2-25-22223/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-22223

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2026, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi

(X) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2384,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus Xi (X) vastu osaliselt.

2. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-i Inbank Finance ja Xi vahel

31.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89013541292 tulenev kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 716,68 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 13,50 eurot.

3. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-i Inbank Finance ja Xi vahel

31.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89013541292 tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

05.06.2026

73,04

05.07.2026

74,56

05.08.2026

75,82

05.09.2026

77,22

4. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 716,68 eurot alates 22.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 50,33% kostja kanda ja 49,67% hageja kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 650 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

327,15 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.12.2025 Harju Maakohtule hagi Xi (X) vastu võla

nõudes ning 27.03.2026 puuduste kõrvaldamise koos nõude ümberarvestusega juhuks, kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2. Hagiavalduse ja 27.03.2026 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance

(esialgne võlausaldaja) ja kostja 31.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr L89013541292, mille

alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Lepingu nr L89013541292 kohaselt on krediidi kulukuse

määr 31,35% aastas ja intressimäär 21,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.12.2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 5.09-5.12.2024 osamaksetega. 27.12.2024

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2000 eurot. Kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 471,47 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

1528,53 eurot.

4. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlgnevust 1528,53 eurot, intressi 128,71 eurot,

haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist

2/10

326,48 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 19.12.2025 kuni põhinõude summas 1528,53

eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas.

5. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 27.03.2026 menetlusdokumendis leidnud, et siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud summa 1017,32 eurot (2000-982,68). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas

2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 982,68 eurot. Arvestades

kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.12.2024

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust

tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

5.03.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1487,12 eurot, kostja on

tasunud põhiosa katteks 982,68 eurot seega võlgnevuses on 504,44 eurot. Kostja on seega

tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 5.07.2025. Hageja nõuab sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevust summas 504,44 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

504,44 eurot alates 6.03.2026 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni

täitmiseni. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas

512,88 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

6. Kohus toimetas hagi, 27.03.2026 puuduste kõrvaldamise dokumendi ja 01.04.2026

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 01.04.2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile

vastamise tähtaeg oli 21.04.2026. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja AS-i Inbank

Finance ja Xi vahel 31.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89013541292 tuleneva

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 716,68 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 13,50 eurot ning pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 05.06.2026 - 05.09.2026, kokku summas 300,64

eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt 716,68 eurot alates 22.05.2026

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu

ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

8. Hageja nõude aluseks on AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 31.08.2023 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr L89013541292, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (dtl 2, 13).

Hageja nõuab põhivõlgnevust 1528,53 eurot, intressi 128,71 eurot, haldustasu 15,60 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 326,48 eurot. Lisaks nõuab

hageja viivist alates 19.12.2025 kuni põhinõude summas 1528,53 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas (dtl 10).

9. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS Inbank Finance on

31.08.2023 digitaalselt allkirjastanud väikelaenu lepingu nr L89013541292, mille kohaselt on

laenu summa 2000 eurot, osamakse suurus 82,61 eurot, igakuise osamakse tähtpäev 5,

esimese osamakse tähtpäev 05.10.2023, osamaksete arv 36, lepingutasu 50 eurot, lepingu

haldustasu kuus 3,9 eurot, viimase osamakse tähtpäev 05.09.2026, intressimäär 21,90%

aastas, viivisemäär 21,90% aastas ning 0,06% päevas, krediidi kulukuse määr 31,35% aastas

ning laenu kogukulu 973,93 eurot (dtl 12-13).

3/10

10. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2

kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

11. Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata

asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu.

Hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on AS Inbank Finance 01.09.2023 kostjale üle

kandnud 2000 eurot (dtl 19). Maksekorraldusel märgitud lepingu number klapib

hagiavaldusele lisatud ja nõude aluseks oleva lepingu numbriga. Seega on kohus seisukohal,

et leping on sõlmitud ja kehtis.

12. Hageja väitel väljastati kostjale laenulepingu alusel 2000 eurot ning kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 471,47 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

1528,53 eurot (dtl 6). Kohtule esitatud lepingust ja maksegraafikust nähtub, et kostja kohustus

laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 05.10.2023 - 05.09.2026 (dtl 13-14). Hageja

väitel oli kostja lepingu ülesütlemise saatmise seisuga võlas 05.09 - 05.12.2024 osamaksetega

(dtl 3). Hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest

nähtub, et viimane tagasimakse on tehtud 23.09.2024. Esitatud väljavõttest nähtub, et kostja

on teinud tagasimakseid kokku 982,68 eurot, millest 471,47 eurot on arvestatud põhiosa

katteks, 378,86 eurot intressi katteks, 42,9 eurot haldustasu katteks, 50 eurot lepingutasu

katteks, 4,45 eurot viivise katteks ning 35 eurot võlateavituste katteks (dtl 20-25). Kuivõrd

kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb

hageja väite õigeks.

13. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud (dtl 3) ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud kostjale

saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 35), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja

esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu

kohta käivad dokumendid.

14. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 31,35% aastas (dtl 13). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72%

= 50,16%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

4/10

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

16. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt. Muuhulgas on esialgne võlausaldaja omandanud kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (dtl 5). Hageja on

tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 36) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 37).

17. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

17.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja

kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal

maksehäired puudusid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõte on

võetud seisuga 18.12.2025 (dtl 37). Esitatud väljavõte ei hõlma aega, millal

sõlmiti leping (31.08.2023). Kuna väljavõte on võetud alles vahetult enne hagi

esitamist, siis ei ole tõendatud maksehäirete puudumine ja selle kontrollimine

nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal. Seega ei ole hageja tõendanud, et

kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid ja esialgne võlausaldaja

on seda lepingu sõlmimise eelselt kontrollinud.

17.2.

Hagiavalduses on toodud väljavõte päringust Pensionikeskusesse (dtl 5), kuid

väljavõttest ei nähtu, kelle kohta ning millal päring tehtud on. Eeltoodust

tulenevalt on tõendamata kostja sissetuleku kontrollimine.

17.3.

Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks küsitud andmeid kostja

ülalpeetavate kohta (laenutaotlusel on ülalpeetavate lahter jäetud tühjaks), tema

tegelike finantskohustuste kohta või palutud kostjal esitada pangakonto

väljavõte.

17.4.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

17.5.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et esialgne võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks

kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

Samuti ei kogunud esialgne võlausaldaja teavet kostja ülalpeetavate kohta.

17.6.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine (mida

esialgne võlausaldaja tegelikkuses läbi ei viinudki) ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

5/10

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed

teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK

28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

17.7.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv.

17.8.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei

kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet

ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

19. Hageja on 27.03.2026 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et

hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu

alusel saadud summa 1017,32 eurot (2000-982,68). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku

summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 982,68 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

27.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

20. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg

1 kohaselt. 05.03.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1487,12 eurot,

kostja on tasunud põhiosa katteks 982,68 eurot seega võlgnevuses on 504,44 eurot. Kostja on

seega tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 05.07.2025. Hageja nõuab

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 504,44 eurot ja edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 504,44 eurot alates 06.03.2026 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras kuni täitmiseni. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed summas 512,88 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast

ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt (dtl 59):

05.03.2026

512,88

69,97

05.04.2026

442,91

70,36

6/10

05.05.2026

372,55

71,91

05.06.2026

300,64

73,04

05.07.2026

227,60

74,56

05.08.2026

153,04

75,82

05.09.2026

77,22

77,22

21. Kohus nõustub hagejaga, et ümberarvestuse korral ei olnud kostja lepingu ülesütlemise

seisuga 27.12.2024 kolme järjestikuse osamaksega võlas, kuivõrd maksed olid tasutud kuni

05.06.2025 täielikult ning 05.07.2025 osaliselt. Kostjal tuleb tagastada otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõla osa ning tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed

vastavalt tasumise tähtpäevadele.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr L89013541292

katteks teinud makseid summas 982,68 eurot (dtl 20-25). Eelnevast tulenevalt on põhiosa

võlgnevus 1017,32 eurot (2000-982,68), millest kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks

muutunud perioodi 05.07.2025 kuni 05.05.2026 osamaksed, kokku summas 716,68 eurot

(54,78 + 60,56 + 61,70 + 63,37 + 64,06 + 65,70 + 66,51 + 67,76 + 69,97 + 70,36 + 71,91)

ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

23. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on märgitud lepingu nr L89013541292 maksegraafikus nelja viimase põhiosa

osamaksena, tasumise tähtaegadega 05.06.2026 - 05.09.2026 (dtl 14, 77). Tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 300,64 eurot (73,04 + 74,56 +

75,82 + 77,22).

24. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus. Arvestades, et kostja on viimase tagasimakse lepingu alusel teinud 23.09.2024 ning

ei ole peale seda teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma kohustusi

õigeaegselt ei täida.

25. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed

kokku summas 300,64 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta

kostjat.

26. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul edasiulatuvat viivist edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 504,44 eurot alates 06.03.2026 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras kuni täitmiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete

(05.03.2026-05.09.2026) kohta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 59).

27. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja

taotlust arvestades välja viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

7/10

28. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,50 eurot

kujunenud alljärgnevalt:

Maksepäev Põhiosa summa

Viiviseperiood Viivise summa

05.07.2025

-

05.03.2026

574,41 (54,78 + 60,56 + 61,70 + 63,37

+ 64,06 + 65,70 + 66,51 + 67,76 +

69,97)

06.03.2026 –

21.05.2026

12,30 €

05.04.2026

70,36

07.04.2026 –

21.05.2026

0,88 €

05.05.2026

71,91

06.05.2026 –

21.05.2026

0,32 €

KOKKU

13,50 €

29. Lisaks mõistab kohus välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas

716,68 eurot alates 22.05.2026 kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

30. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid,

kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Nõue

jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades

märgitud summade tasumisega (dtl 38-43, 62-64).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

31. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras (dtl 10). Hageja esitas 27.03.2026 koos

puuduste kõrvaldamisega menetluskulude nimekirja (dtl 59-60), mis on kostjale koos

hagimaterjalidega kätte toimetatud. Kostja menetluskulude nimekirjadele vastanud ei ole.

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

33. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

34. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

35. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

36. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (dtl 60).

8/10

37. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

38. Hageja lepingulise esindaja kulu on 507 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 60):

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule - 2 tundi;

27.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 1 tund.

Kokku seega 3 tundi. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud

on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

39. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

40. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

41. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases

suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva

lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär

kohtu hinnangul 120-124 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna

hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

42. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud

3 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu

kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot).

43. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 650 eurot, millest 350 eurot on

riigilõiv ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu.

44. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

45. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

9/10

osaliselt rahuldamata. Hageja nõue kahest lepingust tulenevalt kokku oli 2049,32 eurot

(1528,53 eurot põhivõlg, 128,71 eurot intress, 15,60 eurot haldustasu, 50 eurot

sissenõudmiskulud, 326,48 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Maakohus rahuldab hageja

nõude osaliselt, mõistab kostjalt kokku välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 716,68 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 13,50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kogusummas 300,64 eurot, kokku 1030,82. Nõude rahuldamise ulatus on

ligikaudu 50,33% (arvestuse aluseks olev tehe: 1030,82 / 2048,32 * 100% = 50,33%). Seega

jäävad menetluskulud 50,33% ulatuses kostja kanda ning 49,67% ulatuses hageja kanda.

46. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 50,33% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

50,33 * 650 = 327,15 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

47. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel ja vastavalt hageja sellekohasele taotlusele tasuda

välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

10/10