2-26-3760/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-3760

Tsiviilasi

D. S. hagi V. S. vastu elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D. S. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: T. T. (isikukood XXX)

Kostja: V. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

12.05.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V. S.lt D. S. kasuks elatis ajavahemiku eest alates 1. märtsist 2026 kuni

31. maini 2026 summas 938,98 eurot. Elatis tuleb kanda D. S. arvelduskontole nr

EEXXX märkides selgituseks „D. S. elatise võlgnevus“.

3. Välja mõista V. S.lt D. S. kasuks igakuine elatis alates 1. juunist 2026 kuni D. S.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.

Elatis iga kuu eest tuleb kuu esimeseks päevaks kanda D. S. arvelduskontole nr

EEXXX märkides selgituseks „D. S. elatis“.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D. S. (hageja, laps) esitas 16. veebruaril 2026 Viru Maakohtule hagi V. S. (kostja, lapse

ema) vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab T. T. hageja seadusliku esindajana

(lapse eestkostja, vanaema) lapse nimel kostjalt elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks

miinimumsummas alates 1. märtsist 2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.

detsembrini 2033.

2. 12.05.2026 istungil rääkis kostja, et ei suuda nõutavas summas elatist maksta, kuna on

töötu. Kostjal on enda kinnitusel xxx omandatud kokanduse keskeriharidus. Ta on töötanud

mõned aastad x ning teinud hiljem koka ja koristajana juhutöid. Ta on juba aastaid tööd

otsinud ja praegu ka Töötukassas töötuna arvel. Töö leidmist takistab see, et ta ei valda eesti

keelt. Ta kavatseb lähiajal minna eesti keele kursusele. Terviseprobleeme, mis töövõimet

piiraksid, kostjal ei ole. Hageja on kostja ainus laps. Nii lapse seaduslik esindaja kui ka kostja

kinnitasid, et laps ema juures regulaarselt ei viibi ning ta elab oma vanaemaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg

7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine

laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme

ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises.

6. D. S. on kostja alaealine laps. Laps elab koos vanaemaga, kes on tema eestkostja ja

seaduslik esindaja selles kohtumenetluses. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise

lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise

saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust

saada ülalpidamist.

7. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et juhul, kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (nt Riigikohtu

13.06.2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 20.1). Kuna alaealisele lapsele on käesolevas

vaidluses nõutut üksnes seadusjärgset elatist, siis ei ole vajadust hinnata lapsele tehtavate

kulutuste põhjendatusele.

8. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on selgitanud, et

miinimumelatise tasumist takistab tal töötus ning tööd on raske leida, kuna ta ei valda eesti

keelt. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa, kuid seda vaid mõjuval põhjusel, näiteks olukorras, kus vanemal on teine

lapse, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole

peale hageja teisi ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest

üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike, kuna vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus sissetulekut teenida. Elatise suuruse määramisel ei hinda

kohus üksnes seda, milline on vanema sissetulek, vaid hindab ka vanema võimalusi

sissetulekut saada. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist

töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 3-2-1-

118-12, p 14). Kostja on kohtule kinnitanud, et tema töövõime ei ole piiratud. Tal on

keskeriharidus ning ka mõningane töökogemus. Kostja ei valda eesti keelt tasemel, mis

võimaldaks seda tööalaselt keerulisemates olukordades kasutada. Samas töötab Eestis paljudel

töökohtadel inimesi, kellelt märkimisväärset keeleoskust ei nõuta. Kostja elab Ida-Virumaal,

kus tööandjad võtavad piiratud valikuvõimaluste ja keelekeskkonna tõttu kergesti tööle ka

vähese eesti keele oskusega töötajaid. Seetõttu ei ole töö leidmine kostja jaoks ülemäära

raske. Kostjal, kes on algteadmised eesti keelest Eesti haridussüsteemis omandanud, on noore

inimesena suhteliselt lihtne enda keeleoskust tõsta, mis parandaks tema töökohavaliku

võimalusi. Kostja on kohtule kinnitanud, et kavatseb eesti keelt juurde õppida.

9. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

10. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetust makstakse tema eestkostjale.

11. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Vaidlust ei ole, et laps elab püsivalt enda

vanaemaga ja regulaarselt ema juures ei viibi. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks

alust.

12. Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli PKS § 101 alusel

hagejate suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud

lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Ajavahemiku 01.03.2026–31.03.2026 eest tuleb seega

lapsele elatist maksta 301,74 eurot.

13. Alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx) mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide

alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).

Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg-tele 3 ja 4.

14. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja

nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud elatise summa kandma iga kuu 1. kuupäevaks

hageja arvelduskontole.

15. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik