3-25-2039/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2026, Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2039

Haldusasi

Y.Q kaebus Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsuse nr

TVH/25/015611, Eesti Töötukassa 12.06.2025

vaideotsuse nr VO/25/1259 ja Sotsiaalkindlustusameti

05.05.2025 otsuse nr 26-2025-294231 tühistamiseks

ning vastustajate kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja — Y.Q, seaduslik esindaja Q.C

Vastustaja I — Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire

Liiv

Vastustaja II — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud

esindaja Anastassia Grigorjeva

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.06.2026, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Q (kaebaja) seaduslik esindaja Q.C esitas 17.04.2025 töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse.

2. Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 30.04.2025 otsusega nr TVH/25/015611 (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 77–78), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse

põhjendused on järgmised.

3-25-2039

2.1. Taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

kõrgvererõhkhaigused ja neeruhaigused. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete

ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on

väsimuse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine.

2.2. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud

taotleja töövõime vähenemist.

3. Kaebaja seaduslik esindaja esitas 05.05.2025 Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsusele vaide.

4. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 05.05.2025 otsusega nr 26-2025-294231 (dtl 668–669) ei

tuvastatud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis

võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme. Otsuse tegemise õiguslikuks

aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 , § 23 lg-d 7, 9-10, § 24 lg 2, lg

3 p 2, lg 4 ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused

ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6, 7 ja 8. Otsuse tegemise

aluseks on võetud kaebaja 17.04.2025 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ning ETK

töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamus ja töövõime hindamise otsus.

Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises

tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste

elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid.

Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja

ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele

tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada

puuet.

5. Eesti Töötukassa jättis 12.06.2025 vaideotsusega nr VO/25/1259 (dtl 79–84) kaebaja

seadusliku esindaja vaide rahuldamata

6. Kaebaja seaduslik esindaja esitas 19.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti

Töötukassa 12.06.2025 vaideotsusele. Tartu Halduskohtus andis 20.06.2025 määrusega

kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule.

7. Tallinna Halduskohus võttis 30.07.2025 määrusega kaebuse menetlusse Eesti Töötukassa

30.04.2025 otsuse ja 12.06.2025 vaideotsuse tühistamisnõudes ja kohustamisnõudes. Sama

määrusega tunnistas kohus asjas vastustajaks töötukassa ning kohustas vastustajat esitama

vastuse kaebusele hiljemalt 01.09.2025. Töötukassa esitas 01.09.2025 kirjaliku vastuse

kaebusele.

8. Kaebaja esitas kohtule 01.10.2025, 07.10.2025, 13.10.2025 avaldused, milles palub

täiendada kaebust uue nõudega – SKA 05.05.2025 otsuse nr 26-2025-294231 tühistamiseks,

ning avalduse kaebetähtaja ennistamiseks.

9. Tallinna Halduskohus ennistas 12.11.2025 määrusega kaebetähtaja ning võttis täiendava

nõudena menetlusse kaebuse SKA 05.05.2025 otsuse nr 26-2025-294231 tühistamiseks ja

SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, tunnistas vastustajaks SKA ning

kohustas SKA-d esitama kirjaliku vastuse kaebusele. SKA esitas 10.12.2025 kirjaliku vastuse

kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebajale oli kuni 30.04.2025 määratud keskmine puue SKA otsusega. Pärast kaebaja 16-

aastaseks saamist esitas kaebaja töötukassale ja SKA-le ühistaotluse. Hoolimata kaebajale

varasemalt määratud keskmisest puude raskusastmest, keelduti kaebaja puude raskusastme

tuvastamisest ning kaebaja töövõime hinnati mittevähenenuks.

11. Kaebaja hinnangul ei lähtu vaidlustatud otsused kaebaja terviseseisundist.

2(12)

3-25-2039

11.1. Kaebajal on diagnoositud alates 7. eluaastast nefrootiline sündroom, mis on raske

krooniline neeruhaigus ja mis kulgeb ägenemiste ja tüsistustega. Kaebaja terviseseisund

mõjutab oluliselt tema tervist ja igapäevaelu. Haigusel on püsivad tervisehäired, sh on

pidevalt kõrge valgusisaldus uriinis, krooniliselt kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, väga

madal D-vitamiini tase, tursed ja ninaverejooksud, nõrkus, väsimus ja raskused

keskendumisel. Kaebaja on pideval ravil, mille katkestamine või hilinemine põhjustab

seisundi kiiret halvenemist. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, vaid on halvenenud, st

lisandunud on uued ravimid ning vajalik ravi laieneb.

11.2. Kaebaja palub arvestada lisandunud terviseandmeid kaebuse sisulisel lahendamisel, sest

need tõendavad kaebaja kroonilist terviseseisundit ja vajadust invaliidistaatuse

tunnustamiseks, tagamaks kaebajale vajalik meditsiiniline abi. Pärast kaebuse esitamist on

kaebajale tehtud täiendavaid meditsiinilisi uuringuid ja analüüse, mis näitavad tõsiseid

kilpnäärme probleeme, mis on seotud nefrootilise sündroomiga. Kaebajat on ees ootamas

kõrvade šunteerimise operatsioon. Täiendavalt on kaebajale määratud geneetilised uuringud

tema haiguste põhjuste selgitamiseks. Kõik haigused toovad kaasa lisakulutusi ravimitele,

vitamiinidele, transpordile, eriarstide konsultatsioonidele, mistõttu on kaebajal oluline

tuvastada puude raskusaste, et kaebajal oleks ligipääs sotsiaalsetele toetustele.

11.3. Kaebaja vajab pidevat arstlikku jälgimist. Kaebajal on immuunglobuliini tase väga

madal, immuunsus puudub, mistõttu haigestub kaebaja järjest erinevatesse haigustesse.

Viimaste laboratoorsete analüüside kohaselt on tuvastatud: nefrootilise taseme massiivne

albuminuuria ja proteinuuria, kõrgenenud kolesteroolitase, laboratoorsed põletikunäitajad.

Nimetatud näitajad kuuluvad uude jälgimisperioodi, kajastavad lapse terviseseisundi

hetkeseisu ning kinnitavad haiguse rasket ja jätkuvat iseloomu, mis nõuab pidevat

meditsiinilist jälgimist ja ravi. Viimased laboratoorsed uuringud kinnitavad taas tõsiseid

ainevahetuse, immuunsüsteemi ja südame-veresoonkonna regulatsiooni häireid, sh valkude

ainevahetuse häired ja neerufunktsiooni probleemid. See seisund põhjustab pidevat nõrkust,

kahvatust, kiiret väsimist ja füüsilise vastupidavuse vähenemist. Uuringud näitavad

väljendunud lipiidide ainevahetuse häiret, mis suurendab märkimisväärselt koormust südame-

veresoonkonna süsteemile. Seisundi kontrollimiseks peab laps pidevalt võtma kolesterooli

alandavaid ravimeid ning kõrge vererõhu kontrollimiseks on talle määratud kolm erinevat

vererõhuravimit. Vaatamata ravile püsivad kolesteroolitase ja vererõhk kõrgena, põhjustades

kaebajale sagedasi peavalusid, pearinglust ja üldise enesetunde halvenemist. Laboratoorsed

uuringud näitavad ka muutusi vere hüübimissüsteemis ning suurenenud koormust

veresoonkonnale. Need häired avalduvad muu hulgas korduvate ninaverejooksudena, mis

halvendavad kaebaja üldist seisundit. Analüüsid kinnitavad D-vitamiini puudust, kaltsiumi

ainevahetuse häireid ning muutusi kilpnäärmehormoonides, põhjustades kroonilist nõrkust,

pearinglust, suurenenud väsimust ja füüsilise aktiivsuse vähenemist. Seisundi toetamiseks

peab kaebaja pidevalt võtma kilpnäärmehormooni ning mitmeid vitamiini- ja toetavaid

preparaate. Kaebaja organism on infektsioonidele vastuvõtlikum. Kõik kirjeldatud sümptomid

piiravad oluliselt kaebaja võimet osaleda koolielus, tegeleda füüsilise tegevusega ning elada

tavapärast elu, mis on omane tema vanuses lastele. Vaatamata ravile kaebaja tervisenäitajad ei

parane ning seisund halveneb vanusega, mis kinnitab haiguse kroonilist ja progresseeruvat

iseloomu.

11.4. SKA seisukoht, et 2026. aastal esitatud meditsiinilised tõendid kajastavad uusi

asjaolusid, ei ole õige. Samalaadsed laboratoorsed näitajad (sh püsiv proteinuuria ja muud

nefrootilise sündroomiga seotud kõrvalekalded) on esinenud järjepidevalt nii 2025. aastal kui

ka juba aastaid varem. Ka vaidlusaluse puude tuvastamise taotluse esitamise hetkel olid

analüüside näitajad sisuliselt samad. Kohtumenetluses esitatud analüüsid on üksnes ajaliselt

kõige värskemad andmed, mis kinnitavad, et kaebaja terviseseisund ei ole sisuliselt

muutunud.

Töötukassa seisukohad

12. Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu, ning vaidleb kaebusele vastu.

3(12)

3-25-2039

12.1. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime

ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku

hinnangut oma tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast.

Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.

Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav

ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb

kasutada tervise infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid kui ka taotluses taotleja hinnanguid

tema tegutsemisvõimele. Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse

esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

12.2. Kaebaja on 17.04.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise valdkonnas. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud ka ravimite

kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Kaebaja märkis 17.04.2025 taotlusel, et ta on

käinud raviarsti juures vastuvõtul 17.04.2025, kuid TIS-is taotluse esitamise seisuga

nimetatud andmed puudusid, mistõttu töötukassa saatis arstile terviseseisundi andmete

väljastamise taotluse ja andmete kandmiseks TIS-i. Raviarst kandis andmed TIS-i

22.04.2025 .

12.3. Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS ekspertarst (TTO ekspertarst), võttes aluseks

kaebaja poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja

kaebaja viimase viie aasta terviseandmeid, koostas 30.04.2025 eksperdiarvamuse, mille

vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO

ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, taotluses

märgitud hinnanguid piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse

raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst hindas 30.04.2025 eksperdiarvamuses

kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel piirangu kergeks

(arvväärtusega 1) ning muudes kaebaja kirjeldatud valdkondades ja võtmetegevuses

piiranguid ei tuvastatud (arvväärtusega 0). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse

kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa 0. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud otsuses õigesti märgitud, et

püsivalt üldist töövõimet mõjutavana on kaebajal põhjendatud hinnata kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

12.4. Vastustaja rõhutab, et kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab

kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO

ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas

vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kes

nõustus TTO ekspertarsti arvamuses (19.05.2025 eksperdiarvamus, dtl 599–606) toodud

põhjendustega. Kaebaja terviseandmed ja tema kirjeldatud tegutsemispiirangud on üle

kontrollitud ka käesoleva haldusasja raames (vt töötukassa ekspertarsti 29.08.2025 koostatud

arvamus dtl 607–612). Töötukassa ekspertarst vaatas üle kõik kaebusele lisatud

terviseandmed ja leidis, et terviseandmed on juba taotluse ja vaide menetlemisel arvesse

võetud ning need ei muuda hinnangut kaebaja tegutsemispiirangutele ega töövõime ulatusele.

Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis

põhjustaks mõõdukaid või raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime osalise või

täieliku puudumise.

12.5. Puuduvad objektiviseerivaid andmeid, et kaebaja ei oleks võimeline tööturul osalema.

Kaebajal on karjäärivalikutel küll vajalik silmas pidada tervislikust seisundist tulenevaid

sobivaid töötingimusi, kuid tavapärane õppimine/töötamine ei halvenda tema seisundit. TTO

ekspertarsti hinnangul on kaebajale ebasobiv füüsiliselt raske töö, muus osas ei ole töötamine

piiratud. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks

kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult.

4(12)

3-25-2039

12.6. Asjaolu, et kaebaja saab ravi, ei ole hinnatav piiranguna üldisele töövõimele, vaid

tegemist on töövõimet toetava asjaoluga. Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus adekvaatse

raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik)

määratud ning ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti

ettekirjutusele. Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nii nagu

nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus või millised riskid esinevad. Kaebajal on

krooniline haigusseisund, mis põhjustab kõrgenenud vererõhku ja ainevahetuslikke

kõrvalekaldeid, esineb kõrgendatud tromboosi risk. Antud asjaolud on kaebaja töövõime

hindamisel olnud ekspertarstidele teada. Kaebaja on arstide jälgimisel ja vajadusel on

võimalik ravi korrigeerida. Kaebusele lisatud terviseandmed on ekspertarstide poolt juba

taotluse ja vaide menetlemisel üle vaadatud, mistõttu ei muuda need hinnangut kaebaja

üldisele töövõimele.

Sotsiaalkindlustusameti seisukohad

13. SKA 05.05.2025 otsus, millega ei tuvastatud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja

ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude

raskusastme, on õiguspärane.

13.1. Puude raskusastme tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse raskustest, piirangutest

või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised

funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu

seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.

13.2. Puude raskusastme tuvastamine on vastustaja hinnangul toimunud kooskõlas

sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18). Puude

raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (määruse nr 18

§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, mille piirangutele antakse

arvväärtused skaalal 0-4. Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes nimetatud

valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske

puue) või 3,5-4 (sügav puue). Suhtlemise valdkonnas tuvastatakse puude raskusaste vähemalt

ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme alusel (määruse nr 18 § 6 lg-d

6-7).

13.3. SKA toetus käesoleval juhul puude tuvastamisel töövõime hindamise ekspertarsti poolt

antud hinnangule ja töötukassa otsusele. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja

hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist,

enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning

inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Kaebaja töövõime hindamise käigus andis arvamuse

TTO ekspertarst, kes leidis, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused; glomeerulite- e päsmakestehaigused. Ekspertarst

on hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiselt: liikumine: liikumine eri

tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine –

arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.

13.4. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja

ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele

tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada

puude raskusastet. PISTS alusel tuvastab vastustaja puude raskusastme, kui tegutsemis- ja

osaluspiirangud küündivad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku

lävendini. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks või et tal

ei ole piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Vastustaja ei ole seadnud

kahtluse alla kaebajal tuvastatud diagnoose ega ravimite võtmise vajadust. Siiski ei ole

diagnoosid ega ravivajadus iseenesest puude tuvastamise aluseks.

5(12)

3-25-2039

13.5. Vastustaja selgitab, et 2022. aastal oli kaebajal tuvastatud keskmise puude raskusaste

selle alusel, et kaebajal oli tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni

kõrvalekalle. Muud puude raskusastet saab tuvastada erijuhtumina, kui erinevate valdkondade

kergete piirangute vastastikkuses koosmõjus on isiku tegutsemispiirangud summaarselt

vastavad vähemalt keskmisele puude raskusastmele (määrus nr 18 § 6 lg 11). Puude

raskusastme tuvastamise menetluses andis eksperdiarvamuse dr. R. Tali. Kõik vastavad

selgitused ja viited on SKA 14.07.2022 otsuses nr P26O-2022-50651 esitatud.

13.6. 2025. aastal esitas kaebaja seaduslik esindaja ühistaotluse kaebaja töövõime

hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Sellistel puhkudel ei ole SKA-l kohustust

kaasata puude raskusastme tuvastamise menetlusse SKA ekspertarsti, vaid otsuse tegemisel

võetakse aluseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. Puude raskusastme

tuvastamisel varasemast ebasoodsama otsuse tegemine iseenesest ei kujuta endast

õiguskindluse põhimõtte rikkumist. Isikul ei ole õiguspärast ootust sellele, et ta saab oma

puude raskusastme kohta alati sama otsuse. Vastustaja möönab, et juhul, kui SKA tuvastab

puude, mille raskusaste on varasemast madalam, on haldusorgani põhjendamiskohustus

iseäranis oluline. Samas leiab SKA, et SKA 05.05.2025 otsus sisaldab piisaval määral

selgitusi, miks ja mille alusel jõuti otsuses kajastatud järeldusele.

13.7. Seoses kaebaja seadusliku esindaja esitatud täiendavate avalduste ja tõenditega peab

vastustaja vajalikuks märkida, et vastustaja ei ole asunud seisukohale, et kaebajal ei esine

17.04.2025 esitatud taotluses kirjeldatud terviserikkeid ja objektiivsete terviseandmetega

kinnitatud diagnoose. Asjas ei toimu vaidlust diagnooside üle, vaid faktiliste asjaolude üle ehk

milliseid piiranguid kaebaja terviseprobleemid talle tema igapäevaelus kaasa toovad.

Käesolevas kohtumenetluses pole võimalik arvestada kaebaja seadusliku esindaja poolt

14.01.2026 ja 09.03.2026 esitatud täiendavaid tõendeid, kuna SKA-l ei olnud võimalik neid

arvestada haldusmenetluse käigus. Terviseseisundi muutumisel võib puude raskusastme

tuvastamise korduvekspertiisi taotluse ka ennetähtaegselt esitada. SKA jääb oma varasemalt

esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Tutvunud asja materjalidega ja analüüsinud menetlusosaliste seisukohti leian, et kaebus ei

ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Y.Q seaduslik esindaja Q.C esitas 17.04.2025 töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise ning toetuste taotluse. Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 30.04.2025

otsusega nr TVH/25/015611 (dtl 77–78), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 05.05.2025 otsusega nr 26-2025-294231 (dtl 668–669) ei

tuvastatud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis

võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.

16. Esmalt pean vajalikuks märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime

hindamine ja puude raskusastme tuvastamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist

siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis

õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel

õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-

2474/11, p 17). Hindamisotsuse õiguspärasuse hindamisel on halduskohus pädev tuvastama

asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on

haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et kohus ei asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).

6(12)

3-25-2039

17. Seega, kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise

kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh

ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel

olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus

ei asu eksperdiarvamuse andja asemele ja ei anna meditsiinilisi hinnanguid.

Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsus nr TVH/25/015611 ning Eesti Töötukassa 12.06.2025

vaideotsus nr VO/25/1259

18. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei

ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega

omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse

isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja

tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2).

19. Kas isikul on pikaajaline tervisekahjustus ja kas see asjaolu mõjutab ka tema töövõime

ulatust, selgitatakse välja töövõime hindamise menetluses (TVTS § 5). Töötukassa hindab

isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse

osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1).

20. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks

ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku

töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

(terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise

või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on diagnoositud haigused.

Kui need haigused isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega

ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime

hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid

seab.

21. TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (määrus nr 39)

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused

ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime

hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise

kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad

seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse

isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta

tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt

saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku

tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse

võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja

enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine

ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet

hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et

piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang

takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini

teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt

isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu,

kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole

7(12)

3-25-2039

võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud

raskusastmed 0 ja 1.

22. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta

andnud tema pere- või raviarst. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline

tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades

inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja

osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust,

võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö

iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta

inimese tervist.

23. Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud.

Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja

märkis 17.04.2025 taotlusel, et ta on käinud raviarsti juures vastuvõtul 17.04.2025, kuid TIS-

is taotluse esitamise seisuga nimetatud andmed puudusid, mistõttu töötukassa saatis arstile

terviseseisundi andmete väljastamise taotluse ja andmete kandmiseks TIS-i. Raviarst kandis

andmed TIS-i 22.04.2025.

24. Kaebaja on 17.04.2025 töövõime hindamise taotluses (dtl 172-180) märkinud, et tal

esinevad piirangud liikumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete

osas. Kaebaja kirjeldas, et suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuseta, peapöörituse, õhupuuduse

ja tasakaalukaotuseta läbida enam kui 200 meetrit. Kaebaja märkis, et aktiivsemal liikumisel

väsib kiiresti, vererõhk kõrgeneb ja tekib peavalu, pea võib ringi käia, tekib iiveldus. Peale

kooli või kehalise kasvatuse tundi tekib alati vererõhu kõrgenemine ja peavalu ning peale

kooli võib magama minna. Kaebaja suudab treppidel liikuda ja vajadusel korral takistusi

ületada, kuid aktiivne liikuvus väsitab kiiresti ja tekitab peavalu. Muudes liikumise valdkonna

võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja

ravimite kõrvaltoimed all on kaebaja taotluses välja toonud, ravimite tarvitamist esineb

kaebajal pearinglus, mis on seotud vererõhu langusega. Muude tervisehäirete juures on

kaebaja taotluses varem kirjeldamata tegutsemisraskustest välja toonud, et kõrge vererõhu

tõttu väsib ta kiiresti, tal on nõrkus ja unine seisund päeval ning peavalu. Teistes

valdkondades ega võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei märkinud.

25. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst. Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS ekspertarst (TTO

ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest

tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmeid, koostas 30.04.2025 eksperdiarvamuse

(dtl 591-598), mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel

aluseks. TTO ekspertarst tuvastas TIS terviseandmete alusel, et kaebajal on kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eritasapindadel

(arvväärtusega 1), mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja neeruhaigused. Muudes

liikumise valdkonna võtmetegvustes piiranguid ei tuvastatud (arvväärtus 0). Taotluses

kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei

liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste

summa 0. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas ning

tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eksperthinnangust

nähtub, et TTO ekspertarst on seejuures lähtunud TIS-is olevast eriarsti X.X 22.04.2025

epikriisist (kaebaja 17.04.2025 visiit arstile), mille on esitanud kohtule ka kaebaja (dtl 111-

125).

25.1. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid,

taotluses märgitud hinnanguid piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi

vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde,

mille kohaselt on kaebaja töövõime ei ole vähenenud (19.05.2025 eksperdiarvamus, dtl 599–

8(12)

3-25-2039

606). Eksperthinnangus on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja liigub iseseisvalt

abivahenditeta. Kaebaja on taotluses märkinud, et suudab liikuda enam kui 200 meetrit ja on

liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel hinnanud temal esineva

piirangu arvväärtusega 0 (piirangut ei esine). Taotluses märgitud pearinglusi ja iiveldust ei ole

TIS andmetel diagnoositud ja spetsiifilist ravi selles osas pole kaebaja vajanud. Kaebajal on

põhihaigusest tingitud vaevuste tõttu ravi määratud, ta on arstide jälgimisel ja vajadusel on

võimalik ravi korrigeerida. Töövõime hindamine on toimud ravi foonil. Ekspertarst märgib, et

terviseandmetes kajastuva lastearst/nefroloogi 22.04.2025 epikriisi alusel on vaide esitaja

väsimuskaebuseta, tunneb end hästi, füüsiliselt aktiivne. Ainuüksi asjaolu, et vaide esitajale

on määratud ravi ja ta võtab ravimeid ning peab järgima režiimi, ei ole hinnatav eraldi

püsipiiranguna tema üldisele töövõimele.

25.2. Vaidemenetluses vaatas kõik andmed üle ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst,

kes nõustus TTO ekspertarsti arvamuses toodud põhjendustega. Kaebaja terviseandmed ja

tema kirjeldatud tegutsemispiirangud on üle kontrollitud ka käesoleva haldusasja raames (vt

töötukassa ekspertarsti 29.08.2025 koostatud arvamus dtl 607–612).

26. Kohtule ei nähtu, et hinnangu andmisel oleks ekspertarstid täielikult või osaliselt jätnud

analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et

töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja

asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu. Praegusel juhul on TIS-i olevate

andmete alusel hinnangu andnud kaks erinevat ekspertarsti ning asja materjalidest ei nähtu, et

ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata.

26.1. Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et töövõime hindamine ei toimu ainuüksi isikul

diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema

tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid

ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Piiranguid hinnates ei ole oluline ka see, et haigus võib

tulevikus korduda. Kaebaja nimetab haigusi, mille osas esineb oht nende tekkeks (nt

tromboosioht). Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nii nagu

nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu

asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud

täielikult. Ekspertarstid on aga leidnud, et TIS olemasolevatel andmetel ei esine kaebajal

vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.

Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis

vähendaksid püsivalt töövõimet. Tema terviseseisund mõjutab küll mõningal määral tema

igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist.

Sotsiaalkindlustusameti 05.05.2025 otsus nr 26-2025-294231

27. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus

osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse tööealisel inimesel

piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ kohaselt inimesel,

kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske

puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p

2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine

on täielikult takistatud (p 1).

27.1. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega

tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 5 lg-s 6 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest

lähtuvalt hinnatakse isikul määruse piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme

tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse raskustest, piirangutest või takistustest

9(12)

3-25-2039

ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline

väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või

oluliselt leevendada ravi või ravimitega.

28. Kaebaja taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme

tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud

töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks

kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.

29. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme

tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning

seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12,

03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib

mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal

ei tuvastata.

30. Sarnaselt eespool viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39-le hinnatakse

tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude raskusastme tuvastamisel

võtmetegevuste kaupa. Saadud arvväärtusi hinnatakse siiski erinevalt, olenevalt sellest, kas

hinnang tuleb anda töövõimele või puude raskusastmele. Töövõime hindamisel võrdub

valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg 5). Töövõime

ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud

arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Puude raskusastme tuvastamise metoodika

tööealisel inimesel tugineb aga eespool viidatud määruse nr 18 regulatsioonile. Tööealisel

inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine)

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 7). Keskmise puude raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt

ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt

ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määruse nr

18 lisa 2 punkt 3).

31. SKA toetus käesoleval juhul puude tuvastamisel töövõime hindamise ekspertarsti poolt

antud hinnangule ja töötukassa otsusele. Kaebaja töövõime hindamise käigus andis arvamuse

TTO ekspertarst, kes leidis, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused; glomeerulite- e päsmakestehaigused. Ekspertarst

hindas liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiselt: liikumine: liikumine eri tasapindadel –

arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega

0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Eeltoodu tähendab, et määruse nr 18

regulatsiooni kohaselt oli kaebaja piirangute aritmeetiline keskmine liikumise valdkonnas

vähem kui 2. Seega ei tuvastanud SKA kaebajal sellise puude olemasolu, mis vastaks

vähemasti keskmise puude raskusastmele.

32. Kuivõrd SKA tugines siinkohal TTO ekspertarsti hinnangule ja eespool olen leidnud, et

minu hinnangul on TTO ekspertarst hinnangu andmisel lähtunud kõigist asjakohastest TIS

andmetest, ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale ka puude raskusastme tuvastamise

otsuse hindamisel. Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et puude raskusastme

mittetuvastamine ei tähenda, et teda peetakse terveks. SKA tuvastab puude raskusastme, kui

puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku

lävendini (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Sellest lävendist allapoole jäävaid seisundeid, ehk

selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine oluliselt igapäevaste

tegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lg 21 p 3) või mida saab kõrvaldada või oluliselt

leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul

vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Ka SKA on vastuses kohtule

kinnitanud, et ei ole asunud seisukohale, et kaebajal ei esine 17.04.2025 esitatud taotluses

10(12)

3-25-2039

kirjeldatud terviserikkeid ja objektiivsete terviseandmetega kinnitatud diagnoose. Eeltoodust

tulenevalt olen seisukohal, et ka SKA otsuse tühistamiseks ei ole alust.

33. Märgin siiski, et SKA otsus on põhjendamispuudustega. Kaebusest nähtub, et kaebajat

ajab muuhulgas segadusse see, et kaebajal tuvastati 2022. aastal keskmise puude raskusaste

ning uuel hindamisel puude raskusastet enam ei tuvastatud. Kohtud on SKA-le sarnaste

vaidluste raames korduvalt viidanud, et SKA tegevus ei vasta hea halduse põhimõtetele, sest

inimestel ei ole SKA otsuste pinnalt võimalik aru saada, milliste andmete põhjal SKA otsuses

toodud lõppjäreldusele jõudis. Põhjendamiskohustus on eriti oluline olukordades, kus

inimesel on varasemalt puude raskusaste tuvastatud ja uuel hindamisel enam puude

raskusastet ei tuvastata. SKA on põhjendamiskohustuse jätnud täitmata ka siinsel juhul.

34. Alles kohtule esitatud vastuses on SKA toonud välja täpsemad selgitused, kuidas

määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse

hinnangute ülevõtmise metoodika ja arvutuskäik ning viidanud, et varasemalt kaebajal oli

tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle

erijuhtumina. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses

haldusaktis. Kohus rõhutab veelkord, et SKA-l tuleb asuda kohtu suuniseid

põhjendamiskohustuse osas viivitamatult järgima.

35. Vaatamata olulistele põhjendamispuudustele ei ole kaebuse rahuldamiseks siiski alust,

sest asja materjale arvestades ei tingiks asja uus läbi vaatamine teistsuguse otsuse tegemist

(haldusmenetluse seaduse § 58). SKA on kohtule esitatud vastuses kaebusele toonud

selgitused mille põhjal on kohtul võimalik kontrollida erisusi varasema otsusega.

36. Varasemalt oli kaebajal tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu

funktsiooni kõrvalekalle erijuhtumina. Erijuhtumina saab puude raskusastme tuvastada kui

erinevate valdkondade kergete piirangute vastastikkuses koosmõjus on isiku

tegutsemispiirangud summaarselt vastavad vähemalt keskmisele puude raskusastmele (määrus

nr 18 § 6 lg 11). Eelnevas puude raskusastme tuvastamise menetluses andis eksperdiarvamuse

dr. R. Tali. SKA 14.07.2022 otsusest nr P26O-2022-50651 (dtl 751-754) nähtub, et

varasemalt on SKA puude tuvastamisel lähtunud ka sellest, et puude raskusastme tuvastamisel

on lapsel õigustatus sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenusele, mis aitab arendada tema

igapäevaseid eluga toimetulemise oskusi, toetab õppimist ja üldist hakkamasaamist.

Rehabilitatsiooniteenusele saab suunata kuni 16. aastased lapsed, kel on tuvastatud puue ning

mitme teenuse vajadus. Uue taotluse esitamisel oli kaebaja juba vanem kui 16 ning

ühistaotluse esitamisel hindas kaebaja piiranguid TTO ekspertarst, kelle järeldustes ei ole

märgitud vajadust sotsiaalse rehabilitatsiooni järele. Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et

puude raskusastme tuvastamine on vajalik, et kaebaja saaks kasutada võimalusi ravile,

erinevatele toetustele ja teenustele märgin, et kehtiva korra kohasel ei ole selleks vajalik

puude raskusastme tuvastamine. Kaebaja saab taotleda vajaduspõhist toetust ka siis, kui tal ei

ole tuvastatud puude raskusastet. Ravi, sealhulgas taastusravi ja/või sanatoorne ravi

(taastusravi, mida osutatakse sanatooriumites), ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon – nende

vajaduse korral tuleb pöörduda perearsti või muu arsti poole.

37. Kaebaja on kohtumenetluse käigus esitanud mitmeid täiendavad dokumente, peamiselt

peale vaidlustatud otsuseid tehtud arstivisiitide ja uuringute tulemuste kohta. Kohus vaatab

vaidlustatud otsuseid üle nende andmise seisuga ja arvestab neid tõendeid, mis olid

vastustajatel kättesaadavad otsuste tegemise hetkel. Kui kaebaja on käinud peale otsuste

tegemist arsti juures ja/või uuringute tulemusel on kaebaja hinnangul tuvastatud tema

terviseseisundi halvenemine, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus tema töövõime

hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus kaebaja

kohtumenetluses esitatud tõendeid, mis puudutavad vaidlustatud otsuste tegemisest hilisemat

perioodi.

38. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa

otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise

11(12)

3-25-2039

nõue. Samuti jääb kaebus rahuldamata SKA otsuse tühistamise nõudes. Sellest tulenevalt jääb

rahuldamata ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi

kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

40. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

12(12)