2-25-17673/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit

Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-17673

Tsiviilasi

Jaan Klaose hagi Talis Kirsi vastu kinkelepingu

järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu

kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Klaose määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) Jaan Klaos (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aivar

Klaos, nõustaja Tõnis Klaos

Kostja Talis Kirs (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaan Klaose määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-17673 ja

saata asi tagasi Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa esitada kaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

372 lg 5).

ASJAOLUD

1. Jaan Klaos (hageja) esitas 20. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi Talis Kirsi (kostja) ja

notar Anne Kuilli vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande

muutmiseks. Tartu Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuselt lahendamiseks Viru

Maakohtule.

2. Viru Maakohus keeldus 13. jaanuari 2026 määrusega hageja nõude Tartu notar Anne Kuilli

vastu kinkelepingu tühistamiseks ja kinnistusandmete parandamiseks menetlusse võtmast

ning jättis selle nõude osas menetluskulud hageja kanda. Sama määrusega jättis maakohus

hagiavalduse kostja vastu esitatud osas käiguta. Hagejal tuli täpsustada ja täiendada

hagiavalduse nõuet, täpsustada kinkelepingu kohustustega seonduvat ja esitada hagiavalduse

terviktekst.

3. Hageja esitas 21. jaanuaril 2026 uue hagiavalduse tervikteksti, mille maakohus jättis 30.

jaanuari 2026. a määrusega käiguta. Hagejal tuli täpsustada ja täiendada hagiavalduse nõuet

ning asjaolusid, täpsustada hagejate ringi ja esitada hagiavalduse terviktekst. Kohus selgitas

riigi õigusabi taotlemise võimalust.

4. Hageja esitas 10. veebruaril 2026 hagiavalduse uue tervikteksti. Hageja märkis, et see on

AI abil koostatud ning palub selles esitatud nõuetest ja põhistustest asja lahendamisel lähtuda.

Hageja esitas järgmised taotlused:

1) tuvastada Tartu notar Anne Kuilli 29. augusti 2024 notariaalaktis nr 402/2024 (Akt)

sisalduva kinkelepingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel.

Kinkelepingu tühisuse tuvastamise korral kohaldada TsÜS § 68 lg-t 5, § 84 lg-t 1 ning § 85 ja

kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale Makriina

Klaosile;

2) esimese alternatiivina tuvastada 29. augusti 2024 Aktis sisalduva kinkelepingu tühisus

TsÜS § 86 lg 1 kuni lg 3 alusel ning kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu

hagejale ja tema abikaasale;

3) teise alternatiivina lugeda kehtivaks VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel hageja esitatud

kinkelepingust taganemise tahteavaldus. Kinkelepingust taganemise tagajärjena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel

saadu hagejale ja tema abikaasale;

4) kolmanda alternatiivina tühistada kinkeleping TsÜS § 90 lg 1 ja lg 3 ning TsÜS § 92 lg 1

kuni lg 3 alusel. Kinkelepingu tühistamise tagajärjena TsÜS § 68 lg 5 ja TsÜS § 90 lg 2 alusel

kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale;

5) kohustada kostjat AÕS § 64² ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tegema notariaalselt tõestatud

tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 25099150 II jaos kostja

kinnistu omanikuks tunnistamise kande kustutamiseks ja hageja ning tema abikaasa

omandiõiguse taastamiseks 4298 m² elumaaga kinnistule, aadressil XXXXXXXXXXXX

vald, Tartu maakond, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, või asendada kostja tahteavaldus

jõustunud kohtuotsusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus jättis 5. märtsi 2026. a määrusega hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9

ja TsMS § 3401 lg 2 alusel.

Maakohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning hageja ei ole maakohtu 30.

jaanuari 2026 määruses toodud puuduseid kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on

rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja ei ole kohtule esitanud selget nõuet

ning asjakohaste asjaoludega hagiavaldust. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud, et hagi

eseme selge esile toomine on hageja kohustus. Endiselt on ka ebaselgus hagi asjaoludes, s.o

puudub selgus, kas hageja tugineb sellele, et sõlmitud kinkeleping on tühine või et

kinkelepingust on taganetud. Hagiavalduse resolutsiooni punktid ei ole selged ning nõue ei

ole korrektselt formuleeritud. Hagiavalduses on endiselt märgitud menetlusosalisena

(kolmanda isikuna) notar, kuigi kohus on notari vastu esitatud nõude menetlusse võtmisest

keeldunud ning täiendavalt seda hagejale ka selgitanud. Vaatamata kohtu selgitustele on

hagejaks endiselt märgitud üksnes hageja, kuid mitte teise hagejana tema abikaasa Makriina

Klaos. Lähtudes eeltoodust keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Hageja esitas maakohtu määruse peale 10. märtsil 2026 määruskaebuse. Hageja esitas 13.

märtsil 2026 uue määruskaebuse, millega soovis 10. märtsil 2026 esitatud määruskaebuse

asendada. Hageja palub tühistada maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus ja võtta menetlusse 10.

veebruaril 2026 maakohtule esitatud hagiavaldus.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus näidatud ära mitte ühtegi 10. veebruari

2026. a hagiavalduses olevat olulise vorminõude rikkumist, mis takistaks 10. veebruari 2026

hagiavalduse menetlemist. Sellega rikuti TsMS § 372 lg-t 4.

Hageja selgitas, et 10. veebruari 2026. a hagis on nõuded esitatud TsMS § 370 lg 2 järgi, st

hierarhiliselt ja alternatiivselt ning need ei ole omavahel vastuolus, sest on esitatud lähtuvalt

õiguslikust kvalifikatsioonist (tühine leping, lepingust taganemine ja lepingu tühistamine)

erinevate õigusnormide alusel. Kõigi nõuete lõppeesmärgiks on tagastada hagejale ja tema

abikaasale 4298 m² elumaaga kinnistu, aadressil XXXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond.

Kolm esimest nõuet saab rahuldada nii eraldi kui ka ühiselt, vastavalt kohtu poolt tuvastatule.

Neljanda nõude rahuldamise vajadus tekib kohtul alles siis, kui ei rahuldata mitte ühtegi

esimesest kolmest nõudest.

Asjaolu, et notar on märgitud kolmanda isikuna, ei saa olla hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise põhjuseks.

Hageja on märkinud oma abikaasa Makriina Klaose enda volitajana ja ka see ei saa olla

aluseks jätta hagiavaldus menetlusse võtmata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et

kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui

on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kuigi seadus üheselt oluliste

hagiavalduse vorminõuete kataloogi ei sätesta, leiab hagiavaldustele kehtivate vorminõuete

üldise regulatsiooni TsMS §-dest 334–339, samuti TsMS §-st 33 (keelenõuded). Hagiavalduse

sisu nõuded on sätestatud TsMS §-s 363.

Maakohus on leidnud, et hageja ei ole esitanud selget nõuet ja asjakohaseid asjaolusid, on

määranud valesti menetlusosaliste ringi ning jätnud kaashagejana märkimata oma abikaasa.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu siiski maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi

vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et

hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist (hagi eseme ja aluse osas). Seega

on maakohus ekslikult viidanud TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise

alusena.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja

menetlusse võtmise (TsMS § 363).

Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma

menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2).

Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude

nimetus, vaid konkreetne hüve, mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral

soovib. Hagi esemes nõude nimetamine või tuginemine konkreetsele õigusnormile on

sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (vt

RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 11). Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti

mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei

rahuldata (TsMS § 370 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõuded piisavalt selged.

Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude kinkelepingu järgi saadu

tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja on tuginenud kinkelepingu

tühisusele, taganemisele ja tühistamisele, seda alternatiivselt esitatud nõuetes.

Menetlusosaline valib ise, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab.

Hagi alus on hageja esitatud asjaolud elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille

tuvastamisega hageja seob oma nõude (RKTKm 22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 11). TsMS § 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hagiavaldusest nähtub hageja eesmärk,

kostja isik ja muud põhjendused, puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

11. Notari kolmanda isikuna märkimine hagiavalduses ei saa olla aluseks jätta hagiavaldus

menetlusse võtmata. Hagejal on õigus esitada TsMS § 216 lg 1 avaldus kolmanda isiku

menetlusse kaasamiseks. Kohus lahendab sellise avalduse TsMS §-s 216 sätestatu kohaselt

määrusega.

12. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esitatust on arusaadav, et hageja abikaasat saaks

käsitada hagejana sõltumata sellest, kuidas hageja tema kohta andmed hagiavalduses märkis.

Sellele vaatamata märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on abikaasade ühisomandi kontekstis

leidnud, et kui abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad

abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada. Teine ühisomanik ei pea valduse väljanõudmise

haginõude lahendamiseks osalema menetluses tingimata kaashagejana. Piisav on, et hageja

nõuab valduse üleandmist ka teisele ühisomanikule (vt RKTKo 31.10.2018, 2-16-9519/78, p-

d 25 ja 26). Sarnaselt saab üks ühisomanikest esitada hagi kinnistu omandi üleandmiseks ja

kinnistusraamatu kande muutmiseks. Rahuldada ei saa aga sellist haginõuet, mille tulemusel

kajastuks kinnistusraamatus üks ühisomanikest ainuomanikuna (vt RKTK 18.11.2020, 2-18-

15197/75, p 11). Eeltoodut arvestades saab maakohus hagejate ringi üle täpsustada.

13. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, sest TsMS § 372 lg 1 järgi saab

hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus

määruskaebuse osaliselt.

14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §

173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)