3-26-1212/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1212

Haldusasi

V.X kaebus Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsuse

TOT/25/2483 ja 22.01.2026 vaideotsuse nr

VO/25/3277

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-1212.

2. Jätta V.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-1212 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 155 lg 5,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.X (kaebaja) esitas 11.12.2025 Eesti Töötukassala avalduse tasemeõppes osalemise

toetuse taotlemiseks.

2. Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsusega nr TOT/25/2483 jäeti kaebajale tasemeõppes

osalemise toetus määramata.

3-26-1212

3. Kaebaja esitas 16.12.2025 Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsuse peale vaide, mis jäeti Eesti

Töötukassa 22.01.2026 vaideotsusega nr VO/25/3277 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 22.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.04.2026),

milles taotles Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsuse TOT/25/2483 ja 22.01.2026 vaideotsuse nr

VO/25/3277 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja tasemeõppes osalemise

toetuse taotlus uuesti läbi. Kaebus sisaldas kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebaja selgitas,

et sai Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsusest teada veebruari keskel või lõpus, mil avas

sellekohase e-kirja. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud kaebaja hooletusest, vaid

töötukassa veebilehel ja õppekavade otsingusüsteemis olevast eksitavast ja puudulikust

teabest, mille põhjal oli kaebaja veendunud, et ta ei vasta toetuse saamise tingimustele.

Kaebaja esitas toetuse taotluse kohe, kui sai teada, et tegelikult on tal õigus toetust taotleda

(s.o detsembris 2025).

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2026 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata, lõpetas haldusasja menetluse ning tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

40 eurot.

Kuna kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse, tulnuks kaebus tühistamis- ja

kohustamisnõuetes esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks

kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja väitis, et sai Eesti

Töötukassa 22.01.2026 vaideotsusest teada veebruari keskel või lõpus. Kaebaja ei ole

esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Eeldades kaebaja väite õigsust, on kaebus esitatud

kaebetähtaega rikkudes, sest kaebus tulnuks sellisel juhul esitada hiljemalt 30.03.2026.

Kaebaja esitas kaebuse 22.04.2026, s.o peaaegu kuu aega hiljem.

HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla kaebajast

sõltumatud objektiivsed asjaolud. Praegusel juhul ei ole kaebaja mõjuvaid põhjuseid

kaebetähtaja möödalaskmiseks välja toonud. Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsuse lk-l 3

on selgelt välja toodud korrektne edasikaebamise kord. See andis kaebajale teada, mida ja

millise tähtaja jooksul saab kaebaja teha, kui ta töötukassa otsusega ei nõustu. Seega oli

kaebajale edasikaebamise võimalus ja tähtaeg teada. See, et töötukassa veebilehel võis olla

mingi segadus või infopuudus, ei saanud kaebajat töötukassa otsuse vaidlustamise osas

eksitada. Seega lasi kaebaja kaebetähtaja mööda enda hooletuse tõttu. Selline hooletus ei

õigusta kaebetähtaja ennistamist. Seetõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 152 lg 1 p 2). Järelikult tuleb

menetlus lõpetada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub 27.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2026

määrus.

Kaebetähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud kaebaja hooletusest. Kaebajal esinesid mitmed

asjaolud, mis koosmõjus takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebajal puudub varasem

kokkupuude kohtumenetlusega ning kaebaja ei teadnud, kuidas kaebust nõuetekohaselt

koostada ja esitada. Kaebajal ei olnud võimalik kasutada juristi või advokaadi abi. Kaebajal

tekkis arusaamatus kaebuse esitamise viisi osas. Kaebaja ootas, et kaebus esitatakse ühiselt

2(4)

3-26-1212

grupiga, kuid hiljem selgus, et iga isik peab esitama eraldi kaebuse. Kuna kaebaja töötab ning

õpib samal ajal tasemeõppes, on koormus suur ning see raskendas õigeaegset tegutsemist.

Kaebaja esitas kaebuse viivitamata pärast seda, kui sai teada kaebuse esitamise tegelikust

korrast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu 24.04.2026 määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

9. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel võib kaebuse esitada

halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset

menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 1). Vaidlust ei ole, et kaebus on esitatud HKMS §

47 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Vaidlus on selles, kas esineb alus kaebetähtaja

ennistamiseks.

10. HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest

on esitatud HKMS §-s 150. Üldjuhul saab mõjuvaks põhjuseks olla objektiivne takistus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistas kaebuse õigeaegset

esitamist. Kaebetähtaja ennistamiseks peab mõjuva põhjusena käsitatav takistus kaebuse

esitamiseks olema püsiv (Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuva

põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid

siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks

põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on

rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt 01.01.2002

määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohtusse pöördumise

tähtaja ennistamise võib tingida ka haldusorgani eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003

määrus nr 3-3-1-37-03, p 12).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud kaebetähtaja ennistamist

õigustavaid mõjuvaid põhjuseid.

12. Kohus ei kahtle, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja varasem kokkupuude

kohtumenetlusega. Siiski ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Eesti Töötukassa 22.01.2026

vaideotsus nr VO/25/3277 sisaldas vaidlustamisviidet, mille kohaselt oli otsust võimalik

vaidlustada 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest Tallinna Halduskohtus

(digitaalse toimiku leheküljed 10˗12). Seega pidi kaebaja mõistma, et kui ta töötukassa

otsusega ei nõustu, on töötukassa otsuse ja vaideotsuse vaidlustamiseks ette nähtud kindel

tähtaeg ja kord. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta

mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja oli teadlik õigusteadmiste

puudumisest ja juriidilisest kogenematusest ning teda ei ole alust pidada isikuks, kes ei ole

3(4)

3-26-1212

võimeline ise välja selgitama vaidluse algatamise korda või otsima õigeaegselt õigusabi. Kui

isikul puuduvad rahalised vahendid professionaalse abi hankimiseks, saab vajadusel pöörduda

kohe kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-

1-38-01; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Võimalik eksitav või puudulik teave

töötukassa veebikeskkonnas seoses kaebaja toetuse saamise tingimustele vastamisega ei

saanud kaebajat eksitada töötukassa otsuse ja vaideotsuse vaidlustamise osas. Mõjuvaks

põhjuseks tähtaja ennistamisel ei ole ka ajapuudus tulenevalt suurest töö- ja õppekoormusest.

Enda õiguste kaitseks kohtusse pöördumine nõuab paratamatult aja planeerimist. Samuti ei

õigusta tähtaja ületamist ootus kaebuse esitamisest grupiga. Kaebetähtaega tuleb järgida ka

ühise kaebuse esitamisel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole piisavalt

hoolikas kaebetähtaja järgimisel. Eelneva tõttu ei ole tähtaja ennistamiseks alust.

13. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas

halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)