2-25-9267/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25- 9267

Tsiviilasi

Andres Toominga hagi Merit Toominga vastu 12

000 euro tagastamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

13 338 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Andres Toominga apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja):

Andres Tooming

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja):

Merit Tooming

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12. juunil 2025 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt tema

kasuks välja 12 000 eurot ja viivise põhinõudelt. Hageja tugines alusetu rikastumise sätetele.

Hageja maksis 3. veebruaril 2025 kostjale 12 000 eurot vastavalt kokkuleppele, mille kohaselt

pidi kostja loobuma abielu lahutades perekonnanimest „Tooming“. Viru Maakohus lahutas

poolte abielu 8. mail 2025 ja selleks ajaks oleks kostja pidanud nime vahetama. Kostja ei ole

seda kokkulepet täitnud. Hageja arvestab põhinõudelt viivist alates 8. maist 2025.

Poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise leping ei saa olla

aluseks varem tehtud maksele.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja nõue on põhjendamatu. Kostja selgitas, et

hageja poolt 3. veebruaril 2025 tehtud sooritusel oli õiguslik alus, mis tulenes poolte vahel 11.

veebruaril 2025 sõlmitud notariaalsest ühisvara jagamise lepingust. Lepingu punktis 3.3 on

pooled kinnitanud makse tegemist ning punktis 3.4 on pooled loobunud edasistest rahalistest

nõuetest teineteise vastu. Asjaolu, et makse tehti enne notariaalse lepingu sõlmimist, ei muuda

kostja hinnangul sooritust alusetuks.

Kostja leidis, et hageja viidatud sõnumivahetus ei tõenda iseseisva ja õiguslikult siduva

kokkuleppe olemasolu ega anna alust järeldada, et makse oleks olnud seotud muude

tingimustega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja tasus kostjale 12 000 eurot vastutasuks

perekonnanime muutmise eest. Sellele ei viita ükski tõend. Messengeri sõnumist on üheselt

mõistetav, et kostja andis lubaduse perekonnanimest „Tooming“ loobuda, kui hageja tasub

talle 12 000 eurot varem „…vastutasuks nimevahetuse eest kanna varem sissemaksu osa

ära…“ (dtl 7 ja 90). Hageja kohustus tasuda kostjale 12 000 eurot tuleneb poolte vahel 11.

veebruaril 2025 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu p-st 3.3. Tähtsust ei oma, et

hageja tegi pooltevahelise kokkuleppe alusel kostjale raha ülekande varem korteri

omandamise sissemakseks.

Maakohus märkis, et lepingu punktis 3.3 on kostja makse saamist selgesõnaliselt kinnitanud

ning punktis 3.4 on pooled loobunud edasistest nõuetest teineteise vastu. Kui ka kostja andis

lubaduse makse varasemaks saamiseks perekonnanimest loobuda, ei muuda selle kohustuse

täitmata jätmine olematuks hageja kohustust enamsaadud ühisvara arvelt kostjale hüvitist

tasuda (perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3). Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja ringkonnakohtul teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 12 000 eurot koos seadusjärgse

viivisega, samuti hageja menetluskulud.

Kaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka tõendeid.

Maakohus rikkus materiaalõigust, kui luges 3. veebruaril 2025 tehtud makse õiguslikuks

aluseks 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu. Pooled ei ole

leppinud selgelt kokku lepingu tagasiulatuvas kohaldamises.

Maakohus on andnud ühisvara jagamise lepingu p-le 3.4 põhjendamatult absoluutse

tähenduse. Hageja ei saanud lepingu sõlmimise ajal loobuda nõudest, mille aluse

äralangemine ilmnes alles hiljem. Maakohus ei ole analüüsinud lepingu eesmärki ja poolte

tegelikku tahet. Maakohus ei ole arvestanud kostja tunnistust kokkuleppe olemasolu ja raha

saamise kohta enne lepingut. Maakohus ei ole selgitanud, miks kostja varasemate ütluste ja

hilisema ümbermõtlemise vaheline vastuolu ei oma tähtsust vaidlusaluse makse õigusliku

aluse hindamisel.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).

7. Maakohus on asjas kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei ole

hageja arvel alusetult rikastunud, mis annaks aluse hagi VÕS § 1027 jj alusel rahuldada.

Vaidlusalused 12 000 eurot tasus hageja kostjale 3. veebruaril 2025 ühisvara jagamise käigus

enamsaadud ühisvara arvel. Asjaolu, et pooled sõlmisid notariaalse ühisvara jagamise lepingu

mõni aeg pärast makse tegemist 11. veebruaril 2025, ei tähenda seda, et pooled ei võinud

ühisvara jagamise eesmärgil teha sooritusi lepingu täitmiseks ka enne notariaalse lepingu

vormistamist, kui nad notariaalses lepingus niimoodi kokku lepivad.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja sooritusel oli õiguslik alus

ning alusetu rikastumise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on õigesti hinnanud poolte

kokkulepet notariaalse lepingu punktis 3.3, milles on märgitud, et hageja on kostjale

kokkulepitud rahasumma enne lepingu sõlmimist ka tasunud. Kohustuse täitmine enne

vastava kokkuleppe notariaalset vormistamist ei tähenda kohustuse puudumist ega anna alust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaldamiseks.

Samuti ei tõenda apellatsioonkaebuses viidatud sõnumivahetus, et poolte vahel oleks sõlmitud

iseseisev ja õiguslikult siduv kokkulepe või et makse oleks olnud tingimuslik.

Ringkonnakohus möönab, et asja materjalide kohaselt andis kostja tõepoolest lubaduse

perekonnanimi „Tooming“ ära muuta, kui hageja talle ühisvara jagamise käigus maksmisele

kuuluva rahasumma varasemalt tasub. Sellest ei saa aga järeldada hageja soovitut, et kui

kostja oma lubadust ei pea, siis ei pea ka hageja täitma oma notariaalsest lepingust tulenevat

kohustust ühisvara jagamisel, st hüvitada kostjale tema osa jagatavast ühisvarast rahas (PKS §

37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 1). Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud. Nimeseadusest ei tulene

teise isiku suhtes täitmisele kuuluvat nõudeõigust perekonnanime muutmiseks.

8. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)