Legislator Case Law & Legislation
2-26-101982/6 AI generated

2-26-101982/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-26-101982/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt R. T. hageja osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahvi Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda osaühingule Europark Estonia

Legislator headnote

AI generated

2-26-101982/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt R. T. hageja osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahvi Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda osaühingule Europark Estonia

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-101982

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi R. T. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490), lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-

post: XXX

Kostja: R. T. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. T. hageja osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahvi

võlgnevus 55 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt

R. T.

hageja osaühing Europark Estonia kasuks

menetluskuludena 260 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda osaühingule Europark Estonia

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi

väljastamise kuupäeval. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale 15.04.2025,

Tähesaju 3, Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja väljastas kostjale leppetrahvi nr

2351504251318558, maksetähtaeg 22.04.2025, summas 55 eurot. Parkimislepingu rikkumise

tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi

vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda

mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 55 eurot, millest 55 eurot on

leppetrahvide võlgnevus; menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 24.04.2026

kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2

kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja

kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 140 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud

käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade

komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja

lepingulisel esindajal võtnud aega 2h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja

õigusabikulud 280 eurot.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja

hinda (55 eurot) ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja täiendatud

hagiavaldus, hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks (mille käesoleva asja sisuline osa ca 0,5

lehekülge), sj ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga

parkimistingimuste lepingust tuleneva leppetrahvi vaidlusega. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud ajaliseks kuluks 1 tundi, kokku summas 140 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 260 eurot (100+140+20),

mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (260 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik