2-23-127024/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-127024

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi X vastu võla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3451,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (filiaali

registrikood 14304235),

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ), e-post jurist@julianus.ee;

Kostja: X (isikukood XXX), e-post XXX.

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON:

Kirjalik menetlus lihtmenetluses

1. Jätta hagi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ning nõude puudumise

tõttu (kostja on hagejale põhivõla tasunud) rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tsiviilasjas ei ole.

3. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1, mille kohta on pooltele saadetud teavitus 12.12.2023 määrusega.

2. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või

põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates.

5. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes

41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Kuna aga tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud,

siis puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja ei

vastanud hagile ega esitanud kohtule ka ühtegi muud sisulist menetlusdokumenti (v.a

menetlusdokumentide kättesaamise kinnituskiri).

9. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik