3-22-1209/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Tartu

Haldusasja number

3-22-1209

Haldusasi

OÜ Kaberland Tootmine ja OÜ Felling kaebused

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.

märtsi 2002. a toetuse mittemaksmise otsuste nr 13-

30.3/22/471 ja 13-30.3/22/472 ning 2. mai 2022. a

vaideotsuste nr 13-30.3/22/570-1 ja 13.30.3/22/569-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Kaberland Tootmine ja OÜ Felling

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Kaberland Tootmine ja OÜ Felling

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2025. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebajate menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. juuni

2026).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Kaberland Tootmine määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

(PRIA) 6. detsembri 2019. a otsusega toetus puidu konteinerkuivatustehnika, pakendiseadme,

aluskiletaja, võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja

paigaldamiseks summas 66 132 eurot.

OÜ-le Felling määrati PRIA 6. detsembri 2019. a otsusega toetus samuti puidu

konteinerkuivatustehnika, pakendamisseadme, aluskiletaja, spetsiaalse võrgu pingutamise

seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja paigaldamiseks summas 66 112 eurot.

PRIA 15. märtsi 2022. a otsusega nr 13-30.3/22/471 jäeti OÜ Kaberland Tootmine maksetaotlus

rahuldamata, tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks ning nõuti osaühingult tagasi alusetult

makstud toetuse summa 11 264 eurot. Sama päeva otsusega nr 13-30.3/22/472 tehti sisuliselt

samasugune otsustus OÜ Felling osas, st tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks ning jäeti

toetus välja maksmata. Mõlemat otsust põhjendati sellega, et mõlemad äriühingud tegutsevad

samal turul (müüvad küttepuid) ning samas piirkonnas (Jõgeva linnas). OÜ Kaberland Tootmine

juhatuse liige Toomas Voolaid ning OÜ Felling ainuosanik Mati Voolaid on lähisugulased. Kuna

ettevõtted tegutsevad samal turul, tuleb need ettevõtted lugeda sidusettevõtjateks ja ettevõtete

majandusaasta andmed liita. Lisades siia ka kolmanda sidusettevõtja OÜ Kaberland, oli kõigi

nende ettevõtete töötajate arv 2018. aastal kokku 18. Sellega rikuti põllumajandusministri 13.

märtsi 2015. a määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) § 2 lg 1 p-s 2

sätestatud nõuet, mille järgi antakse toetust üksnes mikroettevõttele, st ettevõttele, mis annab

tööd kuni 10 inimesele.

2. Pärast edutut vaidemenetlust (OÜ Kaberland Tootmine vaie jäeti rahuldamata 2. mai 2022. a

vaideotsusega nr 13-30.3/22/570-1 ja OÜ Felling vaie sama kuupäeva vaideotsusega nr 13-

30.322/569-1) esitasid mõlemad äriühingud kaebused, milles palusid toetuse määramise

kehtetuks tunnistamise otsused ja vaideotsused tühistada. Kaebuste kohaselt on kõik äriühingud

loodud erinevatel aegadel. Kaebajad on varem 2012. ja 2014. aastal sarnastel asjaoludel toetusi

saanud. Kaebajad ei vasta komisjoni 6. mai 2003. a soovituses 361/2003 pealkirjaga „Mikro-

ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – määratlus ja reguleerimisala“ (edaspidi

väikeettevõtete soovitus) toodud sidusettevõtja tunnustele.

3. Pärast seda, kui Tartu Halduskohus oli kaebused 5. veebruari 2024. a määrusega liitnud, jättis

halduskohus 30. aprilli 2025. a otsusega kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Kaebajad taotlesid investeeringutoetust maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamiseks määruse nr 25 alusel. Selle määruse § 2 lg 1 p 2 kohaselt võib kõnealust

toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on väikeettevõtete soovituse lisa

tähenduses mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja ja kelle müügitulu oli

mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. Vastavalt

väikeettevõtete soovituse lisa art 2 lg-le 3 loetakse mikroettevõtteks need ettevõtted, mis annavad

tööd kuni 10-le inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Art 3 lg 1 kohaselt on „autonoomne ettevõte“ iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte sama artikli

lg 2 tähenduses ega seotud ettevõte sama artikli lg 3 tähenduses. Väikeettevõtete soovituse lisa

art 3 lg 3 järgi on „seotud ettevõtetega“ tegemist muuhulgas siis, kui ettevõte, mis on teise

ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte teiste osanike või

liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigusest. Kohus nõustus

PRIA-ga, et ehkki OÜ Kaberland Tootmine, OÜ Felling ning OÜ Kaberland on eraldiseisvad

juriidilised isikud, tuleb neid siiski pidada isikuliselt, asukohaliselt ja äriliselt seotud ettevõteteks,

kes tegutsevad ühisest majanduslikust huvist kantuna. Euroopa kohus on asjas C-110/13

leidnud, et ettevõtjaid, kes kujutavad endast ühte majandusüksust ühe füüsilise isiku või ühiselt

tegutsevate füüsiliste isikute rühma tegevuse tõttu, peab käsitama seotud ettevõtjatena, kui nende

tegevus või osa sellest toimub samal turul või lähiturgudel. Ühiselt tegutseva rühmana

käsitatakse füüsilisi isikuid, kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate

äriotsuseid.

3.2. T. Voolaid ja M. Voolaid on lähisugulased ja omavad või juhivad kõiki kõnealuseid

ettevõtteid. T. Voolaid on M. Voolaiu poeg. OÜ Felling ainuosanik on M. Voolaid ning juhatuse

liikmeks on T. Voolaid. Kaebajal OÜ Kaberland Tootmine oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal

kaks osanikku – 50% ulatuses L. Uueda ja 50% ulatuses T. Voolaid. OÜ Kaberland osanikeks

olid samuti 50% ulatuses L. Uueda ja 50% ulatuses T. Voolaid. Kõigi nende äriühingute

registrijärgsed tegevuskohad ja kontaktaadressid kattuvad. PRIA-le esitatud selgitustest ja ostu-

müügiarvetest nähtub äriühingute vaheline tihe majanduslik seotus. Kaebajad ostavad nende

põhitegevusalaga tegelemiseks – küttepuude tootmiseks – vajaliku ümarmaterjali sisse OÜ-lt

Kaberland ning müüvad toodanguna kaminapuid samuti OÜ-le Kaberland. Kõigi kolme ettevõtte

majandusaasta aruanded on allkirjastanud T. Voolaid ning samuti on tema allkirjastanud mõlema

kaebaja toetustaotlused PRIA-le.

3.3. Neid asjaolusid arvestades on selge, et kaebajad vastasid toetuse saamise tingimustele

üksnes kunstlikult ning tegelikkuses ei saa neid pidada enda äritegevuses autonoomseteks

mikroettevõteteks, kelle toetamiseks on vaidlusalused toetused ette nähtud.

3.4. Tähtsust ei oma see, millal on erinevad äriühingud registreeritud.

3.5. Kaebajad on ette heitnud ära kuulamata jätmist, kuid pole ka kohtumenetluses esitanud

väiteid või tõendeid, mis annaks alust pidada kaebajaid ja OÜ-d Kaberland iseseisvalt

tegutsevateks äriühinguteks.

3.6. See, et PRIA oli varem kaebajate sarnased toetustaotlused rahuldanud, ei saanud tekitada

õiguspärast ootust, et toetustaotlusi rahuldatakse ka tulevikus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. OÜ Fellin ja OÜ Kaberland Tootmine esitasid apellatsioonkaebused, milles paluvad

halduskohtu otsus tühistada ja kaebused rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. PRIA ei küsinud kaebajatelt selgitusi väidetava seotuse kohta.

4.2. Üllatuslik on kohtu seisukoht, mille järgi pole kaebajad esitanud kohtumenetluses

tõendeid või seisukohti, mis jäi neil esitamata haldusmenetluses. Kohus pidanuks pärast

PRIA-lt tõendite väljanõudmist selgitama kaebajatele võimalusi täiendavate väidete või

tõendite esitamiseks.

4.3. Kaebajad ei soovinud saada eelist, luues toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste

täitmise. Äriühingute majandusliku koostöö eesmärk on turutõkete ületamine. Kaebajate

toodetud kaminapuud on eksportkaup ning mikroettevõtte tootmisvõimsus on liiga väike, et

saavutada Norra edasimüüjaga eraldiseisev müügileping. Selleks tuli kasutada OÜ Kaberland

kogumahulepingut Norra ostjatega, samuti kasutati toorme hankimiseks OÜ Kaberland

kogumahulepingut RMK-ga.

4.4. Üldteada on asjaolu, et väiksemates maapiirkondades ei ole väiketootjatel üksteisega

koostööd tegemata võimalik ellu jääda.

4.5. Kaebajate tegevus täidab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 eesmärke.

4.6. Praktika muutmisel on haldusorganil kohustus sellest teavitada ja rakendada

üleminekumehhanisme, tagamaks õiguskindlus. Kohus ei analüüsinud õiguspärase ootuse

rikkumist sisuliselt.

4.7. Kohus tugines ainult kaebajate formaalsetele seostele, kuid ei analüüsinud, kas ettevõtete

majandustegevus ja juhtimine on tegelikkuses autonoomne.

4.8. Kohus ei arvestanud väikeettevõtete toetuse eesmärki. Kaebajad edendavad

majandustegevust väljaspool põllumajandust.

4.9. Kaebajate tegevuses ei ole tahtlust, nad ei ole loonud kunstlikult tingimusi eeliste

saamiseks.

5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

5.1. Kaebajad tuleb koos OÜ-ga Kaberland lugeda seotud ettevõteteks. Kaebajad ei märkinud

enda toetustaotlustes endaga seotud ettevõtteid. Andmete varjamisest nähtub, et kaebajate

tegevus oli teadlik ning eesmärk oli toetuse saamine lubamatul viisil.

5.2. Tähtsust ei oma see, kas toetusega võetud eesmärke saavutatakse või mitte.

5.3. Kaebajatele anti võimalus haldusmenetluses selgituste esitamiseks.

5.4. Kaebaja apellatsioonkaebuses kirjeldatu turutõkete ületamisest viitab täiendavalt nende

ühisele majanduslikule huvile.

5.5. Kaebajate ühisele tegutsemisele viitab ka see, et kõik nende poolt esitatud dokumendid

haldus- ja kohtumenetluses on esitatud samal kuupäeval.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust.

7. Määruse nr 25 § 2 lg 1 sätestab: „ Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja,

kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa tähenduses:

1) mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud

toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud

kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kahel majandusaastal üle 50,00 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi

põllumajandustootja);

2) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.“

Nimetatud komisjoni soovitus väikeettevõtete kohta on eestikeelsena kättesaadav PRIA

veebilehel aadressil https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-02/VKE.pdf.

Soovituste artikkel 2 lg 3 järgi loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd

kuni 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Soovituste artikkel 3 lg 3 sätestab:

„„Seotud ettevõtted” on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju, vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte

teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete

hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku

otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi

osanikena.

Ettevõtted, millel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe läbi ühe või mitme teise ettevõtte,

ning lõikes 2 loetletud investorid loetakse samuti seotuks.

Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva

füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa

tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

„Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse

turg.“

8. Seega tuleneb sellest äärmiselt keeruliselt üles ehitatud regulatsioonist koostoimes, et

toetuse saamiseks ei tohi ettevõttel olla rohkem kui 10 töötajat ja aastakäive või aastabilanss

ei tohi olla üle 2 miljoni euro. Nn seotud ettevõtete puhul töötajate arv ja aastakäive või

aastabilanss liidetakse kokku ja ka siis ei tohi need ülempiire ületada.

9. Käesolevas asjas ongi vaidlus selle üle, kas kaebajad koos kolmanda äriühinguga OÜ

Kaberland moodustavad seotud ettevõtte.

PRIA on leidnud, et see on nii, ja kuna ettevõtete seotuks lugemisel on töötajate arv suurem

kui 10 ja bilanss suurem kui 2 miljonit, siis ei ole kaebajad käsitatavad mikroettevõtjatena.

Ettevõtete seotust on PRIA põhjendanud eeskätt järgnevate asjaoludega:

-

OÜ Felling ainuosanik on M. Voolaid ning juhatuse liikmeks tema poeg T. Voolaid;

-

ka OÜ Kaberland Tootmine kahest osanikust üks on T. Voolaid (teine on L. Uueda);

-

mõlema äriühingu põhitegevusalaks on küttepuude tootmine;

-

ka kolmanda äriühingu OÜ Kaberland osanikeks on võrdsetes osades L. Uueda ja T.

Voolaid. Selle äriühingu majandusaasta aruande järgi on äriühingu põhitegevusalaks

kaminapuu eksport, ost ja müük;

-

mõlemad kaebajad tegutsevad samal turul (küttepuude müük) ja mõlema ettevõtte

maksetaotluste esitaja oli T. Voolaid (dtl 149).

Neist asjaoludest tegi PRIA järelduse, et kaebajad koos OÜ-ga Kaberland on seotud ettevõtjad

väikettevõtete soovituste art 3 lg 4 mõttes, kuna nad on seotud samade füüsiliste isikute kaudu

ja nende tegevus toimub samal turul (dtl 149, samuti dtl 34-35).

