2-24-9578/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9578

Kohtuasi

O.U ja S.N avaldus puudutatud isikute kohustamiseks

tahteavalduse andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.U ja S.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (määruskaebuse esitajad): O.U (isikukood

XXX) ja S.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Dmitri Štšerbin

Puudutatud isik 1 (vastustaja 1): O.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik 2 (vastustaja 2): B.Q (isikukood XXX)

Puudutatud isik 3 (vastustaja 3): X.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik 4 (vastustaja 4): N.M (isikukood XXX)

Puudutatud isik 5 (vastustaja 5): J.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik 6 (vastustaja 6): F.V (isikukood XXX)

Puudutatud isik 7 (vastustaja 7): Y.C (isikukood XXX)

1/2 kaasomandist, B.N Y.C (isikukood XXX) 1/4

kaasomandist, F.M (isikukood XXX) 1/4 kaasomandist

Puudutatud isik 8 (vastustaja 8): Z.Y (isikukood XXX) -

1/2 kaasomandist, R.U (isikukood XXX) - 1/2

kaasomandist

Puudutatud isik 9 (vastustaja 9): U.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik 10 (vastustaja 10): Z.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik 11 (vastustaja 11): E.I (isikukood XXX)

Puudutatud isik 12 (vastustaja 12): M.C (isikukood XXX)

Puudutatud isik 13 (vastustaja 13): G.P (isikukood XXX)

1/2 kaasomandist

K.Y (isikukood XXX) 1/2

2-24-9578

kaasomandist

Puudutatud isik 14 (vastustaja 14): J.H (isikukood XXX)

ja O.R (isikukood XXX) - ühisomanikud

Puudutatud isik 15 (vastustaja 15): S.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik 16 (vastustaja 16): V.O (isikukood XXX)

1/2 kaasomandist

F.S (isikukood XXX) 1/2

kaasomandist"

Puudutatud isik 17 (vastustaja 17): Z.C (isikukood XXX)

Puudutatud isik 18 (vastustaja 18): O.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik 19 (vastustaja 19): G.I (isikukood XXX)

Puudutatud isik 20 (vastustaja 20): K.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik 21 (vastustaja 21): C.A (isikukood XXX)

Puudutatud isik 22 (vastustaja 22): R.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik 23 (vastustaja 23): Q.U (isikukood XXX)

1/2 kaasomandist, V.K (isikukood XXX) 1/2

kaasomandist

Puudutatud isik 24 (vastustaja 24): Q.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik 25 (vastustaja 25): S.R (isikukood XXX)

Puudutatud isik 26 (vastustaja 26): S.M (isikukood XXX)

Puudutatud isik 27 (vastustaja 27): D.N (isikukood XXX)

Puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Keba

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda avaldajate 13.06.2025 menetlusdokumenti (määruskaebuse

täiendus).

2. Harju Maakohtu 29.01.2025 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

3. O.U ja S.N määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt O.U ja S.N

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole vaidlustatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-9578

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.U ja S.N (avaldajad) esitasid 20.06.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid

kohustada korteriomanikke O.P, B.Q, X.X, N.M, J.G, F.V, Y.C, B.N Y.C, F.M, Z.Y, R.U,

U.O, Z.H, E.I, M.C, G.P, K.Y , J.H, O.R, S.D, V.O, F.S, Z.C, O.X, G.I, K.X, C.A, R.X, Q.U,

V.K, Q.N, R.X, Selamre OÜ ja D.N (puudutatud isikud 1-27) andma tahteavaldus avaldajatele

ehitustööde teostamiseks vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2023

ehitusteatisele nr 2311201/21452 ja korteri küttesüsteemi projektile nr TK-

23189/02.02.2024v02 XXX korterisse nr 28 kamina paigaldamiseks ning kamina

kasutamiseks korstna ehitamiseks sh: metallist moodulkorstna Vilpra DW25 D130/180 mm

paigaldamiseks; malmkamina Nordflam Verdo Patyne 7kW paigaldamiseks; moodulkorstna

koos turvatrossidega katusele paigaldamiseks, selleks vajaliku ava tegemise ja katuseläbiviigu

teostamisega XXX eluhoone kandvas konstruktsioonis (raudbetoonpaneelis) ning asendada

puudutatud isikute nõusolekud kohtumäärusega.

2. Avaldusest nähtuvalt on avaldajad aadressil XXX -28 asuva korteri ühisomanikud. XXX

asuvas korterelamus on praegu elektriküte ja ahjuküte. Ehitisregistri andmete kohaselt on

korterelamus kombineeritud küttelahendus, soojusvarustuse liigiks on kohtküte ja kaugküte.

Korterelamut majandatakse läbi XXX korteriühistu (XXXXXXXX).

3. 17.07.2022 üldkoosolekul otsustati võimaldada korteriomanikele kaminate ja

õhksoojuspumpade seadustamine. Tulenevalt eeltoodust ning võttes arvesse, et XXX

korterites nr 22, 32, 34 ja 35 on juba paigaldatud kaminad ning korterites nr 32, 34 ja 42

õhksoojuspumbad, tellisid avaldajad küttesüsteemi projekti pädevalt isikult. Koostatud

projekti alusel esitasid avaldajad 27.09.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

ehitusteatise. Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaasas 28.09.2023 ehitusteatise menetlusse

arvamuse avaldamiseks XXX korteriühistu ning XXX korteriomanikud.

4. 25.10.2023 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel otsustati, et kõik, kes soovivad

paigaldada kaminaid või õhksoojuspumpa, peavad saama kõikide korteriühistu liikmete

nõusoleku. Samuti, kellel on paigaldatud kaminad ja õhksoojuspumbad peavad need

seadustama. 22.02.2024 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusteatise nr

2311201/21452 XXX korterisse 28 kamina paigaldamiseks ning kamina kasutamiseks

korstna ehitamiseks. Seega avaldajate poolt projekteeritud täiendava küttesüsteemi lahendus

on haldusõiguslikus mõttes ettenähtud ulatuses seadustatud.

5. Avaldajad tellisid 18.03.2024 projekti teostamiseks tööd ja kutsusid kohale töövõtja.

Tellitud töid avaldajatel teha ei õnnestunud, sest väljapääsu katusele blokeeris avaldajate

naaber. 23.03.2024 koosolekul otsustati vaidlustada Linnaplaneerimise Ameti haldusakt ja

ehitusteatis, kuid 25.03.2023 korteriühistu vaie jäeti 21.05.2024 korraldusega (vaideotsusega)

nr 508 Tallinna Linnavalitsuse poolt rahuldamata. 10.04.2024 avaldajate palvele anda

nõusolek vastasid eitavalt enamik puudutatud isikutest.

2-24-9578

6. Kamina ja korstna paigaldamise puhul on tegemist tehnosüsteemi muutmisega ja seega

tegevusega, mis vajab korteriomanike kokkulepet. Sisuliselt 17.07.2022 ja 21.11.2023

üldkoosolekute otsustega on aktsepteeritud korteritele kaminate ja õhksoojuspumpade

paigaldamise õigust, mh korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamise õigust tingimusel, et see

seadustatakse haldusõiguslikul tasandil Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. 22.02.2024

Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis välja haldusakti (lubav), millega anti korterile nr 28

kamina ja korstna ehitamiseks luba vastavalt ehitusteatisele nr 2412996/00763

(12996/00763).

7. Avaldajate eesmärk on parandada elamistingimusi, mh tagada korteri kütmise võimalus

võimalike elektrikatkestuste või eriolukordade korral. Sellist soovi saab pidada legitiimseks,

kuna sisuliselt avaldajad kasutavad oma omandit ulatuses ja viisil, mis ei avalda suurt mõju

teistele kaasomanikele ega piira nende õigust oma korteriomandeid käsutada, kasutada ja

vallata. Hea usu põhimõttest tulenevalt korteriomanikud on kohustatud andma korterisse 28

kamina ja korstna paigaldamiseks nõusoleku. Vastupidisel juhul tekib vastuoluoluline

olukord, mil varasemalt toiminud üldkoosolekute otsustega on tunnustatud kaminate

paigaldamise õigust, kuid faktiliselt kamina paigaldamist ei lubata. Kaasomanikelt ei võeta

õigust kasutada küttesüsteemi või muid kommunikatsioone, kaasomandi osasid ei võõrandata

ega eraldata jne. Korsten ei läbi mitte ühtegi korteriomandit. Kamina ja korstna ehitus on

kooskõlastatud ka teiste ametiasutustega (Päästeamet).

Puudutatud isiku 2 seisukoht

8. Puudutatud isik 2 vastas, et kuna tema ei orienteeru ahju ega korstna paigaldamise ja

kasutamise tehnoloogias, siis ei oska avaldada arvamust, kas see on õige.

Puudutatud isiku 6 seisukoht

9. Puudutatud isik 6 vastas, et olukorras, kus XXX korteriomanditest vähemalt ühte on

paigaldatud kamin, annab ta oma nõusoleku. Samas tuleks arvesse võtta hoone katuse

arhitektuurilist eripära (vahelduv kõrgus) ja asjaolu, et maja ehitamisel ei rajatud

põlevmaterjalide kasutamise võimekust. Seetõttu ei oska keegi prognoosida, millist tegelikku

mõju korter 28 kamina kasutamine majaelanikele avaldama hakkab (korteri lagi ja rajatav

korsten on maja madalamas osas). Kui kamin kahjustab teiste korteriomanike huve

ülemääraselt, tuleb sellise kamina kasutamisest loobuda.

Puudutatud isiku 7 seisukoht

10. Puudutatud isik 7 vastas, et annab nõusoleku kamina ja korstna paigaldamiseks.

Puudutatud isiku 14 seisukoht

11. Puudutatud isik 14 leidis, et avaldajate taotlust ei tule rahuldada. Põhjendused on esitatud

XXX korteriomanike ühises vastuses avaldajate hagihoiatusele ja need on kokkuvõttes

järgmised: õhu puhtus; katuse veepidamatuse risk; vastuolu maja renoveerimisega; tulekahju

oht; küttekeha mittekohase käitamise oht, nt plasti põletamine; avaldajate senine käitumine

annab alust pidada oluliseks riskiks, et küttekeha võidakse käitada mittekohasel (ohtlikul ja

majaelanikke häirival viisil); kindlustusmaksete summade suurenemine ja

kindlustustingimuste halvenemine; alumiste korruste ebavõrdne kohtlemine; küttekeha

kasutamist toetavate tegevuste, nt küttematerjali ladustamine, ettevalmistamine, transport

tekkivad ohud, korteriomanike häirimine ja kaasomandi kasutusvõimaluste vähenemine;

2-24-9578

katuse läbistus, isolatsioon ja korsten tulevad KÜ halduse alla. Korteriühistul tekib kohustus

ja vastutus neid hooldada ja remontida. Kortermaja ei ole mõeldud sellisena, et üks korter

läheb üle ahjuküttele. Ühtne küttesüsteem saab tagama eluks normaalse temperatuuri kõigis

korterites.

Puudutatud isiku 17 seisukoht

12. Puudutatud isik 17 märkis, et ahjukütte kasutamine suurendab tulekahjude riski, kuid kui

28. korter on saanud kõik seadusega nõutavad load ja ohutusnõuded on täidetud, siis annab ta

oma nõusoleku.

Puudutatud isiku 19 seisukoht

13. Puudutatud isik 19 vastas, et ei saa anda nõusolekut, kuid ei saa anda ka lõplikku

keelduvat seisukohta, kuna asjas puudub oluline teave. Ei ole teada, kas kamina

paigaldamisega kahjustatakse puudutatud isiku 19 huve ja kas see mõjutab teisi

korteriomanikke. Pole ka teada, kas kamin ja sellega kaasnevalt ehitatav korsten (koos

trossidega!) võib saada takistuseks korterelamu renoveerimisel. 25.10.2022 üldkoosoleku

protokolli punkti 4 kohaselt võeti vastu otsus maja renoveerimise kohta ja päevakorra

punktides on viide toetuse taotlemisele Kredexist. Korteriühistul ei ole hetkel teada täpset

selgust renoveerimistööde ulatusest, sh kas renoveerimistööde käigus tekitatakse kõigile

korteriomanikele kamina paigaldamise võimalus, mis võib olla oluline teave kohtuasja

lahendamisel (selline võimalus on olnud teadaolevalt ka arutlusel). Kui korteriühistu liikmed

peaksid otsustama renoveerimisprojekti kohaselt kõigile korteritele kaminate paigaldamise

võimaluse, ei ole kohtuasja arutamine enam vajalik.

Puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 21-25, 27 seisukoht

14. Puudutatud isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 palusid jätta avalduse rahuldamata. XXX

korterelamu on 1980. aastal ehitatud paneel- ja telliskivimaja, kuhu ei ole ahikütet

kavandatud. Nõukogude ajal oli ehitusjärelevalve oli nõrk. Seetõttu on omavoliliselt ja

seadusliku aluseta paigaldatud kaminaid (4 tk). 17.07.2022 üldkoosolekul anti juhatusele

volitused korraldada kaminate ja õhksoojuspumpade seadustamine, mida ei saa lugeda

korteriomanike kokkuleppeks KrtS § 38 lg 1 mõttes. XXX hoones ei ole ühtegi kaminat

seadustatud. Olemasolevate kaminate osas tuleks pigem käituda selliselt, et kui endise

olukorra taastamine (kaminate eemaldamine) ei ole võimalik, tuleks kaminate kahjulik mõju

(suits, tuleoht) neutraliseerida, s.t kaminaid mitte kasutada.

15. 25.10.2023 üldkoosolekul otsustati, et kõik, kes soovivad paigaldada kamina või

õhksoojuspumba, peavad saama kõikide korteriühistu liikmete nõusoleku. Seega ei vasta tõele

avaldajate väide nagu oleks üldkoosolekute otsustega aktsepteeritud korteritele kaminate ja

õhksoojuspumpade paigaldamise õigus, mh korterile nr 28 kamina ja korstnaehitamise õigus

tingimusel, et seda seadustatakse haldusõiguslikul tasandil Tallinna Linnaplaneerimise

Ametis.

16. Olemasolev olukord, kus avaldajad ei ole kaminat ja korstnat paigaldanud, ei ole

vastuolus hea usu põhimõttega. 25.10.2023 üldkoosoleku protokolli punkti 4 kohaselt võeti

vastu otsus korterelamu renoveerimise kohta, punkti 5 kohaselt võeti vastu otsus XXX majale

energiaauditi tellimise kohta ja punkti 6 kohaselt otsustati tehnilise konsultandi palkamine

seoses XXX maja renoveerimisega. Üldkoosoleku päevakorra punktides 5 ja 6 on viide

toetuse taotlemisele Kredexist. Arvestades, et korterelamu ümberehitamise üheks osaks on

2-24-9578

küttesüsteemi rekonstrueerimise otsustamine, tuleb see (sh küttesüsteemi võimalik muutmine)

otsustada komplekselt, mitte ühe korteri kaupa kaminate kavandamisega. Puudutatud isikutel

on õigus nõuda avaldajatelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks

vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Olukord, kus hoone ühte korterisse soovitakse

kavandada alternatiivne küttesüsteem, ei ole kooskõlas kaasomanike enamuse huvidega

rekonstrueerida hoone komplektselt.

17. Avalduse rahuldamine ja kamina paigaldamine korterisse 28 ning korstna paigaldamine

katusele, on vastuolus puudutatud isikute järgmiste huvidega:

17.1. Õhusaaste - Nõmmet on eriliselt esile toodud ahiküttest tulenevate ülemäärasete

heitgaaside tõttu, mispärast ei ole põhjendatud hoonesse, kuhu algse ehitusprojektiga pole ette

nähtud ahi- ega kaminkütteseadmeid, neid täiendavalt kavandada. XXX elamusse ei sobi

elava tulega küttekolle – tegemist on ilma ventilatsioonisüsteemita ehitisega, mistõttu

õhutamine toimub akende kaudu. Elamu asub nn augus, mille ühele küljele jääb kõrgemal

tasapinnal asuv eramute rida ja teisele mets. Juba praegu on madalrõhkkonna aegu tajutav, kui

mõni kõrgema tasandi eramu oma küttekollet kasutab. XXX kortermaja katus ei ole ühtlase

kõrgusega. Kõrvuti asuvad kolme ja neljakorruselised hoonemahud. Korter 28 asub kahe

neljakorruselise osa vahel ja selle katus on ligi 2 m madalamal, kui maja neljakordsetel

osadel. Seega on sõltuvalt tuule suunast tehniliselt võimatu saavutada kahe kõrgema osa vahel

oleva korstna suitsu nõutavat liikumist ülespoole. See tekitab suuri probleeme puudutatud

isikutele (lõhn ja tahmane suits lodžadele). Mitmed puudutatud isikud on siia elama asunud

eelkõige tervislikel põhjustel – majatagune männimets hoiab ümbritseva keskkonna

astmahaigetele ja muude hingamisprobleemidega inimestele eluliselt vajalikuna. Korterite

enamik aknaid on männimetsa poole, kuhu ei ulatu autode heitgaasid ega teisel pool

korterelamut üle tee asuva nelja eramu (50 m kaugusel) ahikütte heited. Piirkonna

iseärasuseks on, et vahetus ümbruses on viis suurt kortermaja, kuni 400 m kaugusel veel hulk

kortermaju, mis kõik on elektri- või gaasiküttel. Elamust kuni 100 m kaugusel on 10 eramut,

mitu neist on mitte ahiküttel uusehitised. Puudutatud isikute jaoks ei ole korterelamus ahiküte

vastuvõetav, sest kahjuks ei saa keegi määrata ega kontrollida, mis materjaliga kaminat

köetakse, millised ained õhku lenduvad ja mis täpselt reostab tänast puhast keskkonda.

Piirkonna korterelamutele ja eramutele, k.a XXX-le on Utilitas AS teinud ettepaneku ühineda

tsentraalkütte süsteemiga (kaugküttega), kuna peatselt valmiv trass on planeeritud katma kogu

mikrorajooni. Nimetatud pakkumine on korterelamu täisrenoveerimisega seonduvalt

kaalumisel ning veel ei ole otsustatud, milline uus küttesüsteem rajada ja milline seadmestik

tulenevalt küttesüsteemist katusele paigaldatakse. Seetõttu ei ole kuluefektiivne koormata

katust uute lisarajatistega, kuna need segavad rekonstrueerimist ja paisutavad tööde hinda.

17.2. Tulekahju oht - XXX kortermajas puudub küttepuude hoiustamise võimalus kooskõlas

tuleohutuse eeskirjadega. Puudutatud isikud ei ole huvitatud teostama pidevat

tuleohutusnõuete täitmise järelevalvet. Kui majas peaks tekkima tulekahju ja

korterikindlustuse tegemisel on unustatud esitada teavet tulekolde olemasolu kohta, ei hüvita

kindlustus kahju. Küttekolde deklareerimine tõstab aga kindlustuse makset nii igale

puudutatud isikule kui ka kogu ühistule, mille puudutatud isikud peavad kinni maksma.

Tegemist on muudatusega, millega kahjustatakse ülemääraselt puudutatud isikute õigustatud

huve (KrtS § 9 lg 2 p 2). Avaldajad hoiavad ühisrõdul pesu ja puitmööblit,

evakuatsioonitrepikodades ehitusmaterjali, jalanõusid jne, eirates juba täna Päästeameti

ettekirjutust. Puudub usaldus, et avaldajad järgiksid tuleohutusnõudeid.

17.3. Katusekatte rikkumine – selleks, et kamina jaoks korsten paigaldada, tuleb korterelamu

raudbetoon laepaneeli ning katusekattesse ca 0,5-1 m² auk lõigata. Lisaks näeb ehitusprojekt

2-24-9578

ette katusele korstna toestamiseks nelja trossi paigaldamise, mis kinnituvad katuse

konstruktsioonidesse. Katusega on olnud korterelamus aastate jooksul palju probleeme, mh

korduvad läbijooksud avaldajate korteri osas. Arvestades, et korsten kui tehnosüsteemi osa

muutub KrtS § 4 lg 3 kohaselt kaasomandi osa esemeks, on nii katusekatte materjali, korstna

kui ka kinnitustrosside hooldus sisuliselt ühistu kohustuseks, kuigi tegemist on vaid ühe

korteriomanike huviga. Arvestades, et tehnosüsteemide hooldusega kaasneb kulu, mida

kannavad muuhulgas puudutatud isikud, kahjustatakse sellise muudatusega ülemääraselt

puudutatud isikute õigustatud huve (KrtS § 9 lg 2 p 2).

17.4. Vastuolu maja renoveerimisega - ühistu on 25.10.2023 üldkoosolekul otsustatud

korterelamu renoveerimine, energiaauditi tellimine (sh kütte-, torustiku-, ventilatsiooni- ja

elektrivarustuse hindamine) ning protsessi läbiviimiseks tehnilise konsultandi palkamine.

Hoone tuleb rekonstrueerida komplektselt (sh küttesüsteem), mis tähendab, et üksikute

korterite kaupa kaminate ja korstnate paigaldamine ei ole põhjendatud. Tegemist on paneel- ja

telliskivimajaga, mille küttelahenduseks peaks olema eelkõige kaugküte.

17.5. Puudutatud isikute ebavõrdne kohtlemine - Riigikohus on 20.06.2022 tsiviilasjas nr 2-

19-43 selgitanud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus või teiste korteriomanike huve

ülemäära kahjustav aga näiteks see, kui erikasutusõigust taotlev korteriomanik ei kohustuks

sellega teistele korteriomanikele midagi vastu andma olukorras, kus teistel korteriomanikel

puudub võimalus neile kuuluvale kaasomandi mõttelisele osale vastavat erikasutusõigust

saada. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et selliseks n-ö vastutasuks võibki olla

erikasutusõigust taotleva korteriomaniku teistele korteriomanikele nõusoleku andmine

kokkuleppe sõlmimiseks, millega saaksid kõik korteriomanikud endale erikasutusõigused.

Antud juhul ei oleks mõeldav, et alumiste korruste korteriomanikud asuksid samuti enda

korterisse kaminaid paigaldama ja korstnaid läbi lagede katusele vedama. Arvestades, et

puudutatud isikutel selline võimalus puudub ning asjaolu, et kamina kasutamisega kaasnevad

puudutatud isikutele käesolevas arvamuses välja toodud mõjutused, on avaldajate taotluste

rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega ning on puudutatud isikute huve ülemäära

kahjustav. Kuna üksi olemasolevast kaminast ei ole seadustatud, ei ole need argumendiks uute

juurde paigaldamiseks.

17.6. Muud küsimused - puudutatud isikud tunnevad muret ka kamina kui küttekeha

kasutamist toetavate tegevuste – küttematerjali transpordi, ladustamise, korterisse vedamise

jms käigus tekkivate ohtude pärast, sh puudutatud isikute häirimine ja kaasomandi

kasutusvõimaluste vähenemine. Vaatamata kirjalikele selgitustele toimingute seaduslikust

järjestusest otsustasid avaldajad esmalt soetada malmkamina ja korstna, tellida paigaldustööd,

koostada projekti ja esitada see linnale ehitusteatise saamiseks. Katuse läbistamine kujunes

omamoodi vägivallaaktiks, mille käigus kasutasid avaldajad ähvardusi ning filmisid

puudutatud isikuid, kes kahjustamist keelasid.

18. Avaldajate korterisse kamina ehitamine ja läbi katusepaneelide ning katuse kattematerjali

ava tegemine moodulkorstna paigaldamiseks mõjutab ja kahjustab hoone terviklikkust, kuna

katusepaneelide ning katuse kattematerjali lõhkumisega kahjustatakse katusepaneelide, katuse

kattematerjali terviklikkust ja ehitustehnilist seisukorda, mis omakorda kahjustab hoone

konstruktsiooni terviklikkust ja muudab hoone välisilmet. Esitatud korstna paigaldusjuhend

näeb ette moodulkorstna paigaldamise seinale, samas kui küttesüsteemi projektis on välja

toodud, et moodulkorsten paigaldatakse katusele ja tuleb turvata trossidega. Tegemist on

eelprojektiga, kuid ehitamise aluseks saab olla tööprojekt.

2-24-9578

19. Nõustuda ei saa avaldajate seisukohaga nagu ei mõjutaks kamina ja moodulkorstna

paigaldamine korterelamu rekonstrueerimist tulevikus. Avaldajate korterisse kamina

ehitamine ja läbi katusepaneelide ning katuse kattematerjali ava tegemine moodulkorstna

paigaldamiseks on ilmselgelt takistuseks korterelamu rekonstrueerimisel, kuivõrd need on

täiendavaks takistuseks (lisakuluks) katuse soojustamisel ja uue kattematerjali paigaldamisel.

Lisaks seab korsten täiendavad nõudmised ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisel, mis samuti

tõstab hoone rekonstrueerimise maksumust. Ekslik on avaldajate seisukoht, et Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud ehitusteatis võimaldab neil hoones ehitustöid

teostada ilma kaasomanike nõusolekuta. Haldusakt ei asenda korteriomandi kaasomandi osa

muutmiseks vajalikku kaasomanike nõusolekut.

Maakohtu määrus ja põhjendused

20. Harju Maakohus jättis 29.01.2025 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud

võrdselt avaldajate kanda.

21. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et avaldus tuleb jätta

rahuldamata. Kohus tugines TsMS § 613 lg 1 p-le 1, lg-le 2, § 477 lg-le 1 ja § 172 lg-le 1,

KrtS § 4 lg-le 4, § 9 lg-tele 2 ja 3, § 12 lg-tele 1 ja 2, § 13 lg-tele 1 ja 2, § 30 lg 1 p-dele 1-2, §

31 lg 1 p-le 1, § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1, § 37 lg-le 1, § 38 lg-le 1, §-le 39.

22. Menetlusosalised on XXX korterelamu korteriomanikud. Avaldajad palusid kohustada

puudutatud isikuid andma tahteavaldus avaldajatele ehitustööde teostamiseks vastavalt

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2023 ehitusteatisele nr 2311201/21452 ja korteri

küttesüsteemi projektile nr TK-23189/02.02.2024v02 XXX korterisse nr 28 kamina

paigaldamiseks ning kamina kasutamiseks korstna ehitamiseks sh: metallist moodulkorstna

Vilpra DW25 D130/180 mm paigaldamiseks; malmkamina Nordflam Verdo Patyne 7kW

paigaldamiseks; moodulkorstna koos turvatrossidega katusele paigaldamiseks, selleks

vajaliku ava tegemise ja katuseläbiviigu teostamisega XXX eluhoone kandvas

konstruktsioonis (raudbetoonpaneelis); asendada puudutatud isikute eelviidatud nõusolekud

kohtumäärusega. Puudutatud isikud (valdavas osas) vaidlevad avaldusele vastu.

23. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 sätestab, et maatükk ning hoone

osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on

korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad

kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse

alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel,

kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa

hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt RKTKm, 12.10.2011, 3-2-1-77-11, p-d 13 ja 14).

Tulenevalt eeltoodust kuulub korterelamu katus kõigi korteriomanike kaasomandisse.

24. KrtS § 30 lg 1 p-d 1-2 sätestavad, et korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset

oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku

õigustatud huviga; kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 31 lg 1 p 1

sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud

omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve.

2-24-9578

25. KrtS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanikud võivad kokkuleppel korraldada

korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust

erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. KrtS § 13 lg 2 sätestab, et

korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste

nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse

§-s 9 sätestatut. KrtS § 9 lg 2 sätestab, et iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult

nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste

andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus

hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. KrtS § 9 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud

olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt

on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole

kaasomandi osadest.

26. Üldreegli kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg

1) ning korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu

(KrtS § 34 lg 2). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle

otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette

rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Tavapärase valitsemise tüüpjuhtumid on sätestatud KrtS

§ 35 lg-s 2. Teatud juhtumitel võib korteriomanik teha kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta (KrtS § 37 lg 1).

Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste

vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata

muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva

seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega (KrtS § 39). Ehitusliku või muu kaasomandi

eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa

otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet

(KrtS § 38 lg 1).

27. Projekti kohaselt on tegemist osaliselt 4-korruselise korterelamuga, mille kandvad

konstruktsioonid on paneelidest. Avaldajate korter paikneb elamu kolmandal korrusel (vt dtl

47, fotod; kortermaja madalam osa), kusjuures korteri lagi on katus-lagi. Maja vahelaed on

raudbetoonpaneelidest (dtl 45). Projektis lisatakse (dtl 49), et korstna ülaserva kaugus

vähemalt 1000 mm üle katuse parapetti serva. Projekteeritav korsten saab alguse 3.korruselt

malmkamina tagant. Korterisse paigaldatakse isoleeritud metallist moodulkorsten. Korsten

kulgeb vertikaalselt läbi R/B katuslae, korstna kõrgus ca 5 meetrit. Korsten peab ulatuma 1

meeter üle 3 meetri raadiusesse jäävates ehitise osadest. Katusel tuleb korsten turvata

trossidega, et korsten oleks stabiilne ja ilmastiku tingimustega ei murduks /deformeeruks.

Arvestades korstna diameetrit (130/180 mm) ja soovitatavat ohutuskuja katuslaega (vähemalt

100 mm), tuleb korstna paigaldamiseks teha katusesse 230-280mm diameetriga auk.

28. Kohus leidis, et eelnimetatud tööde puhul ei ole tegemist sellistega, mis oleks

kvalifitseeritavad kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisena, kaasomandi eseme

säilitamiseks vajalikke toimingutena või kaasomandi eseme ajakohastamisena, mistõttu ei ole

võimalik nende tegemist otsustada häälteenamusega. Sellist otsust pole käesolevas asjas ka

tehtud. Ükski avaldajate poolt esitatud korteriühistu üldkoosoleku protokoll ei kajasta

otsustust, millega oleks avaldajatele antud sõnaselge nõusolek vaidlusaluse küttelahenduse

paigaldamiseks. Kuivõrd korterelamu katus on kõigi korteriomanike kaasomandis ning

vaidlusalune paigaldis eeldab arvestatavas mahus katuslae läbistamist ja hoone välisilmele

vähemalt 3m pikkuse trossidega kinnitatud korstna lisamist, on selleks vaja kõigi

2-24-9578

korteriomanike kokkulepet. Ka menetlusosalised ise ei vaidle, et viidatud tööd sellist

nõusolekut vajavad. Puudub vaidlus, et avaldajatele ei ole sellist nõusolekut mistahes vormis

antud.

29. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud ehitusteatis ei võimalda elamus

avaldajate soovitud töid teostada ilma korteriomanike kokkuleppeta. Tegemist on kohaliku

omavalitsuse avalik-õigusliku nõusolekuga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-155-14 p-s 13

märkinud: „põhjendatud ei ole kostjate väide, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et neil

on olemas ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks ehitusluba. Ehitusluba annab loa ukseava

tegemiseks ja ukse ehitamiseks avaliku õiguse järgi, kuid see ei asenda kaasomanike

nõusolekut AÕS § 74 mõttes”.

30. Korteriomanikud on kohustatud avaldajatele nõusoleku andma eeldusel, et: olemasoleva

olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega;

muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

31. Avaldajate korterit kütab korterelamu keskküttesüsteem. Taotletava nõusoleku esemeks

olev küttelahendus oleks täiendav süsteem ja seda puhuks, kui keskküte mingil põhjusel ei

toimi. Avaldajad ei ole esile toonud, mistõttu esineb vajadus alternatiivseks või täiendavaks

lahenduseks. Ei ole esile toodud, et olemasolev süsteem ei võimalda tagada korteris

elamisväärseid tingimusi või et see oleks taotletava süsteemiga võrreldes ebamõistlikult kallis

või esineks mõni muu mõjuv põhjus. Kütte tagamine kriisiolukordades ei ole nõusolekute

asendamiseks piisav, kuna võimalike kriisiolukordade esinemine on spekulatiivne, liiati ei ole

avaldajad esile toonud, et selliseid olukordi oleks esinenud ega ole ka põhistatud, et selliseid

olukordi tulevikus esineb. Kohus leidis, et olemasolev küttelahendus avaldajate korteri ainsa

küttelahendusena ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Seega on täitmata nõude esmane

eeldus.

32. Täiendavalt leidis kohus, et täitmata on ka nõude teine eeldus. Avaldaja taotletav

küttesüsteem kahjustab teiste korteriomanike huve. Kohus nõustus puudutatud isikute

asjakohaste põhjendustega, et tahkel küttel toimiv süsteem eritab üldteadaolevalt

iseloomulikke heitgaase, mis sõltuvalt ilmastikuoludest (ja asjaolust, et korsten kõrguks vaid

ca 1m üle 4. korrusel asuvate korterite katuslaest) võivad sattuda teistesse korteritesse.

Korsten paigaldataks elamu keskele, mistõttu võimalikust heitgaasist saaksid eelduslikult

mõjutatud kõik korteriomanikud. Lisaks nähtub, et elamu katusel paiknevad

ventilatsioonikorstnad (dtl 282 – protokoll), mistõttu võib korstnast erituv heitgaas siseneda

ka elamu ventilatsioonisüsteemi, häirides sellega korteriomanike elukvaliteeti. Olukorras, kus

elamul, sh avaldajate korteril, on olemas keskküte, on teistel korteriomanikel põhjendatud

ootus, et vaidlusalusest elamust endast ei tuleneks neile heitgaasidel põhinevat häiringut.

33. Samuti on kohtule põhistatud, et täiendava küttekolde lisamine: tõstab tuleohuriski

korterelamus, mis omakorda tõstab kogu korteriühistu kindlustusmakset; tähendab

korteriühistule täiendavat kulu katusekatte materjali, korstna kui ka kinnitustrosside hoolduse

näol, kuigi tegemist on vaid ühe korteriomanike huviga; kohtleb korteriomanikke ebavõrdselt,

kuna alumiste korruste korteriomanikel puudub mõistlik võimalus enda korterisse kaminaid ja

korstnaid paigaldada. Liiati on esile toodud, et elamu katus on niigi probleemne, mistõttu selle

terviklikkuse täiendav kompromiteerimine ei ole põhjendatud ega korteriomanike huvidega

kooskõlas.

34. Eeltoodust tulenevalt jätis kohus avalduse rahuldamata. Kõik kohtulahendis käsitlemata

menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei

2-24-9578

omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Arvestades antud asja menetlust ja

tulemit, on õiglane jätta TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud võrdselt avaldajate

kanda.

Määruskaebus

35. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada ning menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.

36. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on

maakohus oluliselt rikkunud

tsiviilkohtumenetluse norme.

36.1. Maakohus ei uurinud kõiki asjaolusid piisavas ulatuses ja jättis põhjendamatult

tähelepanuta kaebajate olulised seisukohad. Asjaolude puudulik uurimine viis kohtu eksliku

järelduseni, et avaldajate korterit kütab korterelamu keskküttesüsteem. Kaebajad on

selgitanud avalduses, et faktiliselt korterelamus on praegu elektriküte ja ahjuküte. Eeltoodud

asjaolu kinnitab fakti, et majas on valdavalt elektriküte, mis on seotud teatud riskidega

elektrikatkestuste juhul. Samuti on ekslik järeldus, et avaldajad ei ole esile toonud, mistõttu

esineb vajadus alternatiivseks või täiendavaks lahenduseks. Kaebajad on need asjaolud esile

toonud ning ükski menetlusosalistest ei ole neid kahtluse alla seadnud. Maakohus ei

analüüsinud neid ning jõudis ekslikule järeldusele, et avaldajatel on niigi keskkütte võimalus.

36.2. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud uurimisprintsiipi, tõendite kogumise ja

hindamise kohustust. Kohus pidi vajadusel koguma tõendeid, mh ära kuulama menetlusosalisi

ja puudutatud isikuid. Kohus ei küsinud menetlusosalistelt täiendavaid selgitusi ühegi faktilise

või õigusliku aspekti kohta ega andnud menetlusosalistele asjakohaseid selgitusi tõendamist

vajavate asjaolude kohta. Kohus oleks pidanud korraldama kohtuistungi. Menetluse olemusest

tulenevalt oli kohtul mõistlik korraldada ka nt vaatlus.

36.3. Kohus tegi järeldusi asjaolude kohta, mis vajavad eriteadmisi. Menetlusse polnud

kaasatud riiklikult tunnustatud eksperti ega muid eriteadmisi omavaid isikuid. Kohtul ei olnud

pädevust hinnata, kas ja millises ulatuses tahkel küttel toimiv süsteem eritab heitgaase, millest

need sõltuvad ja millisel kõrgusel peab korsten asuma ja kas see hakkab sattuma teistesse

korteritesse või mõjutama kõiki korteriomanikke. Kohtul vastava (tehnilist laadi) pädevuse

puudumine tõi kaasa ka ebaõige järelduse, et lisaks nähtub, et elamu katusel paiknevad

ventilatsioonikorstnad, mistõttu võib korstnast erituv heitgaas siseneda ka elamu

ventilatsioonisüsteemi, häirides sellega korteriomanike elukvaliteeti. Sama rikkumine tõi

kaasa ka ekslikud järeldused, et on kohtule põhistatud, et täiendava küttekolde lisamine tõstab

tuleohuriski korterelamus, mis omakorda tõstab kogu korteriühistu kindlustusmakset;

tähendab korteriühistule täiendavat kulu katusekatte materjali, korstna kui ka kinnitustrosside

hoolduse näol, kuigi tegemist on vaid ühe korteriomanike huviga; kohtleb korteriomanikke

ebavõrdselt, kuna alumiste korruste korteriomanikel puudub mõistlik võimalus enda

korterisse kaminaid ja korstnaid paigaldada.

36.4. Maakohus on rikkunud ka lahendi põhjendamiskohustust. Kohtu sisuline analüüs (st

kohtu põhjendused) moodustab vaid 1,25 lehekülge. Kohtulahendist ei nähtu, millistele

tõenditele kohus oma eeltoodud järeldustes tugines.

37. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.

2-24-9578

37.1. Kaebajate hinnangul ei oma määravat tähtsust see, et teised korteriomanikud valdavalt ei

poolda avaldajate nõuet. Seadus kaitseb ka vähemuse huvisid. Kaebajad tuginevad Riigikohtu

lahendile asjas nr 2-19-43 (p 11), mille kohaselt tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade

suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajaduse

korral tuleb eelistada ka vähemuse huvisid.

37.2. Maakohus pidi hindama, kas nõusoleku andmise nõudele vastuvaidlemine on heauskne.

Vastustajate motiveerimata vastuvaidlemine avaldajate nõudele ei pruugi olla heauskne, sest

neil endil on võimalik kasutada sarnast alternatiivset kütte võimalust ja saada selle

paigaldamiseks nõusolek. Lisaks on vastustajad nähtuvalt tsiviilasjas väljatoodud asjaoludest

käitunud vastuoluliselt (koosolekute otsused ja senine passiivne käitumine olemasolevate

ahjude ja õhksoojuspumpade olemasolu suhtes), mis samuti annab alust järeldada, et taoline

käitumine ei ole heauskne.

37.3. Kaebajad ei nõustu maakohtu järeldusega, et KrtS § 9 lg 2 p-des 1–2 sätestatud eeldused

ei ole täidetud. Avaldajad on pöördunud kohtusse, et asendada teiste korteriomanike

tahteavaldused korteriomanike kokkuleppe sõlmimise kohta. Avaldajate hinnangul ei jäta asja

materjalid kahtlust selles, et 2022.a. aastast XXX korteriomanike vahel esinevad ületamatud

erimeelsused ahjude ja kaminate seaduslikkuse ning paigaldamise üle. Kuivõrd erimeelsuste

tõttu ei ole korteriomanikel (menetlusosalistel) õnnestunud sõlmida korteriomanike

kokkulepet kaasomandisse kuuluva asja kasutamise osas, siis olemasoleva olukorra

säilitamine on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega.

38. TsMS § 662 lg 3 alusel on avaldajate täiendavad argumendid, miks esineb vajadus

alternatiivseks või täiendavaks küttelahenduseks, järgmised: 1) elektrikatkestused on üldteada

olev asjaolu, millega oleks maakohus võinud arvestada. Eestis on viimaste aastate jooksul

esinenud korduvalt ulatuslikke elektrikatkestusi, mis on põhjustanud tõsiseid probleeme, sh

soojavarustuse katkemise kütteperioodil. Ajaleheartiklites, millele kaebajad tuginevad, on

leitud, et elektrikatkestusi näeme tulevikus pigem rohkem kui vähem ja kõiki elektrikatkestusi

ei ole võimalik ennetada, elektrikatkestused on kaasa toonud ka küttesüsteemide rikkeid, kuna

paljud küttevõimalused, sh kaugküte ja elektrilised küttekehad, sõltuvad elektrivarustusest.

Katkestused on oluliselt mõjutanud turvalisust ja elukvaliteeti. Kaebajate arvates on

hädavajalik võimaldada kõikidel kodanikel, sh ka avaldajatel, kasutada täiendavaid

küttelahendusi, mis tagaksid soojuse saamist ka kriisiolukordades. Loetletud elektrivarustuse

probleemid on eriti tõsised, kuna Tallinnas, XXX asuva korterelamu küttesüsteem sõltub

otseselt elektrienergia kättesaadavusest; 2) Eesti riik ja kriisivalmidusega seotud asutused,

nagu Päästeamet ja "Ole Valmis" projekt, soovitavad kodumajapidamistel omada vähemalt

ühte elektrist sõltumatut kütteseadet, mida saab ohutult kasutada siseruumides, näiteks tava-

või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Veebileht "Ole Valmis!" rõhutab, et elektrikatkestuse

korral võiks inimestel olla alternatiivne kütteseade. Seega on abistava küttelahenduse

olemasolu oluline mitte ainult mugavuse, vaid ka turvalisuse tagamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

39. Puudutatud isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldajate kanda. Vaatamata kohtu eksimusele avaldajate korteri kütteliigi

osas, on põhjendatud kõik seisukohad ja lõppjäreldus, et KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud eeldused

on täitmata. Uued asjaolud ja tõendid elektrikatkestuste ning alternatiivsete kütteallikate kohta

on asjakohatud. XXX korterelamu elektrivarustus on tagatud maa-aluse kaabliga, mida

ilmastikuolud ei mõjuta. Avaldajad ei ole välja toonud, et hoones oleks elektrikatkestusi

2-24-9578

toimunud. Kütte tagamine spekulatiivseteks kriisiolukordadeks ei ole nõusolekute

asendamiseks piisav. Avaldajad ei ole esile toonud, et selliseid olukordi oleks esinenud ega

põhistanud, et neid tulevikus esineb. EL institutsioonides on edendamisel seaduseelnõu

puukütte keelustamisest ja puuküttega pliitide, ahjude ja kaminate müügi keelamisest EL

territooriumil aastaks 2027. Seda eelkõige põhjusel, et lisaks happelisele suitsule ja tahmale

eraldub puidu põletamisel peenosakesi, mille koostises olev levoglükosaan püsib tuulistelgi

oludel atmosfääris kümmekond päeva. Kavas on hoone kompleksne rekonstrueerimine (sh

küttesüsteem) ning küttelahenduseks peaks olema eelkõige kaugküte.

40. Puudutatud isik 14 leidis, et maakohtu määrus on seaduslik. Teadaolevalt neljast

olemasolevast kaminast on aktiivselt kasutatud üht. Renoveerimisel tuleb olemasolevate

kaminate küsimus lahendada. Ehk oleks kohasem omandada eramaja. Puudutatud isik 20

leidis, et miks ei või siis olla kamin või ahi. Ülejäänud puudutatud isikud määruskaebusele ei

vastanud.

Menetluse edasine käik

41. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

42. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada määruskaebuse läbivaatamise ulatust.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid avaldajad 08.02.2025 määruskaebusele täienduse

13.06.2025. Ringkonnakohus ei menetle TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes avaldajate

13.06.2025 menetlusdokumenti, kuna see on esitatud hilinenult, st peale määruskaebuse

esitamiseks määratud tähtaja möödumist. TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt on määruskaebuse

esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui hagita menetluse tehtud määruste puhul 15 päeva

määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul

ükski õigusakt teisiti ei sätesta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt said avaldajad vaidlustatud

määruse kätte 29.01.2025. Järelikult möödus seaduses sätestatud 15-päevane kaebetähtaeg

avaldajate jaoks TsÜS 135 lg-st 1 ja TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt 13.02.2025. Kuna

dokumendid on esitatud elektrooniliselt, ei toimu nende tagastamist esitajale (RKTKm,

24.09.2014, 3-2-1-68-14, p 19).

43. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu

määrus on selle lõppjäreldustes seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb

muuta ja täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega osas, milles neid ei muuda ning

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

44. Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus on õigesti jätnud

avaldajate esitatud avalduse rahuldamata, leides, et selleks vajalikud KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud

eeldused ei ole täidetud. Avaldajate hinnangul oleks maakohus pidanud avalduse eelduste

olemasolu tõttu rahuldama. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, põhjendades oma

seisukohti alljärgnevalt.

2-24-9578

45. Iseenesest on maakohus õigesti asjas esitatud tõendite alusel järeldanud, et tööd, mida

tuleks avaldajate soovitud kamina paigaldamiseks teostada, ei ole sellised, mida saaks

otsustada korteriomanike häälteenamusega ning kuna korterelamu katus on kõigi

korteriomanike kaasomandis, tuleb avaldajatel projektis kirjeldatud tööde teostamiseks saada

kõigi korteriomanike nõusolek. Õige on ka see maakohtu osundus, et Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti luba korteriomanike nõusolekut ei asenda. Selles osas järgib

ringkonnakohus kõiki maakohtu seisukohti ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6

tulenevalt neid ei korda. Lõppjäreldusena on õige seegi maakohtu seisukoht, et KrtS § 9 lg-s 2

sätestatud esmane eeldus on täitmata. Kuna maakohus on aga tuvastanud valesti, et avaldajate

korterit kütab keskküttesüsteem ja avaldajad on jätnud esile toomata, milles seisneb vajadus

täiendavaks küttelahenduseks ning rikkunud ka põhjendamiskohustust, muudab ja täiendab

ringkonnakohus vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevalt:

45.1. KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatut arvestades on puudutatud isikud korteriomanikena

kohustatud avaldajatele andma nõusoleku eeldusel, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks

kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega. Nagu kohus eelnevalt märkis,

tuleb käesolev vaidlus lahendada hagita menetluse põhimõtete järgi. Hagita menetluses TsMS

§ 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduva uurimispõhimõte esmane tähtsus ei seisne

aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on

tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu,

et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Seega on kohtul

asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal

algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Kohtul ei ole kohustus

igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste

esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline

teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise

seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm, 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Eeltoodust

tulenevalt tuli eelkõige avaldajatel endil esile tuua ja tõendada kõik asja lahendamiseks

vajalikud asjaolud.

45.2. Avaldusest nähtuvalt on aadressil XXX asuvas korterelamus praegu faktiliselt

elektriküte ja ahjuküte (dtl 5), kuigi ehitisregistri andmete kohaselt on selle korterelamu

soojusvarustuse liigiks kohtküte ja kaugküte, soojusallika liigiks soojuspump, elektriotseküte,

katel, kaugküte ja energiaallika liigiks elekter, õhusoojus + elekter (dtl 15) ning ehitiseosa nr

28 soojusvarustuse liigiks kaugküte ja soojusallika liigiks katel (dtl 23). Avaldajate

eesmärgiks on parandada elamistingimusi, mh tagada korteri kütmise võimalust võimalike

elektrikatkestuste või eriolukordade korral (dtl 8). Menetlusosalised avalduses esitatud väite

õigsuse üle, seonduvalt olemasolevate küttelahendustega, ei vaidle.

45.3. Kohus saab avaldusest ja avaldajate 05.12.2024 seisukohast aru nõnda, et avaldajate

eesmärgi kohaselt oleks nende poolt taotletava nõusoleku esemeks olev küttelahendus

täiendav küttesüsteem eelkõige juhuks, kui elektriküte ei toimi või esineb eriolukord ja sellega

seotud riskide maandamiseks seonduvalt energia allikata jäämisega. Samas sellele, et

olemasolev elektriküttesüsteem faktiliselt ei toimi või toimib ebapiisavalt (esinevad nt

pidevad ja ebamõistlikult pikad elektrikatkestused) avaldajad tuginenud ei ole. Samuti ei ole

tuginetud sellele, et olemasolev elektriküttesüsteem korteris elamisväärseid elutingimusi ei

võimalda või see on taotletava täiendava küttesüsteemiga võrreldes ebamõistlikult kallis või

esineb mõni muu mõjuv põhjus täiendava küttesüsteemi rajamiseks. Ka ei ole esile toodud, et

faktiliselt oleks esinenud eriolukordasid või et nende esinemine on lähitulevikus kindel või

2-24-9578

väga tõenäoline. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et avaldajate soovitud täiendava

küttelahenduse tagamine üksnes elamistingimuste parandamiseks seoses võimalike

hüpoteetiliste elektrikatkestuste või kriisiolukordade puhuks ei ole nõusolekute asendamiseks

piisav. Kuna olemasolev küttelahendus (elektriküte) avaldajate korteri ainsa küttelahendusena

ei ole iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus

avaldajate väidetud eesmärki arvestades täidetud.

45.4. Avaldajad on tuginenud ka väitele, et avalduse rahuldamist toetab praeguselt tekkinud

pingeline olukord geopoliitikas: riikidevahelised konfliktid, torustike ja kaabelduse

vigastamised, energia tootmiseks vajalike maavarade ja/või tuumaenergeetika puudumine

Eestis. Sealjuures ei ole esile toodud, milliste riikide vaheline konflikt või millise torustiku ja

kaabelduse vigastus otseselt avaldajaid mõjutab. Kohus ei suuda väidetud pingelist olukorda

geopoliitikas avaldajate õiguskaitse vajadusega siduda. Seega ei ole KrtS § 9 lg 2 p-s 1

sätestatud eelduse olemasolu ka eeltoodud väite alusel tõendatud.

45.5. Edasi on avaldajad tuginenud ka sellele, et puudutatud isikud on kohustatud andma neile

nõusoleku hea usu põhimõttest tulenevalt, kuna sisuliselt on üldkoosolekute otsustega

aktsepteeritud korteritele kaminate ja õhksoojuspumpade paigaldamise õigust (mh korterile nr

28 kamina ja korstna ehitamiseks) tingimusel, et seda seadustatakse haldusõiguslikul tasandil

Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ning 22.02.2024 on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

haldusaktiga (lubav) antud korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamiseks luba ning majas on

aktsepteeritud 4 kamina ja 4 õhksoojuspumba eksisteerimine (dtl 8). Puudutatud isikud 1, 3-5,

8-16, 21-25 ja 27 vaidlevad sellele avaldajatele seisukohale vastu ning leiavad, et avaldajate

väide kamina paigaldamise õiguse aktsepteerimisest ei vasta tõele (dtl 445). Kohus nõustub

selle vastuväitega:

45.5.1. Kohtule nähtub avaldusele lisatud 17.07.2022 üldkoosoleku protokollist (dtl 35-42), et

otsusena nr 10 võeti vastu see, et juhatus korraldab kaminate ja õhksoojuspumpade

seadustamise ning edastab info elanikele (dtl 41). 25.10.2023 üldkoosoleku protokollist (dtl

149-152) nähtub otsusena nr 7, et kõik, kes soovivad paigaldada kaminaid või

õhksoojuspumba, peavad saama kõikide korteriühistu liikmete nõusoleku. Samuti kellel on

paigaldatud kaminad ja õhksoojuspumbad, peavad need seadustama (dtl 152).

45.5.2. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik avaldajate tõlgendusega üldkoosoleku otsustele

nõustuda. Kuna 17.07.2022 otsus enamat ei sisalda, sai see kohtu hinnangul selle sõnastust

arvestades puudutada vaid olemasolevaid kaminaid ja õhksoojuspumpasid, kuid avalduses

toodud asjaoludest järelduvalt soovivad avaldajad kamina paigaldamist oma korterisse

esmakordselt. Otsusest ei saa ka tuletada puudutatud isikute nõusolekut avaldajate korterisse

kamina paigaldamiseks, kuna seadustamise otsustamine ja juhatuse volitamine selleks ei

asenda puudutatud isikute nõusolekut. Avaldajatel on nii nagu kohus eespool viitas, seadusest

tulenevalt vajalik kõigi korteriomanike (mitte ainult korteriühistu liikmete) nõusolek.

45.5.3. Kuigi 25.10.2023 otsusest nähtub (erinevalt 17.07.2022 otsusest), et eristatud on nii

olemasolevaid kui paigaldada soovitavaid kaminaid ja õhksoojuspumpasid, on otsus tehtud

tingimusel, et kaminad ja õhksoojuspumbad seadustatakse ning nende paigaldamiseks peab

saama ülejäänud korteriühistu liikmete nõusoleku. Teisisõnu on kamina (esmakordselt)

paigaldamine kohtu hinnangul 25.10.2023 üldkoosoleku otsuse kohaselt võimalik vaid juhul,

kui selleks saadakse teiste korteriühistu liikmete nõusolek. Otsuse sõnastust arvestades seda

nõusolekut etteulatuvalt antud ei ole. Sealjuures ei saa otsusest ka välja lugeda avaldajate

väidetut, et puudutatud isikud on aktsepteerinud korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamise

õigust, tingimusel, et seda seadustatakse haldusõiguslikul tasandil. Otsusest ei tulene ega saa

2-24-9578

ka tuletada puudutatud isikute kohustust avaldajate poolt nõutud nõusoleku andmiseks ja seda

isegi lubava haldusakti olemasolu arvestades, kuivõrd otsusega ei ole vastavat kohustust

nõusoleku andmiseks mõne eeltingimuse täitmisel (nt ehitusloa saamisel) kehtestatud. Lisaks

ei ole otsusega aktsepteeritud majas 4 kamina ja 4 õhksoojuspumba eksisteerimist, kuivõrd

sellest nähtub selge kohustus need seadustada. Kohtu eeltoodud seisukohti arvestades ei ole

KrtS § 9 lg 2 p-s 1 märgitud eeldus täidetud ka avaldajate eeltoodud põhjendustel.

Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, kui avaldajatel tuligi

25.20.2023 üldkoosoleku otsuse järgi saada kamina paigaldamiseks (vähemalt) kõigi

korteriühistu liikmete nõusolek.

45.6. Lisaks eeltoodule osundab kohus, et kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et KrtS §

9 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldust - olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega - tuleb hinnata avaldusele esitatud vastuväitest lähtudes ning kohus peab

hindama, kas vastuvaidlemine on heauskne. Sellise olukorraga, kus korteriomaniku

vastuvaidlemine erikasutusõiguse määramisele ei pruugi olla heauskne, võib olla tegemist nt

siis, kui vastuväite esitanud korteriomanikul on ka endal võimalik avaldusega sarnast

erikasutusõigust taotleda ja avaldaja on sellega nõus. Hea usu põhimõttega võib olla vastuolus

või teiste korteriomanike huve ülemäära kahjustav aga näiteks see, kui erikasutusõigust

taotlev korteriomanik ei kohustuks sellega teistele korteriomanikele midagi vastu andma

olukorras, kus teistel korteriomanikel puudub võimalus neile kuuluvale kaasomandi

mõttelisele osale vastavat erikasutusõigust saada. Selliseks n-ö vastutasuks võibki olla

erikasutusõigust taotleva korteriomaniku teistele korteriomanikele nõusoleku andmine

kokkuleppe sõlmimiseks, millega saaksid kõik korteriomanikud endale erikasutusõigused

(RKTKm, 20.06.2022, 2-19-43, p 13).

45.6.1. Kuigi siinsel juhul ei taotle avaldajad erikasutusõigust, on kõrgema kohtu

eespooltoodud tõlgendused kohtu hinnangul kohaldatavad ka praeguses vaidluses. Puudutatud

isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 on avaldanud seisukohta, et puudutatud isikuid koheldaks

avalduse rahuldamisega ebavõrdselt, kuna antud juhul ei ole mõeldav, et alumiste korruste

korteriomanikud asuksid samuti enda korterisse kaminaid paigaldama ja korstnaid läbi lagede

katusele vedama ning kuna neil selline võimalus puudub, oleks avaldajate taotluse

rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega (dtl 451). Avaldajad on neid argumente pidanud

küll otsituks ja põhjendamatuteks (dtl 480), kuid ei ole samas ka väitnud, et alumiste korruste

korteriomanikel see võimalus siiski eksisteerib (sh selleks vajalike haldusmenetluslike lubade

näol). Avaldajad ei ole väitnud isegi seda, et nad oleksid nõus kõigile soovijatele kaminate ja

korstnate paigaldamiseks omapoolse nõusoleku andma. Eeltoodut arvestades on puudutatud

isikute 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 vastuvaidlemine avalduse rahuldamisele kohtu hinnangul

heauskne ning KrtS § 9 g 2 p-s 1 eeldus täitmata ka kõrgema kohtu eespooltoodud

materiaalõiguse kohaldamisele antud tõlgendusi arvestades.

46. Kuna avaldajad ei ole suutnud tõendada, et esineb erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks

KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse olemasolu jaatada, ei ole materiaalõiguse väär

kohaldamine maakohtule ette heidetav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see tõendamine

avaldajatel õnnestunud ka määruskaebemenetluses, kuigi määruskaebusega on esmakordselt

esitatud ka uusi väiteid ja tõendeid, mis on iseenesest lubatav (TsMS § 662 lg 3). Nendega

seoses märgib ringkonnakohus järgnevat:

46.1. Määruskaebuse esitajate seisukoht, nagu oleks KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud hea usu

põhimõttega vastuolu eelduse olemasolu tuvastatav ainuüksi asjaoluga, et menetlusosalised

omavahel vaidlevad, on väär. Kuigi TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus, ei saa oma õiguste ja kohustuste üle vaidlemist pidada

2-24-9578

iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Vastasel korral tuleks kõiki õigusvaidlusi

(sh kohtuvaidlusi) pidada selle põhimõtte vastaseks. Seda, kas vastuvaidlemise on kooskõlas

hea usu põhimõttega, tuli maakohtul siinses asjas hinnata konkreetsete vastuväidete pinnalt,

mida avaldusele vastu vaielnud puudutatud isikud esitasid.

46.2. Määruskaebuse esitajate väited seonduvalt aset leidnud elektrikatkestustega Eesti

erinevates piirkondades jäävad samuti tagajärjetuks. Ringkonnakohus saab kahtlemata aru, et

faktilist olukorda arvestades sõltub Tallinn, XXX korterelamu küttesüsteem otseselt

elektrienergia kättesaadavusest. Samas ei ole ainuüksi see asjaolu kaebuse rahuldamiseks

piisav. Kaebuse edukuse tagamiseks tulnuks tõendada seda, et selles korterelamus olemasolev

elektriküttesüsteem ei toimi kas üldse või toimib äärmiselt halvasti, mis on toonud

avaldajatele kaasa väljakannatamatud või raskesti talutavad elamistingimused, mistõttu on

omakorda põhjendatud taotletava täiendava küttelahenduse lubamine avaldajatele. Üksnes

hüpoteetilistele või mujal Eesti piirkondades aset leidnud elektrikatkestustele tuginemine ei

ole avalduse rahuldamise aluseks. Sel põhjusel ei ole maakohtule etteheidetav ka

elektrikatkestustega, kui üldiselt teadaoleva asjaoludega, arvestamata jätmine. Tagajärjetuks

jäävad ka kaebuse väited ja esitatud uus tõend seonduvalt riigi poolt antud alternatiivsete

kütteallikate soovitustega, kuna avalduse rahuldamist ei saa tingida hüpoteetilistelt aset

leidvatele eriolukordadele ja riigi poolt sellega seotud soovitustele tuginemine.

46.3. Kuigi avaldajad on määruskaebuses Riigikohtu lahendis nr 2-19-43 avaldatud

seisukohtadest tulenevalt esitanud uue väitena ka selle, et vastustajatel on võimalik kasutada

sarnast alternatiivset kütte võimalust ja saada selle paigaldamiseks nõusolek, ei ole avaldajad

seda põhistanud. Ringkonnakohus juhib avaldajate tähelepanu, et nende endi poolt esitatud

tõendist nähtuvalt on 25.10.2023 üldkoosolekul otsustena nr 4-6 vastu võetud otsused kiita

heaks XXX, Tallinn maja renoveerimise otsus, majale energiaauditi tellimine ja tehnilise

konsultandi palkamine seoses renoveerimisega (dtl 151). Nagu puudutatud isikute 19, 1, 3-5,

8-16, 21-25 ja 27 vastustest selgub, tuleb renoveerimisel otsustada ka küttesüsteemi

puudutavad põhimõttelised küsimused, sh selle rekonstrueerimine ning selle võimalik

muutmine. Seega tulnuks määruskaebuse esitajatel vähemalt väitena esile tuua, kuidas neid

asjaolusid arvestades on üldse mõeldav, et puudutatud isikutel on sarnase alternatiivse

küttelahenduse paigaldamise võimalus (veel) olemas. Avaldajad seda teinud ei ole. Samuti ei

ole määruskaebuse esitajad avaldanud, et on nõus puudutatud isikutele, kes seda soovivad,

vajaliku nõusoleku kamina paigaldamiseks andma. Eeltoodud seisukohti arvestades ei ole

ringkonnakohtul võimalik KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse olemasolu tuvastada ka

määruskaebusega esitatud uusi väiteid ja tõendit arvestades.

47. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus ka seisukohal, et kuna KrtS § 9 lg 2 p-s 1

sätestatud eeldus ei ole avaldajate esitatut arvestades täidetud, puudus maakohtul ja puudub ka

ringkonnakohtul iseenesest vajadus teise, so KrtS § 9 lg 2 p-s 2 sätestatud, eelduse esinemise

kontrollimiseks. Kuna iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult tahteavalduse andmist

nõuda üksnes KrtS § 9 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eelduste üheaegsel esinemisel, piisas

avalduse rahuldamata jätmiseks ainuüksi sellest, et esimese eelduse olemasolu on tõendamata.

48. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus seda siiski teinud ja määruskaebuse

esitajatel on sellega seonduvalt maakohtule mitmeid etteheiteid. Sellega seonduvalt vastab

ringkonnakohus järgnevat:

48.1. Kuna maakohus tuvastas tõepoolest valesti keskkütte olemasolu ja XXX, Tallinn

korterelamus on faktiliselt elektriküte, tuleb vaidlustatud määruse õiguslikes põhjendustes

sõna keskküte asendada sõnaga elektriküte. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus

2-24-9578

maakohtu esitatud põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6

käesolevas lahendis neid ei korda.

48.2. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kohus ei võinud ilma asjatundja, riikliku eksperdi

või muid eriteadmisi omava isiku arvamuseta nõustuda puudutatud isikutega selles, et

üldteadaolevalt eritab tahkel küttel toimiv süsteem iseloomulikke heitgaase. Ringkonnakohus

selgitab, et TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt on ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb

üldtuntuks ning üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet

menetlusvälisest allikatest. Ringkonnakohus leiab, et igaüks, kes on puidu põletamisega

kokku puutunud, on pidanud ilmselgelt tajuma, et puidu lagunemise tulemusena tekib

(lenduvaid) gaase. Maakohtu järeldus ei ole vale ka asjas esitatud tõendeid arvestades. Nimelt

nähtub avaldajate endi esitatud Tallinna Linnavalitsuse 21.05.2024 korraldusest nr 508

(Vaideotsus, XXX) mööndus, et korstnast tuleva suitsu kulgemist võivad mõjutada

tuulesuund ning õhurõhk, ning ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel pole välistatud suitsu

kandumine siseruumidesse (dtl 170). Suits on millegi põlemisel või kuumenemisel tekkiv

gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu (EKI ühendsõnastik 2026). Seega on ka

haldusorgan pidanud (ilma ekspertarvamuseta) võimalikuks avaldajate taotletud

küttelahendusest tingitud heitgaaside teket ja nagu tõend selgelt näitab, on amet lisanud

haldusaktile ka nõude, mille kohaselt on XXX korteri nr 28 kamina kasutamine lubatud vaid

tingimusel, kui see ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (dtl 170).

48.3. Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et asjatundja arvamuse võtmata jätmine tõi kaasa

maakohtu vale järelduse selle kohta, et täiendava küttekolde lisamine tõstab tuleohutuse riski

korterelamus, mis omakorda tõstab kogu korteriühistu kindlustusmakset. Puudutatud isikute

1, 3-5, 8-16, 21-25, 27 ja 14 vastustest nähtuvalt pidasid nad tulekahju ohu suurenemist seoses

avaldajate taotletud küttelahendusega võimalikuks põhjusel, et kortermajas puudub

küttepuude hoiustamise võimalus, mis oleks kooskõlas tuleohutuse eeskirjadega.

Kindlustusmakse suurenemist nii korteriühistule kui seeläbi igale puudutatud isikule peeti

võimalikuks ainuüksi põhjusel, kui deklareerida kindlustusandjale küttekolde olemasolu.

Avaldajad on 05.12.2024 vastanud ainult seda, et need väited on tõendamata (dtl 480).

Sealjuures ei ole pidanud avaldajad vajalikuks ka selgitada, kuidas küttepuude hoiustamine

kavandatud on või miks nad arvavad, et täiendav küttelahendus kindlustusmakseid ei

suurendaks. Kuna avaldajate endi esitatud küttesüsteemi projektist nähtub, et sellega ei

lahendata kütuse hoiuruume (dtl 45), soovitav on tuua kuivad puud tuppa paar päeva enne

põletamist, sest kütteseadmega samas ruumis ei ole lubatud hoida üle kolme päeva

kütusematerjali (dtl 51), ei ole iseenesest vale, et maakohus nendel asjaoludel ülalmärgitud

puudutatud isikute vastuväidet põhistatuks pidas. Täiendavalt eeltoodule on tuleohutuse riski

suurenemine tõendatud ka avaldusele lisatud kamina dokumentatsiooniga, millest nähtub, et

kamina kasutamisel tuleb avaldajatel tulekahjuohu tõttu rakendada konkreetseid

ettevaatusabinõusid (dtl 59) ja küttesüsteemi projektis märgituga, et seadme liigne kütmine on

ohtlik (dtl 52). Kuna tulekahjuohu suurenemine on tõendatud ainuüksi faktiga, et täiendavaks

küttesüsteemi lahenduseks soovivad avaldajad kaminat ja eelmärgitud tõenditega, oli

maakohtul ilma asjatundja arvamuse küsimisetagi piisavalt tõendeid tuleohutuse riski

suurenemise kohta.

48.4. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle väitega, et maakohtu järeldus korteriühistu kulude

suurenemisest seoses täiendava küttekolde lisamisega on väär. KrtS § 4 lg 3 kohaselt ei ole

eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või

korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi

esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja

seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi

2-24-9578

kaasomandi osa esemeks. Eeltoodust tulenevalt on õige puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 21-

25, 27 seisukoht, et korsten kui tehnosüsteemi osa muutub kaasomandi osa esemeks. Sellest

järelduvalt on omakorda õige nende seisukoht selles, et kuna nii katusekatte materjali, korstna

kui ka kinnitustrosside hooldus on ühistu kohustuseks, tähendab see korteriühistule täiendavat

kulu hoolduse näol.

48.5. Kuna menetlusosaliste poolt esitatut arvestades oli asja lahendamiseks tähtsaid

asjaolusid piisavalt välja selgitatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses

väidetud ülejäänud menetlusõiguslikud rikkumised (tõendamiskoormuse selgitamata jätmine,

uurimisprintsiibi rikkumine, omal algatusel tõendite kogumata, istungi ja vaatluse läbiviimata

ning asjatundja, eksperdi või eriteadmisi omava isiku arvamuse küsimata jätmine) maakohtule

etteheidetavad.

48.6. Ringkonnakohus juhib ka avaldajate tähelepanu, et praeguse asja tehiolud ei ole

sarnased Riigikohtu lahendis nr 2-19-43 kirjeldatutega, milles kõrgem kohus leidis, et vaatlus

võib olla kohtule kohane meede, kui vaidluse all on erikasutusõigus seoses keldriboksidega

(RKTKm, 20.06.2022, 2-19-43, p 12). Siinses asjas on avaldajate esitatud tõenditest, eelkõige

küttesüsteemi eelprojektilt (dtl 47-49) ja hooneosa lõikelt (dtl 69) üheselt arusaadavalt näha,

kuskohas ja kuidas taotletud küttelahendus paiknema oleks hakanud. Vaatluse korraldamine ei

oleks maakohtule midagi juurde andnud, kuivõrd KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse

kontrollimisega seonduva vajaliku objektiivse olukorra väljaselgitamine oli võimalik asjas

esitatud väidete, vastuväidete ja tõendite alusel.

48.7. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 477 lg-te 2 ja 4 kohaselt võib kohus hagita

asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus ja menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära

kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul ühestki õigusaktist kohtuistungi

korraldamise kohustust maakohtule ei tulenenud, ka ei ole selle läbiviimist või enda

ärakuulamist taotlenud ükski menetlusosaline. Avaldusest nähtuvalt on avaldajad olnud nõus

kirjaliku menetlusega (dtl 12). Seega ei ole ka kohtuistungi korraldamata jätmise etteheide

maakohtule põhjendatud.

49. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldamata, ei vasta

ringkonnakohus menetlusökonoomilistel põhjustel muudele kaebuse väidetele.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

50. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, on õiglane jätta määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Arvestades, et maakohus

menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p-st 2

tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast menetlust lõpetava

määruse jõustumist.

51. Käesolev määrus on edasikaevatav resolutsiooni punktide 2- 4 osas tulenevalt TsMS §

617 lg-st 2 ja § 178 lg-st 1. Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/