2-26-7925/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

20. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-7925

Tsiviilasi

I.L-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmine, pankroti välja kuulutamine ja

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: I.L (

Pankrotihaldur

Ene

Ahas

((e-post

pankrotihakldur@tetrisab.ee)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ja rahuldada I.L-i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I.L-i (I.L, isikukood XXX) pankrot 20. mail 2026 kell 14.00 ja algatada

I.L-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada I.L-i pankrotihalduriks Ene Ahas (Advokaadibüroo Tetris, asukoht XXX;

kontaktandmed: telefon 510 6442, e-post XXX). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule

hiljemalt 5. juuni 2026 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata I.L-i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. juuni 2026 kell

14.00. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (aadressil Kuninga tn 22, I korrus, saal nr 6).

Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnikku I.L-i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 10. juunil 2026 kell 14.00 Pärnu Maakohtusse Pärnu

kohtumajja (aadressil Kuninga tn 22, I korrus, saal nr 6). Võlgniku ilmumata jäämisel võib

kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab I.L-i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 20. maiks, esimene aruanne esitada 20. maiks 2027.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

2-26-7925

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. I.L-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni

halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Võlgnik I.L on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb

kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

1. I.L (avaldaja, võlgnik) esitas 8.4.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles taotleb enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus menetluses.

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielulises suhtes ning tema ülalpidamisel on xxxxxx alaealist

last. Võlgniku igakuised sissetulekud koosnevad peamiselt sotsiaaltoetustest (710 eurot),

kindlustushüvitistest (791,73 eurot) ning elukaaslase sissetulekust (ligikaudu 800–1300 eurot),

2 (6)

2-26-7925

kokku ligikaudu 2081,73 eurot. Igakuised väljaminekud moodustavad ligikaudu 1614,19 eurot

ning hõlmavad eelkõige eluaseme-, toidu-, transpordi-, side- ja lastega seotud kulusid.

Võlgnikul puudub kinnis- ja muu arvestatav vara. Avalduse esitamise ajal oli võlgniku

arvelduskontol kokku 642,22 eurot.

Võlgniku kohustuste kogusumma on avalduse kohaselt 44 943,36 eurot. Peamised võlausaldajad

on erinevad krediidiandjad ja inkassoettevõtted . Enamiku nõuete suhtes on algatatud

täitemenetlused.

Võlgnik selgitab, et sattus makseraskustesse pikaajalise laenamise tulemusel, mis algas

tarbimislaenude võtmisest elamistingimuste parandamiseks ning süvenes COVID-19 perioodil

sissetuleku vähenemise tõttu. Lisaks on makseraskusi mõjutanud tervislikud takistused ja piiratud

töövõimalused. Võlgnik on hiljem omandanud keskhariduse ja jätkanud õpinguid sotsiaaltöö

erialal. Avalduse kohaselt ei võimalda võlgniku praegune majanduslik olukord täita olemasolevaid

kohustusi ning makseraskused on püsivad. Seetõttu taotleb võlgnik enda suhtes pankroti

väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb

menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel.

Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus

on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

3. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FIMS § 15 lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva

seaduse §-s 45 sätestatule.

4. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2

tähenduses. Kohus leiab, et I.L suhtes on täidetud füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamise

eeldused. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 44 943,36 euro ulatuses ning enamik

nõudeid on täitmisel kohtutäiturite juures, mis viitab püsivatele makseraskustele. Võlgniku

igakuised rahalised vahendid kuluvad peamiselt igapäevaseks elamiseks ning perekondlike

kohustuste täitmiseks ning vaba raha võlgade teenindamiseks on piiratud. Võlgnikul puudub

arvestatav vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, ning rahalised

vahendid maksekontodel on vähesed. Kohus kontrollis avalikke registreid (kinnistusraamat,

liiklusregistrit, äriregistrit). Äriregistri andmetel on võlgnik alates 15.12.xxxxxxxxxxxxx

korteriühistu juhatuse liige. Nimetatud asjaolu ei ole maksejõuetusavalduses kajastatud. Kohtu

hinnangul korteriühistu juhatuse liikmeks olek ei ole võrreldav äriühingu majandustegevusega ega

tekita tavapäraselt tulu. Seetõttu ei saa ainuüksi selle asjaolu avalduses kajastamata jätmisest

3 (6)

2-26-7925

järeldada, et võlgnik on esitanud olulisel määral ebaõigeid andmeid oma majandusliku olukorra

kohta. Kinnistuid ja sõidukeid võlgniku nimele registreeritud ei ole.

E-täitise andmetel on I.L-i suhtes 16 täitemenetlust. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võlanõuete jääk

kokku on 58 030 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu kokku umbes 580 eurot

ja täituri tasu kokku umbes 7500 eurot.

Kohus tuvastab, et I.L on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti

väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

5. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

6. Pankrotihaldur Ene Ahas on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus

on seisukohal, et pankrotihaldur Ene Ahas on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku I.L-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ene Ahase ja

korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku

toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada

võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7

kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada

ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

8. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse. I.L on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud.

9. Lisaks pankrotimenetluse algatamise eelduste täidetusele tuleb hinnata ka kohustustest

vabastamise perspektiivi. Kohus tuvastab, et võlgnik on füüsiline isik ja püsivalt maksejõuetu,

mistõttu on täidetud FIMS § 45 lg 2 esmased eeldused. Avaldusest ei nähtu esialgu asjaolusid, mis

välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise FIMS § 45 lg 3 alusel. Avaldusest

nähtub, et võlgnik on selgitanud makseraskuste tekkimise põhjuseid, mis on seotud varasemate

laenukohustuste, sissetuleku vähenemise ning tervislike takistustega. Samuti on võlgnik

kirjeldanud oma praegust majanduslikku olukorda ning soovi oma finantsolukorda seaduslikult

korrastada. Võlgnik on esitanud andmed oma vara ja kohustuste kohta ning vara on praktiliselt

puuduv. Võlgnik on väljendanud valmisolekut täita menetluses seadusest tulenevaid kohustusi

ning tegeleda tulutoova tegevusega.

4 (6)

2-26-7925

10. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et võlgnik ei tööta, ei välista see automaatselt kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud menetluse

kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsima. Tegemist on

menetluse kestel täidetava kohustusega, mille järgimist hinnatakse menetluse hilisemas etapis.

Avalduse andmetel on võlgnik varem töötanud ning tema töösuhe on lõppenud. Samuti nähtub, et

võlgnik omandab haridust ja on kirjeldanud tervislike ja sotsiaalsete asjaolude esinemist, mis on

mõjutanud tema töövõimet ning sissetuleku teenimise võimalusi. Kohustustest vabastamise

menetluse raames lasub võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle

puudumisel aktiivselt tööd otsida. See kohustus realiseerub menetluse kestel ning selle täitmist

hinnatakse menetluse käigus. Seega ei saa üksnes avalduse esitamise hetkeseisus töösuhte

puudumise põhjal järeldada, et võlgnik rikub juba menetluse algatamise eeldusi või et kohustustest

vabastamise menetlus oleks välistatud. Küsimus võlgniku piisavast aktiivsusest tulutoova tegevuse

leidmisel on hinnatav hilisemas menetluses ning võib olla aluseks kohustustest vabastamisest

keeldumisele, kuid ei takista menetluse algatamist. Kokkuvõttes on kohustustest vabastamise

menetluse algatamise eeldused täidetud ning menetlust välistavaid asjaolusid esialgu ei ilmne.

Samuti puuduvad andmed selle kohta, et esineksid FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused menetluse

algatamisest keeldumiseks.

11. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

12. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku.

13. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.5.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9).

5 (6)

2-26-7925

15. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 – 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

16. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb

võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

6 (6)