2-26-11045/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

’

K O H T U M Ä Ä R U S

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. mai 2026

Tsiviilasja nr ja avalduse ese

2-26-11045

M.E hagi G.M, S.K ja V.M vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks ja testamendi tühistamiseks

hagimenetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

M.E (isikukood: XXX)

Kostja I

G.M (isikukood: XXX)

Kostja II

S.K (isikukood: XXX)

Kostja III

V.M (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Tagastada määruse hagejale jõustumisel hagilt tasutud riigilõiv 70 eurot.

4. Toimetada määrus hagejale kätte.

Edasikaebe kord

Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 660-661).

ASJAOLUD

1. M.E esitas Tartu Maakohtule 19.05.2026 hagiavalduse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja

testamendi tühistamiseks. Hageja avaldab, et tema X D.K. koostas 13.08.2025 Viljandi notar Virgi

Ojapi juures testamendi. Hageja sõnul viibis X alates XX.XX.XXXX XXX ning alates X. aasta X

XXX. Tema tervislik seisund oli oluliselt halvenenud, millega kaasnes oluline kognitiivne langus ja

osaline mälukaotus. Hageja märgib, et Xle tehti kognitiivse languse ekspertiis ning ta tunnistati

teovõimetuks. Hageja selgitab, et tema X esitas XX.XX.XXXX kohtule avalduse eestkoste

seadmiseks, märkides avalduses, et X on väga vana ja raskelt haige ning ei saa enam aru erinevate

tehingute tegemisest. Eestkostemenetluses määrati Xle ekspertiis tema vaimse seisundi hindamiseks.

Hageja väitel viisid tema X ja kostja I eestkostemenetluse ajal, XX.XX.XXXX, X hooldekodust ära

ning XX.XX.XXXX koostati notari juures testament, mille kohaselt pärandas X oma vara kostjatele

II ja III. Samal kuul koostatud ekspertiisiakti kohaselt esines isal täpsustamata dementsus, mida

iseloomustasid lühi- ja kaugmäluhäired, mõttekäiguhäired, desorienteeritus ajas, kohas ja

situatsioonis ning haiguskriitika puudumine. Hageja hinnangul ei olnud tema X testamendi tegemise

ajal võimeline mõistma testamendi õiguslikku tähendust ega selle tagajärgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et hagiavaldust ei saa menetlusse võtta.

3. Kohus märgib, et vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 19 lg-le 1 on testament ühepoolne tehing,

millega testaator teeb korraldusi oma surma puhuks. PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku

surma korral. Kuni testaator elab, ei tekita testament lõplikke õiguslikke tagajärgi.

4. PärS § 88 lg 7 kohaselt tekib testamendi tühistamise õigus pärast pärandi avanemist. Seega näeb

seadus ette, et testamendi kehtivuse kohtulik kontroll toimub pärast testaatori surma. Ka juhul, kui

testament võiks hiljem osutuda tühiseks TsÜS § 13 lg 1 või TsÜS § 83 lg 1 alusel, on selle üle

võimalik lõplikult vaielda pärast pärandi avanemist.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes

juhul, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Käesoleval juhul ei ole testaator surnud ning hagejal ei ole veel tekkinud pärimisõigust, vaid üksnes

võimalik pärimisootus. Seetõttu puudub hagejal käesoleval ajal selline olemasolev subjektiivne õigus

või vahetu õiguslik positsioon, mille kaitseks saaks nõuda testamendi tühisuse tuvastamist või selle

tühistamist enne pärandi avanemist.

6. Samuti ei anna alust hagi menetlemiseks TsMS § 368 lg 1, mille kohaselt võib isik nõuda

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamist üksnes juhul, kui tal on selleks õiguslik huvi.

Testaatori eluajal ei ole pärimisõigus veel tekkinud ning testamendi võimalik kehtetus ei mõjuta

hageja õigusi vahetult ega lõplikult.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik käesoleval ajal taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu

esineb alus jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

8. TsMS § 168 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Määruse jõustumisel tuleb

TsMS §150 lg 1 p 2 alusel hagejale tagastada hagilt tasutud riigilõiv 70 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik