3-26-642/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-642

Haldusasi

X.X.-i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi

2026. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni

punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni

punkti 2 peale riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kriminaalasja number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 8. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb kriminaalasjas nr xxx ebavõrdse kohtlemise ja topeltkaristamise eest 15 000 eurot.

Kaebaja palub halduskohtul välja selgitada, kellele tohib ja kellele ei tohi määrata

alkoholismivastast ravi ning kelle puhul saab kohaldada tingimisi katseaega. Kaebaja taotleb

riigipoolse kaitsja määramist ning kohtukulude ja sellega seonduva riigi kanda jätmist, kuna

majanduslik olukord ei võimalda tal maksta menetluskulusid.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14. märtsi 2026. a

määrusega

X.X.-i kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja tunnistati süüdi kriminaalasjas nr xxx ja talle

mõisteti karistus, kriminaalasja menetlus on pooleli Riigikohtus. Kui kaebaja leiab, et talle on

kriminaalmenetluses tekitatud kahju, siis sellise nõude esitamiseks näeb teistsuguse

menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 21 lg

4 kohaselt tuleb kaebajal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuivõrd asjas toimub

kassatsioonimenetlus.

Kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb läbi

vaatamata kaebuse tagastamise tõttu. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks jätab kohus läbi

vaatamata, kuna riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 kohaselt ei ole kaebaja riigi õigusabi

taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kuna järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise,

s.h hüvitisnõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses

esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida hiljem korduvalt täiendas ja

taotles halduskohtu määruse tühistamist.

Kaebaja kirjeldab enda seisukohta kriminaalasjas ebaõige kohtlemise ja kriminaalasja

ebaeetilise menetlemise kohta. Kaebaja ei nõustu talle määratud karistusega. Kuigi kaebaja

vahetas elukohta, käis tööl ja tasus kohustusi, s.h alimente, arvestati tema varasemat kantud

karistust. Kaebaja leiab, et õigussüsteemis tuleks midagi muuta, sest sellist ebavõrdset

kohtlemist on palju. Kohus on pädev asja menetlema, kuna käesolev asi on vaja üles võtta ja

leida lahendus. Kohus ei teinud kohtuotsust oma siseveendumuse alusel, vaid prokuratuuri,

kaitsja ja kohtuniku omavahelisel kokkuleppel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja

materjalide ning kaebaja määruskaebuse ja selle täiendustega, mõistab ringkonnakohus, et

kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega

halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja resolutsiooni punkti 2 riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata jätmise osas. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas,

millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.

6. Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et teda

koheldi kriminaalasja menetlemisel ebavõrdselt, arvestati varasemat kantud karistust ja öeldi, et

karistusliike tema puhul valida ei saa. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

7. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud kaebuse

läbivaatamine on halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

8. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad

avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud

teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused,

ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS), mis

on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3).

See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasja menetlemisega ja

mõistetud karistusega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut.

9. Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad SKHS § 18-21. SKHS § 12 näeb ette,

et kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel ning taotluses märgitava teabe.

Halduskohus viitas õigesti, et kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr xxx menetluses

tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuna kriminaalasja

menetlus on pooleli Riigikohtus. Kui kaebaja jätab mõjuval põhjusel Riigikohtule taotluse

esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb

esitada kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates (SKHS § 21 lg 4).

10. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus jätab X.X.-i määruskaebuse

rahuldamata.

11. Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Kuna kaebaja soovib taotleda kahju hüvitamist seoses kriminaalasja menetlemisega, peab ta

RÕS § 10 lg 3 alusel esitama vastava taotluse elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse

osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kaebuses väljatoodud kaebajat häirivate

asjaoludega seoses esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

12. HKMS § 175 lg 3 alusel asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi ja kriminaalasja

number tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)