10. Ringkonnakohus nõustub PRIA seisukohtadega. Neid asjaolusid arvestades on tegemist

samal turul tegutsevate ning samade juhatuse liikmete ning osanike kaudu tihedalt seotud

äriühingutega, kes on põhjendatult loetud seotud ettevõteteks väikeettevõtete soovituste art 3

lg 3 tähenduses. Selliste äriühingute puhul tuli töötajate piirarvu kontrollida kõigi ettevõtete

peale kokku. Kuna kaebajate puhul oli see arv ilmselgelt ületatud (2018. aastal oli kokku 18,

2017. aastal 20 ning 2016. aastal 11 töötajat, vt nt dtl 149), siis oli põhjendatud vaidlustatud

otsustega kaebajatele täielikust toetuse väljamaksmisest keeldumine ning alusetult makstud

toetuseosa tagasinõudmine.

11. Kaebaja väidab, et PRIA ei küsinud kaebajatelt selgitusi ning et ka kohus oleks pidanud

andma kaebajatele võimaluse omapoolsete väidete või tõendite esitamiseks.

See etteheide ei ole põhjendatud. Vaidlustatud PRIA otsustest on näha, et mõlemat kaebajat

teavitati tuvastatud seotusest ning kavandatavast otsusest 10. jaanuaril 2022 ning anti

võimalus esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited (dtl 35 ja 150). Seega anti kaebajatele

võimalus selgituste esitamiseks just äriühingute vahelise seotusega seoses ning kaebajad

kasutasid selle võimaluse ka ära, selgitades haldusmenetluses, et nende arvates on tegemist

autonoomsete ettevõttetega (vt samas).

Ka kohtumenetluses oli kaebajatel võimalus esitada menetluses vastustaja poolt esitatud

seisukohtadele ja tõenditele omapoolseid seisukohti. Selleks anti selgesõnaliselt võimalus

näiteks halduskohtu 14. aprilli 2025. a määrusega ning kaebaja on seisukoha esitamise

võimalust ka kasutanud (vt dtl 875). Kaebajate seisukoht, justkui oleks halduskohtu otsus

üllatuslik osas, kus kohus leidis, et kaebajad pole kohtumenetluses esitanud tõendeid või

seisukohti, mis jäid neil esitamata haldusmenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul otsitud.

Hoopis vastupidi, halduskohtu märkus oli täiesti asjakohane. Kui kaebajad väitsid, et neil jäi

haldusmenetluses tõendeid või seisukohti esitamata, oleks nende poolt loogiline esitada need

tõendid või seisukohad kohtumenetluses enda initsiatiivil, ootamata ära selleks kohtu

täiendavat küsimust. Seda iseäranis asjaolu arvestades, et kaebajaid esindas kohtumenetluses

vandeadvokaat.

12. Kaebajad on apellatsioonkaebuses märkinud, et nad ei soovinud saada eelist ega täita

tingimusi kunstlikult, ja on selgitanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt kolm äriühingut

niiviisi tegutsevad. Nad on selgitanud, et selline tegutsemisviis on valitud selleks, et oleks

lihtsam ületada turutõkkeid ning müüa kaminapuid Norra ja hankida ühtlasi toorainet RMK-lt.

Ringkonnakohus nendib, et niisugune koostöö ja kolme äriühingu vahel tegevuse jaotamine ei

ole iseenesest keelatud. See on äriühingute vaba valik. Samas tuleb selliselt tegutsevatel

äriühingutel aga arvestada, et neil ei ole õigust saada määruse nr 25 ja väikeettevõtete

soovituste alusel mikroettevõtetele mõeldud toetust, kuna sellise seotuse korral tuleb

äriühinguid käsitada ühe äriühinguna, kes ei vasta tänu liiga suurele töötajate arvule ning

bilansile mikroettevõttele esitatavatele nõuetele.

13. Kaebajate arvates on üldteada asjaolu, et väiksemates maapiirkondades ei ole

väiketootjatel üksteisega koostööd tegemata võimalik ellu jääda.

Ringkonnakohus pole veendunud, et see väide on üldiselt teadaolev ega ka selles, et see väide

niisugusel kujul täielikult tõele vastab. Sõltumata sellest kohaldub aga ka siin eelmises

punktis märgitu – äriühingutel ei ole keelatud üksteisega koostööd teha, kuid nad peavad

arvestama, et siis ei pruugi nad kvalifitseeruda määruse nr 25 alusel toetuse saamiseks.

14. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kaebajate poolt haldusmenetluses esitatud

seisukohad, kus nad on viidanud väikeettevõtte teatmikule, komisjoni soovitustele

väikeettevõtete kohta ning väljendanud arvamust, et nad ei ole seotud ettevõte (vt nt dtl 35 ja

150), viitavad sellele, et kaebajad olid toetusetaotlusi esitades viidatud soovitustest ning

ettevõtete seotuse keelust teadlikud. Kaebajad otsustasid aga sellest hoolimata

mikroettevõttele mõeldud toetust taotleda. Seega ei õigusta kaebuse rahuldamist ka see, et

kaebajad ei olnud ettevõtete omavahelise seotuse keelust teadlikud.

15. Kaebajate arvates täidab kaebajate tegevus Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020

eesmärke. Samuti leiavad nad, et kohus ei arvestanud väikeettevõtete toetuse eesmärke.

Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Kuna kaebajad ei ole käsitatavad

omavahelise seotuse tõttu mikroettevõtetena, ei saa neile makstav toetus täita maaelu

arengukava eesmärke. Vaidlusalune toetus ei ole mõeldud kaebajate sugustele äriühingutele,

kes ei ole kokkuvõttes käsitatavad mikroettevõttena.

Ning vastupidiselt kaebajatele leiab ringkonnakohus, et PRIA ja halduskohus on just

arvestanud toetuse eesmärke, kui on leidnud, et kaebajate näol pole tegemist

mikroettevõtetega ja et seetõttu pole neile toetuse määramine põhjendatud. Oluline on

rõhutada, et kui toetusi saavad õigusvastaselt ettevõtted, kellele pole see mõeldud, võivad

rahaliste vahendite piiratuse tõttu toetustest ilma jääda sellised ettevõtted, kes tegelikult

tingimustele vastaksid.

16. Kaebajate arvates oli PRIA-l kohustus teavitada kaebajaid oma praktika muutusest ja

rakendama üleminekumehhanisme, samuti ei hinnatud kaebajate arvates piisavalt nende

õiguspärast ootust.

Samas ei ole kaebajad viidanud, kust tuleneb haldusorganile kohustus praktika muutusest

isikuid teavitada ning rakendada üleminekumehhanisme. Ringkonnakohus ei tea selliseid

haldusõiguse norme, mis kohustaksid haldusorganit tingimata niisugusel viisil käituma.

Lisaks ei ole tõendatud kaebaja väide, et PRIA on oma praktikat muutnud. See, et kaebajad on

varem seda toetust saanud ja käesoleval juhul enam ei saa, ei pruugi tähendada praktika

muutust, vaid lihtsalt seda, et PRIA-l oli varem kaebajate omavaheline seotus tähelepanuta

jäänud.

Mis puudutab õiguspärase ootuse rikkumist kaebajate suhtes, siis viitab ringkonnakohus

Riigikohtu praktikale, mille järgi ei saa isikud õiguspärase ootuse (usalduse kaitse) ega võrdse

kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist

(RKHKo 3-3-1-53-04, p 13; 3-3-1-23-06, p 12; 3-3-1-59-06, p 12). Ka kaebajad ei saa nõuda

varasemale toetuse saamisele tuginedes seda, et nad peaksid seda toetust saama ka edaspidi,

hoolimata sellest, et haldusorgan on nüüdseks nende seotuse tuvastanud.

17. Kaebajate arvates tugines kohus ainult kaebajate formaalsetele seostele, kuid ei

analüüsinud, kas ettevõtete majandustegevus ja juhtimine on tegelikkuses autonoomne.

Ringkonnakohtu arvates ei ole ülal p-s 9 nimetatud seosed kaugeltki formaalsed, vaid

näitavad kolme äriühingu tihedat seotust ning tegutsemist ühise eesmärgi nimel. Neid

asjaolusid arvestades on paljasõnaline kaebajate väide, et äriühingute majandustegevus ja

juhtimine olid autonoomsed.

18. Kaebajate väitel ei olnud nende tegevus tahtlik.

Siin viitab ringkonnakohus ülal p-s 14 väljatoodule, et kaebajate ütlustest nähtuvalt olid nad

asjakohasest regulatsioonist ning ettevõtete seotuse keelust teadlikud. Sellest hoolimata

taotlesid nad ikkagi toetust ning ei toonud toetusetaotlustes välja seda, et neil on seotud

ettevõtteid või et samadel füüsilistest isikutest omanikel on teisi ettevõtteid, hoolimata sellest,

et PRIA vastav juhend seda selgitas (dtl 179-180). Neid asjaolusid arvesse võttes saab

kaebajate tegevust pidada tahtlikuks.

19. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (1464 eurot) jäävad

halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)