2-26-5208/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-5208

Tsiviilasi

XXe hagi WWe vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood x)

Hageja seaduslik esindaja: QQ (isikukood XXX, e-

post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat MM (e-

post x)

Kostja: WW (isikukood x, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine,

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud, hageja seadusliku esindaja QQ poolt

19.05.2026 ja WWe poolt 18.05.2026 digitaalselt allkirjastatud ning 19.05.2026 Pärnu

Maakohtule esitatud alljärgnev kompromissleping:

1.1. WW tasub XXele igakuist elatist XXe ülalpidamiseks alates 01.04.2026 kuni XXe

täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx, summas 327,00 eurot, mis muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes elatise baassumma indekseerimisest ja Eesti keskmise

brutokuupalga muutusest ning perehüvitise seaduse § 17 lg 3 alusel makstava

lastetoetuse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kalendrikuust.

1.2. WW kannab XXe kasuks väljamõistetava igakuise elatise hagejate seadusliku

esindaja QQ arveldusarvele nr x iga kuu 10. kuupäevaks vastava kuu eest.

1.3. XX loobub tagasiulatuva elatise nõudest.

1.4. Tasumisega viivitamise korral tasub WW viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls 2

sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

1.5. Poolte kantud menetluskulud, sh õigusabikulud, jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasi nr 2-26-5208.

3. Tühistada 05.06.2026 algusega kell 14.00 määratud kohtuistung.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule

teatavaks tehti.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu menetluses on XXe hagiavaldus WWe vastu elatise väljamõistmiseks.

19.05.2026 esitas hageja lepinguline esindaja kompromisslepingu, mis on hageja seadusliku

esindaja poolt 19.05.2026 ja kostja poolt 18.05.2026 allkirjastatud ning taotlevad menetluse

lõpetamist kohtuistungit pidamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte vahel sõlmitud kompromissiga, leiab, et poolte kompromiss on

võimalik kinnitada.

Kohus lähtub alaealist last puudutavas asjas eeskätt lapse huvidest. Asja materjalidest nähtub,

et kostja on kandnud üksinda eluasemelaenuga seotud kulusid olukorras, kus eluaset kasutab

ka alaealine laps. Selline kulu on olemuslikult suunatud ka lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamisele, tagades lapsele elukoha ja stabiilse kasvukeskkonna. Seega on tegemist

kuluga, mis on sisuliselt käsitatav lapse ülalpidamiseks tehtud väljaminekuna, sõltumata selle

formaalsest õiguslikust liigitusest.

Kuigi eluasemelaenu tagasimakseid ei saa käsitada elatisnõude automaatse tasaarvestusena, ei

välista see, et kohus võib tagasiulatuva elatise nõude loobumise vastuvõtmise kaalutluses

arvestada vanema tegelikku panust lapse ülalpidamisse. Tagasiulatuva elatise eesmärk ei ole

asetada last olukorda, kus tema vajadused on minevikus katmata jäänud, vaid tagada lapsele

vajalik ülalpidamine. Juhul kui lapse eluasemekulud on olulises osas olnud kaetud kostja

poolt, ei ole põhjendatud sama ajaperioodi eest täiendava elatise väljamõistmine ulatuses, mis

ületaks lapse tegelikke vajadusi.

Kohus peab seejuures oluliseks ka poolte kompromissivalmidust ning nende püüdu lahendada

vaidlus kokkuleppel, mh loobudes osaliselt või täielikult tagasiulatuvatest rahalistest nõuetest.

Selline käitumine on kooskõlas lapse huvidega, kuna soodustab vanemate koostööd ja

vähendab konfliktitaset, mis omakorda toetab lapse heaolu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olukorras, kus kostja on kandnud lapse eluasemekulud

ning pooled on jõudnud kokkuleppele tagasiulatuva elatise nõudest loobumises, on selline

kokkulepe käsitatav lapse huve arvestava ja mõistliku lahendusena ning puudub alus seda

jätta kinnitamata. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või

seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3).

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 430 ja

§ 432 järgi. Sellest tulenevalt kinnitab kohus kompromissi kirjalikus menetluses ja lõpetab

tsiviilasja nr 2-26-5208 menetluse. Seoses kompromissi kinnitamisega kohus tühistab

05.06.2026 algusega kell 14.00 määratud eelistungina korraldava kohtuistungi.

Menetluskulud

Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud, sh õigusabikulud, jääva poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on kokkuleppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse

esitamise tähtaega 1 päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik