2-25-109549/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

21.05.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109549

Tsiviilasi

S. I. hagi J. Š. vastu võla nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA

S. I., ik XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Julia

Vaganova

KOSTJA

J. Š. , ik XXX, elukoht XXX

Suuline menetlus – istung 06.04.2026

Hagi hind 3295,11 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. I. hagi osaliselt.

2. Välja mõista J. Š.-ilt S. I. kasuks 1250 eurot.

3. Välja mõista J. Š.-ilt S. I. kasuks sissenõutavaks muutunud viivised 21.05.2026 seisuga

149,63 eurot.

4. Välja mõista J. Š.-ilt S. I. kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (1250 euro) tasumata jäägilt alates

22.05.2026 kuni põhivõlgnevuse 1250 eurot tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata S. I. sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 55,05 eurot.

6. Jätta menetluskulud 96% ulatuses J. Š.-i kanda ja 4% ulatuses S. I. kanda ning välja

mõista J. Š.-ilt S. I. kasuks menetluskulude katteks 984 eurot.

7. Välja mõista J. Š.-ilt S. I. kasuks viivis menetluskuludelt (984 eurolt) alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja hagi asjaolud

1. S. I. esitas 27.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses nõude

üleminekuga hagimenetlusse, 10.06.2025 Viru Maakohtule hagi J. Š. vastu võla nõudes ning

13.08.2025 hagiavalduse täpsustuse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. I. ja J. Š. 08.11.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel

hageja väljastas kostjale laenu summas 1250 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 3.1. kohustus

kostja laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 15.11.2024.

Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks kostja laenu ei tagastanud. Kostja ei ole reageerinud hageja

poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.

Laenulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel

sõlmitud lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 mõttes.

Lepingu sõlmimisega seoses selgitab hageja, et kandis 07.11.2024 kostjale laenu 2000 eurot

laenulepingu nr XXX alusel, mis on poolte poolt allkirjastatud 08.11.2024. Hageja hinnangul

eelnev tõendab, et kostja on varasemalt saanud hageja poolt laenu ning tõenäoliselt unustas ja/või

inimlikul põhjusel „jäi kahe silma vahele“ laenulepingu nr XXX allkirjastamine. Seega on hageja

seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping nr XXX selles sätestatud tingimustel.

Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1250 eurot ja intressid summas 1825 eurot (laenulepingu

tähtaja lõppemise kuupäeva seisuga), sest laenulepingu punktis 3.2. leppisid pooled kokku, et

tagastatav kogusumma koos intressidega on 3075 eurot (3075 eurot – 1250 eurot = 1825 eurot).

Hagiavalduse esitamise hetkel on laenulepingust tulenev intressi tasumise nõue muutunud

sissenõutavaks.

Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses ulatuses

alates laenulepingu tähtaja lõppemisele järgmisest päevast 16.11.2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 10.06.2025 (s.o. 207 päeva eest) kokku summas 80,73 eurot.

Hageja märgib, et juhul kui kohus tuleb järeldusele, et poolte vahel puudub nõutava summa suhtes

laenusuhe, siis alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja 08.11.2024 kantud summa 1250

eurot

alusetu rikastumise sätete alusel. Raha ülekandmine on hageja poolt tõendatud esitatud

maksekorraldusega. Sellisel juhul nõuab hageja kostjalt viiviseid VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud seadusjärgses ulatuses alates summa 1250 eurot ülekandmise päevast 08.11.2024 kuni

10.06.2025 kokku summas 84,07 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt 1250 eurolt alates 11.06.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

1.2 14.11.2025 selgitab hageja täiendavalt, et vaidlusalusel perioodil olid pooled sõlminud mitu

laenulepingut. Üks lepingutest on esitatud koos hagiavalduse täpsustusega. Kuna kostja ei ole

täitnud

laenulepingutest tulenevaid kohustusi, pöördus hageja tema poole korduvalt nii kirjalikult kui ka

suuliselt. Poolte vahel toimusid läbirääkimised, mille tulemusel otsustati sõlmida notariaalselt

tõestatud võlatunnistus, mille alusel pidi kostja tasuma tekkinud võlgnevuse osade kaupa. Pooled

broneerisid võlatunnistuse sõlmimiseks aja 28.02.2025 Tallinna notar M.-L. P. juurde. Tehingu

toimumise ajal keeldus kostja siiski võlatunnistust sõlmimast. Pärast seda pöördus hageja kostja

poole korduvalt, paludes võlgnevus siiski tasuda. Hageja esitab tõendina ka vastava kirjavahetuse

kostjaga (lisad 2 - 6). Lisaks palus kostja hagejalt täiendavat laenu, kuid hageja keeldus seda

andmast. Seejärel jättis kostja oma olemasolevast laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees

täitmata.

Hageja selgitab, et kostja soovis laenu kiiresti ja lühikeseks tähtajaks. Kostja põhjendas

laenuvajadust sellega, et ta tegeles krüptovaluuta tehingutega ning krüptovaluutade väärtus kasvas

tol ajal märkimisväärselt. Kostja väitel võimaldas see teenida lühikese ajaga suurt kasumit. Kostja

hinnangul olid laenulepingu tingimused õiglaselt tasakaalustatud ja majanduslikult põhjendatud,

arvestades krüptovaluutainvesteeringute ligikaudu 100% tootlust. Hageja kontrollis kostja väiteid

oma tuttavate kaudu, kes samuti tegelesid krüptovaluutaturul, ning sai kinnituse, et oskusliku

tegutsemise korral oli tol perioodil võimalik lühiajaliselt kõrge tootlus saavutada.

Kuna käepärast ei olnud vene- ega eestikeelset laenulepingu vormi, sõlmis hageja kostjaga

ingliskeelse laenulepingu, et tagada kiire tehingu vormistamine. Hageja pidas oluliseks, et leping

oleks igal juhul kirjalik. Kostjale selgitati lepingu sisu ning kõik tingimused tõlgiti talle Google’i

tõlkerakenduse kaudu. Kostja mõistis lepingu tingimusi ning kinnitas neid. Peamised lepingu

tingimused - laenusumma, intressimäär ja lepingu tähtaeg - pakkus välja kostja ise.

Hageja rõhutab, et pooled mõistsid ja leppisid tegelikult kokku, et laenu tagastamise tähtaeg oli

15.11.2024 ning sellest kuupäevast alates muutusid ka lepingust tulenevad intressi- ja

põhivõlanõuded sissenõutavaks.

1.3. 09.02.2026 seisukohas kostja vastusele hageja märgib, et tal puudub võimalus võtta seisukoht

kostja poolt viidatud tõendite osas, kuna kostja ei ole nimetatud tõendeid kohtule esitanud.

Hageja selgitab täiendavalt, et poolte vahel on vaidlusalusel perioodil sõlmitud mitu laenulepingut,

mille alusel andis hageja kostjale laene. Mõnede laenulepingute alusel on kostja teinud

tagasimakseid, kuid vaidlusaluse lepingu alusel ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostja ei ole

esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Lisaks märgib hageja, et pooled pidasid

pikema aja vältel läbirääkimisi võlgnevuse osade kaupa tasumise võimaluse üle, millega hageja oli

nõus. Kostja ei ole aga kõiki kokkulepitud kohustusi täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud

pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Hageja selgitas kostjale korduvalt, et võlasumma suureneb arvestatud viiviste tõttu. Kostja ei ole

pidanud kinni enda antud lubadustest ega täitnud kokkulepitud maksekohustusi. Vaidlusaluse

lepingu peamised tingimused, sealhulgas laenusumma, intressimäär ning lepingu tähtaeg, pakkus

välja kostja ise ning leping vormistati vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele.

Hageja teatab, et jääb oma varem esitatud seisukohtade ja nõuete juurde.

Kostja vastuväited

2. 08.01.2026 kohtule saadetud kirjas selgitab kostja, et esiteks kutsus S. I. teda notari juurde, olles

eelnevalt rääkinud oluliselt teistsugustest võlasummadest, kui need, mis hiljem notaribüroos esitati.

Notariaaldokumendis märgitud summa oli peaaegu kolm korda suurem summast, milles olid

omavahel suuliselt kokku leppinud. Teiseks selgus kostja notarisse saabumisel, et võlasumma ja

tingimused olid muudetud ilma tema nõusolekuta. Seetõttu keeldus kostja notarilepingu

allkirjastamisest ning lahkus notaribüroost. Kostja ei nõustunud ühegi notariaalse tingimusega ning

ei ole ühtegi notarilepingut allkirjastanud. Kolmandaks on kostjal olemas videosalvestised,

kirjavahetus ning muud tõendid, mis kinnitavad, et S. I. teavitas kostjat vajadusest tasuda osa

võlast, mille järel ta lubas võimaldada ülejäänud summa osamaksetena tasumist. Nende

kokkulepete alusel oli kostja ema sunnitud laenama raha, et kostjat aidata, ning nad kandsid

vastavad summad S. I.le üle. Kokku on S. I.le tasutud rohkem kui kaheksa tuhat eurot. Samas on

kostja S. I.lt tegelikult saanud mitte rohkem kui kakskümmend tuhat eurot, võimalik, et isegi

väiksema summa. Summasid, mida ta praegu nõuab, ei ole kostjale kunagi üle antud. Lisaks võib

kostja ema kinnitada, et ta suhtles S. I.ga telefonitsi, ning S. I. lubas talle isiklikult, et juhul kui nad

tasuvad kokkulepitud summa, ei pöördu ta kohtusse ning võimaldab kostjal jätkata võla tasumist

osamaksetena. Vaatamata sellele püüab hageja nüüd kostjalt välja nõuda summat, milles ei olnud

algselt kokku lepitud.

Samuti leiab kostja, et lepingud, mida S. I. koostas ja allkirjastamiseks esitas, ei olnud

õiguspärased, kuna neis olid märgitud väljamõeldud intressid, mis ei vasta Eesti Vabariigi

kehtivale seadusandlusele. Hoolimata sellest, et kokkulepitud osamakse tasumine toimus, jätkas S.

I. survet, nõudes uute lepingute allkirjastamist, väites, et võlasumma suureneb, ning ei andnud

kostjale tegelikku võimalust võla tasumist jätkata varem kokkulepitud tingimustel. Käesoleval

hetkel on kostjal olemas kõik tõendid: videosalvestised, ekraanipildid kirjavahetusest ning maksete

kinnitused. Varasemalt ei olnud kostjale selge, kuhu ja millisel viisil neid dokumente esitada, kuna

tegemist on kostja jaoks esimese sellise olukorraga, puudub advokaat ning vastav kogemus.

Kostja märgib, et peab ebaõiglaseks nõuet tasuda summa, mida ta tegelikult ei ole saanud, ning

kinnitab, et ta ei ole kunagi nõustunud notariaalse lepinguga.

2.1. 26.01.2026 ja 06.04.2026 istungitele kostja ei ilmunud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastusega hagile ning

uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on

põhjendatud rahuldada osaliselt ning alternatiivsel õiguslikul alusel.

5. Kohus jätab tähelepanuta poolte selgitused seonduvalt 28.02.2025 notariaalse võlatunnistuse

projektiga (dtl 83–86), kuivõrd nimetatud võlatunnistus jäi sõlmimata ja sellele ei tugine ka hageja

nõue. Kohtu hinnangul on kostja esitanud oma vastuses vastuväite just võlasummale, mis oli kirjas

eelnimetatud projektis, mis ei ole aga käesoleva vaidluse objekt ja seega kohus neid vastuväiteid ei

arvesta.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja kandis kostja arvele 1250 eurot (maksekorraldus - dtl 36) ning

kostja ei ole nimetatud summat hagejale tagastanud. Kohtul on vaja lahendada, millisel õiguslikul

alusel ja millistel tingimustel on hagejal nõue kostja vastu, s.h. kas kostja on saanud laenu lepingu

alusel või on tegemist alusetu rikastumisega.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis,

kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled

on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud

lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka

siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Leping sõlmitakse

VÕS § 9 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe.

Riigikohus märkis, et poolte tahe laenulepingu sõlmimiseks peab olema äratuntavalt väljendatud

ning üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut

sõlmituks (RKTKo 3-2-1-109-11 p 11). Laenusuhte olemasolu peab tõendama hageja, kes

vastavale asjaolule tugineb. Juhul, kui hageja seda tõendada ei suuda, tuleb laenulepingule tuginev

hagi jätta rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-10-27720 p 9).

8. Praegusel juhul on hageja esitanud kohtule 08.11.2024 laenulepingu nr. XXX, millel puudub

kostja ehk kohustatud poole allkiri, seega ei saa lugeda tõendatuks, et pooled on sõlminud

laenulepingu nr. XXX hagiavalduses nimetatud tingimustel. Laenulepingu sõlmimise tõendamiseks

esitas hageja maksekorralduse 1250 euro ülekandmise kohta (dtl 36). Kohus selgitab, et üldjuhul ei

anna üksnes maksekorraldus ja sellel märgitud selgitus, näiteks „laenuleping“, alust lugeda poolte

vahel laenulepingut sõlmituks, kuna maksekorralduse selgituse kirjutab makse saatja ning makse

saaja ei saa selle sisu mõjutada. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuksid poolte

läbirääkimised ja kokkulepped enne laenu ülekandmist just nimelt selle 08.11.2024 laenulepinguga

seoses. Nimetatud asjaolu ei saa tõendada ka teise samade poolte vahel sõlmitud laenulepingu

alusel tehtud väljamaksetega (dtl 53, 55). Hageja esitatud kirjavahetus puudutab ajaperioodi peale

laenu(d)e väljastamist. Kuna kohus tuvastas, et pooled ei ole 08.11.2024 lepingut nr. XXX

sõlminud, ei tekkinud sellest pooltele VÕS § 8 lg 1-2 alusel ka õigusi ja kohustusi ning kostja ei ole

lepingulisi kohustusi rikkunud VÕS § 100 mõttes.

Seega ei ole hageja nõue lepingulisel alusel põhjendatud. Samuti jääb rahuldamata lepingulisel

alusel esitatud intressi nõue.

9. Kohus selgitas hagejale, et laenu ülekandmise maksekorraldus tõendab üksnes rahasumma

saamist, aga mitte kokkulepitud tingimusi, mis aga ei välista kostjalt alusetult saadu

tagasinõudmist. Sellele järgnevalt on hageja esitanud 13.08.2025 alternatiivse nõude mõista kostjalt

välja 08.11.2024 ülekantud summa - 1250 eurot, alusetu rikastumise sätete alusel.

10. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt

isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära. Eeltoodud sättest tuleneb, et kui üks pool on teinud teisele poolele ülekande

vorminõuetele mittevastava ja seetõttu tühise tehingu alusel, on tal õigus saadut saajalt tagasi

nõuda.

Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja on kandnud kostjale 1250 eurot, mis on tehtud ilma

kehtiva lepingulise aluseta, seega on kostja saanud hagejalt 1250 eurot alusetult ning kostjal on

VÕS § 1028 lg 1 alusel kohustus saadu tagastada. VÕS § 1028 lg 2 aluseid, mis välistaksid

üleandja tagasinõudeõiguse, käesoleval juhul kohtu ette toodud ei ole.

Seega kuulub 1250 eurot kostja poolt hagejale tagastamisele.

11. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alternatiivse

nõudena alates summa 1250 euro ülekandmise päevast 08.11.2024 kuni hagi esitamiseni

10.06.2025 summas 84,07 eurot ja ka edaspidist viivist alates 11.06.2025 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

12. Kohus on tuvastanud, et kostja vastutus hageja ees ei tulene lepingulisest suhtest, vaid VÕS §

1028 lg 1 alusel alusetust rikastumisest. Alusetu rikastumise nõude puhul ei ole rahalise kohustuse

täitmise aega kindlaks määratud. Seetõttu saab VÕS § 113 lg 2 kohaselt viivist arvestada üksnes

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

Hageja küll märgib hagis, et edastas kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid kohtule neid esitatud

ei ole. Hageja on esitanud kohtule 28.02.2025 notariaalse võlatunnistuse projekti, kuid nimetatud

võlatunnistuses sisalduvad 5 erineva laenulepingu summad ning võlatunnistuse sisuks on

kokkulepe kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmises. Seega ei saa ka sellest järeldada

kostjale antud 08.11.2024 ülekantud summa tagastamise konkreetset tähtaega ja sissenõutavaks

muutumist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus võlgnevuse sissenõudmiseks on kohtule esitatud

27.03.2025. Arvestades eeltoodut puudub kohtu hinnangul õiguslik alus viivise väljamõistmiseks

varasema ajavahemiku eest.

13. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 1250 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud seadusjärgses määras alates 27.03.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.06.2025

summas 29,02 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Seega jääb rahuldamata hageja alternatiivselt

esitatud viivisenõue summas 55,05 eurot (84,07 – 29,02).

Tuginedes TsMS §-le 367 ja hageja taotlusele arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud

seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni, mis tasumata põhinõudelt, 1250 eurolt, perioodil

11.06.2025 kuni 21.05.2026 ehk 345 päeva eest moodustab 120,61 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud

viivised 21.05.2026 seisuga kokku 149,63 eurot (29,02 + 120,61).

14. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 22.05.2026 kuni põhinõude 1250 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1100,37 eurot (1250 –

149,63).

15. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu

võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

17. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid

kokku summas 1334,07 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 55,05 eurot

ehk

4% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks

⁓

jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 96% ulatuses ehk 403,20

eurot.

19. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 715 eurot (käibemaksuta) ning

viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 6,5 tundi hinnaga 110 eurot/tund

(käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 1 tund, hagi

koostamine – 2 tundi, hagi täpsustuse koostamine – 1 tund, hageja seisukoha koostamine – 1 tund,

hageja seisukoha kostja vastusele koostamine – 1 tund 30 minutit. Kohus leiab, et hageja

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

20. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS §

175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on

esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka

asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

21. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja menetluskulude nimekirjas teenuse

tunnihinnaks märgitud 110 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.

22. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 6,5 h ulatuses. Kohus ei nõustu täiel

määral esinduse ajakuluga. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on esitanud kohtule kostja

vastu 3 sarnast hagi, milles igaühe puhul on esindaja küsinud dokumentidega tutvumise ja hagi

koostamise eest õigusabikulusid 3 tunni eest. Kohtu hinnangul on sarnaste hagide puhul ajakulu

väiksem, sest muuta tuleb vaid andmeid lepingu tingimuste osas ning muuta lepingust tulenevate

summade suurusi. Hagi täpsustuse koostamisel on hageja täiendanud hagi vaid lepingu sõlmimise

asjaolude ning alternatiivse nõudega. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Kohus peab põhjendatuks määrata

dokumentidega tutvumise, hagi koostamise ja täpsustamise toimingute ajakuluks kokku 3 tundi.

Ülejäänud ajakuluartikleid peab kohus põhjendatuks. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks

ja mõistlikuks ajakuluks kokku 5,5 tundi ehk õigusabikuludena kuulub vastavalt menetluskulude

jaotisele kostja poolt hüvitamisele 580,80 eurot (käibemaksuta) (5,5h x 110 eurot = 605 eurot x

96%).

23. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 984 eurot (riigilõiv 403,20 eurot

+ õigusabikulu 580,80 eurot).

24. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

26. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik