2-26-101982/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt R. T. hageja osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahvi Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda osaühingule Europark Estonia
Legislator headnote
AI generated2-26-101982/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt R. T. hageja osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahvi Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda osaühingule Europark Estonia
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-101982
Tsiviilasi
Osaühing Europark Estonia hagi R. T. vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood
10811490), lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-
post: XXX
Kostja: R. T. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt R. T. hageja osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahvi
võlgnevus 55 eurot.
3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt
R. T.
hageja osaühing Europark Estonia kasuks
menetluskuludena 260 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda osaühingule Europark Estonia
alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist
istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja,
kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli
hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja
võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi
väljastamise kuupäeval. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale 15.04.2025,
Tähesaju 3, Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi
rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida on selgelt
parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki
parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et
parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja väljastas kostjale leppetrahvi nr
2351504251318558, maksetähtaeg 22.04.2025, summas 55 eurot. Parkimislepingu rikkumise
tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi
vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda
mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 55 eurot, millest 55 eurot on
leppetrahvide võlgnevus; menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused
Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 24.04.2026
kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide
kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja
põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta
põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1
kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2
kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 280 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude
suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1
ettenähtud ulatuses.
Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja
kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.
Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 140 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud
käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade
komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja
lepingulisel esindajal võtnud aega 2h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja
õigusabikulud 280 eurot.
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja
hinda (55 eurot) ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja täiendatud
hagiavaldus, hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks (mille käesoleva asja sisuline osa ca 0,5
lehekülge), sj ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga
parkimistingimuste lepingust tuleneva leppetrahvi vaidlusega. Eeltoodu alusel peab kohus
põhjendatud ajaliseks kuluks 1 tundi, kokku summas 140 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt
TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 260 eurot (100+140+20),
mis tuleb kostjalt välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on
hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise
lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt (260 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik