 4034 lg 7 järgi on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka

krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas, ei välista see viivise ega

sissenõudmiskulude nõudmist. Viivise ja sissenõudmiskulude näol ei ole tegemist krediidiga seotud

tasuga, vaid õiguskaitsevahendiga kohustuse täitmise tagamiseks (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10;

TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9). Küll aga nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja ei saa nõuda

viivist lepingujärgses määras 11,9% aastas. Kooskõlas VÕS § 403⁴ lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa

viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui

seaduses sätestatud määras ning võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Ümberarvestuste järgi on hageja

võlgnevuses alates 38. osamaksest, mis on osaliselt tasumata (32,91 euro ulatuses). Hageja on

palunud sellelt välja mõista üksnes edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse jõustumisest. Alates 39.

osamaksest kuni viimase 45. osamakseni on hageja palunud välja mõista viivise alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni. TsMS § 439 järgi on kohus

seotud nõude piiridega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

seadusjärgses määras 39. osamaksest kuni viimase, 45. osamakseni alates iga osamakse

maksetähtajale järgnevast päevast (16.08.2025, 16.09.2025, 16.10.2026, 16.11.2025, 16.12.2025,

16.01.2026, 16.02.2026) kuni kohtuotsuse tegemiseni (21.05.2026), s.o sissenõutavaks muutununa

summas 31,98 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates

21.05.2026 kogu põhinõudelt (651,36 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

24. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus oleks

olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist lepingu kehtivusajal iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vaid ühe tasulise

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, tingimusel et enne on tarbijale saadetud vähemalt üks

tasuta meeldetuletus. Kohus selgitav, et nimetatud säte ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu

kestvuse ajal sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid

seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka

kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kostja on üksnes välja toonud, et lepingu nr

L89003185121 punkti 4.6 järgi on krediidiandja õigus nõuda sissenõudmiskulusid vastavalt

hinnakirjale, kuid hageja ei ole esitanud hinnakirja, millest nähtuks kokkulepe sissenõudmiskulude

hüvitiste määrade osas lepingu kehtivuse ajal. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega

tekkisid kulud just sellises ulatuses. Kohus jätab nõude rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

26. Kuna hagi rahuldati ca 21% ulatuses (683,36: 3184,58 x 100), jäävad sellises ulatuses

menetluskulud kostja kanda ja 79% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 420 eurot ja kulutused

õigusabile 358 eurot (2hx169 eurot/h). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud

põhjendatud osaliselt, summas 160 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr (p 57)

ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad

juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii

ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja

keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu on mõistlik.

Seega on põhjendatud menetluskulude kogusumma koos riigilõivuga 580 eurot (420 + 160).

27. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 121,8 eurot (580 x 21%). Kostja ei

ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik