Legislator Case Law & Legislation
3-26-1461/6 AI generated

3-26-1461/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-1461/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

D.U esitas 14.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu seoses sellega, et ta kambrisse. Uude osakonda paigutamisel ei arvestatud kaebaja sooviga, kuivõrd kaebaja selles

Legislator headnote

AI generated

3-26-1461/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Uude osakonda paigutamisel ei arvestatud kaebaja sooviga, kuivõrd kaebaja selles

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1461

Haldusasi

D.U kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 17.04.2026 lukustatud kambrisse

paigutamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. D.U esitas 14.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu seoses sellega, et ta

paigutati 13.04.2026 vanglasiseselt teise osakonda ning 17.04.2026 paigutati eraldatud lukustatud

kambrisse. Uude osakonda paigutamisel ei arvestatud kaebaja sooviga, kuivõrd kaebaja selles

osakonnas olla ei soovinud. Lukustatud kambrisse paigutamine ei ole proportsionaalne ning kaebajal

tekkisid ärevus- ja unehäired.

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist tema vaimse tervise kahjustamise eest summas 825 eurot.

Lisaks taotleb kaebaja, et kohus keelaks vanglal edaspidi tema psüühikat rikkuvaid otsuseid teha.

2. Kohus küsis Tallinna Vanglalt dokumente seoses võimaliku kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimisega, millele Tallina Vangla vastas 20.05.2026 (dtl 14 jj).

Kaebaja on kohtule esitanud täiendavaid pöördumisi:

-

ta on probleemi lahendamiseks juba vangla poole pöördunud, viidates oma pöördumistele (dtl 10);

-

ta esitas kahjunõude vanglale alles 17.05.2026 (dtl 11);

-

ta paigutati pärast kolme nädalat tagasi samasse osakonda (dtl 13).

3. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest

(HKMS § 2 lg 4). Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses ning avalduse

esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Seega saab kohus lahendada

üksnes nõudeid, mille kaebaja on kohtule esitanud.

Kaebaja on esitanud 14.05.2026 kaebuses kohtule üksnes hüvitamisnõude ja keelamisnõude. Kohus

leiab, et mõlemad nõuded tuleb tagastada.

4. Kohus tagastab mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4). Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval

õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise

1(3)

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jätnud (VangS § 11 lg 8). Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude vanglale alles

17.05.2026 (dtl 11 ja 18). Kaebaja varasematest pöördumistest ei nähtu kahjunõude esitamist.

Sealjuures, kui kahjunõudena tuleks käsitleda kaebaja 08.05.2026 pöördumist (dtl 22), ei ole ka selle

lahendamiseks seadusega ettenähtud tähtaeg möödunud (RVastS § 18 lg 1). Kaebaja saab pöörduda

kohtusse pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

5. Kohus tagastab keelamisnõude, kuna kaebajal puudub ilmselgelt selle esitamiseks kaebeõigus

(HKMS § 121 lg 2 p 1). Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt

kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).

Kuigi kaebuse tekstist ei ole üheselt selge, võib järeldada, et kaebaja seostab enda vaimse tervise

kahjustamisega ennekõike seda, et ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse (dtl 2). Eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamise kohta vormistatakse haldusakt, milleks on käesoleval juhul

20.04.2026 käskkiri nr 1-26/1-2/184 (dtl 35-36). Seega on kaebajal võimalik oma õiguseid tulevikus

olukorra kordumisel käskkirja vaidlustamise kaudu kaitsta. Samuti on kaebajal võimalik esitada

taotlus enda suhtes julgeolekumeetmete jätkuva kohaldamise kontrollimiseks ning taotluse

rahuldamata või lahendamata jätmise korral esitada vanglale vaie ning pöörduda vaidemenetluse

läbimise korral kohtusse.

Tallinna Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses nr 3-25-936 selgitanud, et halduskohus ei tee

halduse tegevuse üle abstraktset kontrolli, vaid kohtuvaidluse ese peab olema konkreetselt piiritletav.

Seega ei saa kohus keelata vanglal abstraktselt mingi toimingu tegemist või haldusakti andmist (p 8).

Kaebaja saab ka ise vältida eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist sellega, et ta ei ähvarda teisi

kinnipeetavaid uriiniga visata (dtl 17, 32, 35, 40), ei tee ebamääraseid ähvardusi, et on sunnitud ise

midagi olukorra lahendamiseks tegema (dtl 25, 30 ja 33), ei ähvarda, et soovib teisi kinnipeetavaid

lauaga lüüa, algatada sõnavahetuse (dtl 26) või minna kallale (dtl 32, 39); samuti et ei lähe teisele

kinnipeetavale midagi ütlema eesmärgil, et too läheb väga kiiresti käima ja siis hakkab nalja saama

(dtl 40).

6. Kohus peab ka kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja

vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta

(HKMS § 120 lg 1 p 3). Kuigi kaebusest võib tuletada, et kaebajale on tekitanud pahameelt ka muud

vangla tegevused, ei nähtu kohtule, et kaebaja eesmärgiks või tahteks oleks esitada mõni muu nõue,

mille osas oleks ta läbinud ka kohustusliku kohtueelse menetluse.

Kaebaja ei ole esitanud vaiet 20.04.2026 käskkirjale nr 1-26/1-2/184 (dtl 35-36) eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamise kohta, mistõttu on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kaebaja on ise selgitanud, et ta vabastati eraldatud lukustatud kambrist (dtl 13), mistõttu ei oleks

lukustatud kambrist vabastamise nõue eesmärgipärane ka juhul, kui kaebaja on sellekohase taotluse

esitanud (dtl 22, 24). Sealjuures ei ole kaebaja esitanud ka taotluse lahendamata jätmisele vaiet.

Kaebaja taotlusele seoses sellega, et ta viidaks sektsioonist P6 ära või ei paigutataks teda sinna tagasi

(dtl 26 ja 23), on vangla vastanud (dtl 20, vt koondvastuse kohta ka dtl 44) ning kaebaja ei ole

esitanud vastusele vaiet. Sama koondvastusega on kaebajale vastatud ka paigutamise aluste kohta (vt

kaebaja teabenõue, dtl 27). Kaebaja nõudel puuduvad ka ilmselgelt eduväljavaated ning tegemist on

kas väheintensiivse riivega või kaebeõiguse täieliku puudumisega (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 21),

kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast kambrikaaslast või

sektsiooni, kui järgitud on VangS § 11 lg-s 1 toodud üldiseid tingimusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu

2(3)

17.09.2025 määruse nr 3-25-2651 p 8 ja 15.12.2023 otsuse nr 3-22-69 p 11). Sealjuures on ka

kaebaja 13.04.2026 ümberpaigutamisele eelnenud kaebaja eelmise päeva taotlus enda

ümberpaigutamiseks (dtl 30).

7. Kaebaja on 17.05.2026 avalduses väitnud, et tal puudub varasem kogemus kahjunõude esitamisel

ja ta ei tea, mis järjekorras taotluste esitamine käib (dtl 11). Samas on Tallinna Halduskohus

selgitanud kaebajale kahjunõuete kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist juba 09.04.2026

määruses nr 3-26-832, mis toimetati kaebajale kätte 10.04.2026 ehk enne siinses asjas kaebuse

esitamist. Viidatud asjas on olemas ka kaebaja 16.01.2026 taotlus vanglale mittevaralise kahju

hüvitamiseks teises vaidlusküsimuses (dtl 30-35).

Kohus selgitab edasiulatuvalt, et kaebajal tuleb oma taotlused, pöördumised ja vaided mh vanglale ja

kohtule sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt. Kui kaebaja soovib, et vangla midagi teeks, tuleb seda

selgesõnaliselt taotleda, näiteks käskkirja kehtetuks tunnistamist (vaie), selgituste saamist

(selgitustaotlus) või mõne toimingu tegemist (nt ümberpaigutamist, kambrist vabastamist).

Pöördumise või taotluse rahuldamata või lahendamata jätmise korral tuleb kaebajal reeglina läbida ka

vaidemenetlus, st esitada enne kohtusse pöördumist vanglale vaie (VangS § 11 lg 5). Ka kahjunõue

tuleb esitada esmalt vanglale ning alles seejärel saab kaebaja pöörduda kohtusse (VangS § 11 lg 8).

Ebamääraseid pöördumisi, milles kaebaja tahab olukorra kohta selgitusi või annab lihtsalt teavet

toimuva kohta (dtl 22-25), võib vangla käsitleda selge taotluse puudumise korral muu hulgas

selgitustaotluse või märgukirjana.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)