Legislator Case Law & Legislation
2-26-7941/6 AI generated

2-26-7941/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 2-26-7941/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja F.O (isikukood XXX) pankrot 20.05.2026 kell 11.00 ja algatada F.O Määrata F.O (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. juuni 2026

Legislator headnote

AI generated

2-26-7941/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: juuni 2026

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Kohtujurist

Keith Tammela

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. mai 2026 kell 11.00, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-7941

Tsiviilasi

Võlgniku F.O maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik F.O, isikukood XXX,

Usaldusisik S.V

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.O maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja F.O (isikukood XXX) pankrot 20.05.2026 kell 11.00 ja algatada F.O

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada F.O pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S.V (

4. Määrata F.O (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. juuni 2026

kell 13.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, XXX ).

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab F.O kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20.05.2027.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

2-26-7941

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

13. Jätta menetluskulud võlgniku F.O kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

14. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 20.04.2026 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku S.V tasu suuruseks 1440 eurot,

millele lisandub käibemaks 345.60 eurot, s.o kokku 1 785.60 eurot, millest 792 eurot,

millele lisandub käibemaks 190.08 eurot, kokku 982.08 eurot hüvitada riigi vahenditest

ja 648 eurot, millele lisandub käibemaks 155.52 eurot, kokku 803.52 eurot hüvitada

pankrotivara arvelt. Tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb

15. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,

2).

16. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

2 (7)

2-26-7941

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. F.O (avaldaja, võlgnik) esitas 8.04.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse. Menetluse tulemi (pankrot, võlgade ümberkujundamine) osas

võlgnikul eelistusi ei ole, ta jätab selle valiku kohtule.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja abielus, tal on xxxxxxx last . Võlgnikul on põhiharidus,

hetkel õpib ta kutsehariduskeskuseks hooldajaks. Hetkel töötab võlgnik koristajana ccccccccc

. Sissetulekute suuruseks märgib ta kokku 1060 eurot ning igakuised väljaminekud 1922

eurot. Kohustuste suuruseks on märgitud kokku 22 647.36 eurot, kuid varana vaid sõiduk

Skoda Octavia 751 BRX, v/l 2016, mille väärtus on 1000-1500 eurot.

1.2. Võlgniku kinnitusel on ta sattunud makseraskustesse ega suuda oma kohustusi tähtaegselt

täita. Sissetulek ei kata igapäevaseid elamiskulusid ega võlgade tasumist. On peamine sissetuleku

teenija perekonnas, abikaasa on töötu juba kaks aastat. Aitab võimalusel juhutöödega, kuid see ei

taga stabiilset sissetulekut. Võlgnevused on tekkinud ajapikku ning puudub reaalne võimalus neid

tasuda.

2. Kohus võttis 20.04.2026 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks S.V.

3. Usaldusisik esitas 14.05.2026 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille

kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgnikul onccccc last. Võlgnik töötab xxxxxx OÜ-s, saab töötasu igakuiselt 520 eurot.

Lisaks saab võlgnik lapsetoetust xxxxxxxxxxxxx. Lisaks tasub üxxxxxxxxxxxx võlgnikule

elatist võimalusel 200 eurot kuus. Tema ainukeseks varaks sõiduauto Škoda Octavia 2016.a

(u väärtus 1500 eurot). Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi

vähemalt 28 897.75 eurot ning teadaolev vara puudub.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine,

samuti on seda süvendanud veelgi abikaasa töö kaotus. Võlgnik on ainus pere ülalpidaja.

Varasemalt töötas koduhooldajana ja tegi lisatöid. Praegu viibib lapsehoolduspuhkusel ning

töötab õhtuti koristajana. Sissetulek on vähenenud ja kohustuste täitmine ei ole enam

võimalik, mistõttu võlgnevused on kasvanud. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse mõistes.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihaldur (oma nõusoleku on S.V selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla aluseks

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule teada ei

ole.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

4. Kohus asub seisukohale, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3 (7)

2-26-7941

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Võlgnikul vara usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt sisuliselt puudub, kuid võlad

ulatuvad pea 29 000 euroni. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud

kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et F.O

on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata

jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku

pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab

pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste

jätkamiseks, seega lõpevad need pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51

lg 1 alusel.

7. Pankrotihaldur S.V on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks F.O pankrotihalduriks

ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et

pankrotihaldur S.V on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku

usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

8. Kohus kuulutab seega võlgniku F.O pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks S.V

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist

tähtpäeva. Kohus peab antud juhul võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades

põhjendatuks vande võtmist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule

täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

9. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

4 (7)

2-26-7941

10. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

S.V andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal,

et pankrotihaldur S.V on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks.

11.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.05.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

12. Kohtu selgitused:

12.1. Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

12.2. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

12.3. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

12.4. Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

5 (7)

2-26-7941

12.5. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

12.6. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

12.7. Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

13. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

14. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

17. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 12 tundi, mis tunnitasu 120 eurot juures on

koos käibemaksuga 1785.60 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

6 (7)

2-26-7941

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 792 eurot + km ning ülejäänud tasu välja mõista võlgnikult pankrotivara

arvelt.

18. Kohus leiab, et arvestades maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja

keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg

12 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust arvestades selgelt

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

1440 eurot, koos käibemaksuga 1785.60 eurot.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse

läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks

ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu

sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

792 eurot, millele lisandub käibemaks 190.08 eurot, kokku 982.08 eurot menetlusabi korras

riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt

ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

7 (7)