3-26-1096/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1096

Haldusasi

Livaton OÜ kaebus tühistada Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 10.04.2026 otsus vaidlustusasjas

nr 67-26/304051

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.05.2026 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Livaton OÜ, volitatud esindaja Ülle Liivat

Vastustaja – Kehtna Vallavalitsus, lepingulised

esindajad v-adv Mario Sõrm, v-adv Kadri Härginen

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Livaton OÜ määruskaebus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Livaton OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.05.2026

määruse peale.

2. Jätta Livaton OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2026

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Livaton OÜ kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni (VAKO) 10.04.2026 otsus vaidlustusasjas nr 67-26/304051, millega

VAKO jättis kaebaja vaidlustuse riigihankes „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026–2028“

(viitenumber 304051) läbi vaatamata vaidlustuse esitamise tähtaja ületamise tõttu.

2. Kehtna Vallavalitsus esitas 30.04.2026 taotluse anda HKMS § 280 lg 11 alusel luba

sõlmida riigihanke 304051 osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepingud viidatud osades edukaks

tunnistatud pakkujatega (EÕK taotlus).

3. Livaton OÜ vaidles 06.05.2026 vastuses EÕK taotlusele vastu.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.05.2026 määrusega Kehtna Vallavalitsuse taotluse

ning andis HKMS § 280 lg 11 alusel Kehtna Vallavalitsusele loa sõlmida riigihanke „Kehtna

3-26-1096

valla haljasalade hooldus 2026-2028“ (viite nr 304051) osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepingud

viidatud osades edukaks tunnistatud pakkujatega. Vastustajal tuli silmas pidada 08.05.2026

määruse p-s 8 toodut.

Kohus nõustub vastustajaga, et HKMS § 280 lg 11 kohaldamise formaalsed eeldused

on täidetud. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt on taotluse

esitamine loa andmiseks lubatav, kui vaidlustuse esitamise ajal enam mingeid

otsustusi riigihankemenetluses tulemas ei ole, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi

ning ainus takistus lepingute sõlmimiseks on alustatud vaidlustusmenetlus (TlnRKm

3.08.2024, 3-24-2145, p 12 ja seal viidatud praktika). Hankija on 07.04.2026

korraldusega nr 75 otsustanud edukad pakkumused ning sama korralduse p-dega 8 ja 9

jätnud edukaks tunnistatud pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata ja nad

kvalifitseerinud. Seega on antud hetkel ainsaks hankelepingute sõlmimise takistuseks

käesolev kohtumenetlus.

Hankelepingute sõlmimise vastu eksisteerib oluline avalik huvi. Dokumendi „Hanke

alusdokument ning tehniline kirjeldus ja nõuded teenusele“ kohaselt tuleb pakkujatel

teostada hankes osadega 1‒7 hõlmatud piirkondades haljasalade hooldustöid, sh muru

niitmine, kõnni- ja kergliiklusteede puhastamine murujääkidest, samuti muust sinna

sattunud haljastusjäätmetest ning prügist, hekkide pügamine, murdunud puude, rippes

ja maha langenud okste koristamine. Kohus nõustub vastustajaga, et riigihankes

tellitavate haljasalade hooldustööde tegemise vastu on oluline avalik huvi ning kuna

need tööd on hooajalised, pole võimalik jätta neid kohtumenetluse ajaks tegemata.

Vastustaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, milles on tõdetud et KOV

kohustuseks olevate heakorraülesannete täitmise suhtes on avalik huvi. Haldusasjas nr

3-21-653 on Tallinna Ringkonnakohus 23.04.2021 määruses välja toonud: „Avalikes,

sh valla elanike huvides on, et avalikud haljasalad oleksid ka kohtuvaidluse ajal

korras ning et neid saaks mugavalt ja ohutult kasutada. Avalike haljasalade hooldust

tuleb teostada suurel alal ning nende tööde algusaeg on juba käes või kohe kätte

jõudmas. Vaidluse ajaks teise teenusepakkuja otsimine oleks eelduslikult ülemäära

koormav ja ei pruugiks tagada taotletavat eesmärki.“ (p 21). Vastav järeldus on

ülekantav ka käesolevale asjale. Hankelepingute sõlmimise keeld kohtumenetluse

ajaks tähendaks haljasalade hooletusse jätmist tõenäoliselt terveks kevade/suve

hooajaks, kuna edasikaebeõiguse kasutamisel võib kohtuvaidlus kesta veel mitu kuud.

Arvestades hanke mahtu oleks teiste teenusepakkujate otsimine koormav ega täidaks

eesmärki, kuna hooldustööde hooaeg võib jõuda enne lõpule, kui vaidlustest võitjana

väljunud hanke võitja saaks tööle asuda.

Kaebaja toob välja, et riigihanke alusdokumentides on üheselt sätestatud, et lepingu

periood on 01.05.2026–15.11.2028 ning et töövõtja kohustub teostama hooldustöid

igal aastal alates 1. maist ning haljasalade hooldustööde periood on igal aastal 01.05–

15.10. Praeguseks hetkeks on 1. mai juba möödunud ning ei ole enam objektiivselt

võimalik täita hankelepingut riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja

tähtpäevadel (vt RHS § 120 lg 1). Kaebaja seisukohta toetab ka kohtupraktika (vt E.-

A. Roosik, E. Fels. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2025, § 120

kommentaarid nr 9 ja 10, lk 828‒829 ning TrtRKo 27.06.2019, 3-18-1987, p-d 14 ja

15). Kohtupraktikat arvestades ei ole hankija diskretsioon hankelepinguid sõlmida

käesoleval juhul siiski redutseerunud nullini. Kohus toob välja järgmised aspektid.

Hankelepingute sõlmimine käesoleval juhul ei tähenda riigihanke alusdokumentide

muutmist, kuna sõltumata hankelepingu perioodi algusest teostatakse heakorratöid

vastavalt vajadusele, st muru niidetakse, kui see on piisavalt kõrgeks kasvanud jms.

Paaripäevane lepingu täitmise viibimine ei muuda teenuse olemusest tulenevalt eduka

pakkuja kohustuste mahtu ega anna talle eeliseid võrreldes teiste pakkujatega. Teiseks

2(5)

3-26-1096

puuduvad realistlikud alternatiivid: ajaliselt ei ole mõeldav uue rahvusvahelist

piirmäära ületava hankemenetluse läbiviimine kiirkorras. Nn ajutise lahenduse

(otselepingute sõlmimine) leidmine ei pruugi hanke mahukust arvestades olla lihtne

ning teisalt on tõenäoline, et see kestaks hankelepingute täitmise perioodist valdava

osa või lausa nende eeldatava kehtivuse lõpuni. Seega sisuliselt ei toimuks teenuse

osutamine võistlevate pakkumuste tingimustes. Kas menetluse keskel hankeleping

sõlmida või hankemenetlus kehtetuks tunnistada ja leida muu lahendus, on hankija

kaalutlusotsus.

Kohus ei saa käesoleva EÕK abinõu kohaldamise raames võtta siduvat seisukohta, kas

hankelepingute sõlmimine eelnevat arvestades on lõppastmes õiguspärane. Kohus ei tee

otsuseid hankija asemel. HKMS § 280 lg 11 alusel ei näe kohus siiski alust vastava loa

andmisest keelduda. Kaebajal on HKMS § 280 lg-st 2 tulenevalt õigus vaidlustada käesolev

määrus kolme tööpäeva jooksul.

5. Livaton OÜ esitas 13.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palub Tallinna Halduskohtu määruse tühistada ja jätta rahuldamata Kehtna Vallavalitsuse

taotlus loa andmiseks hankelepingute sõlmimiseks; peatada Tallinna Halduskohtu 08.05.2026

määruse täitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni; keelata Kehtna Vallavalitsusel sõlmida

riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026–2028“ (viitenumber 304051) osades 1, 2,

3, 4, 6 ja 7 hankelepinguid kuni määruskaebuse lahendamiseni ning jätta määruskaebuse

menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja leiab, et kohus on väljunud HKMS § 280 lg 11 rakendamisel menetluse piiridest, kui

eelhindas põhivaidluse eduväljavaateid määruse p-s 7. Kohus tugines vaieldava

tõendusväärtusega ütlustele. Amphora „Opened“ logi ei tõenda dokumentidega tutvumist.

Hankelepingute sõlmimine pärast alusdokumentides sätestatud alguskuupäeva on vastuolus

RHS § 120 lg-ga 1. Riigihanke alusdokumentides oli üheselt sätestatud, et lepingu periood on

01.05.2026–15.11.2028. Töövõtja kohustub teostama hooldustöid igal aastal alates 1. maist.

RHS § 120 lg 1 kohaselt tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Kaebaja hinnangul tekitab

olukord, kus hankeleping sõlmitakse pärast kohustusliku täitmisperioodi alguskuupäeva

möödumist, tõsise kahtluse selle vastavuses RHS § 120 lg-le 1 ning võrdse kohtlemise

põhimõttele. Kui hankelepingud sõlmitakse enne määruskaebuse lahendamist, muutub

kaebaja õiguskaitse sisuliselt näiliseks, kuna hankemenetluse tulemus muutub sisuliselt

pöördumatuks. Kuigi RHS § 202 võimaldab kahjunõude esitamist, ei ole rahaline hüvitis

samaväärne võimalusega osaleda õiguspärases hankemenetluses ja sõlmida hankeleping.

Kaebaja hinnangul on määruse täitmise peatamine vältimatult vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3; HKMS §

252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning see vastab HKMS §-des 52–

54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Vastavalt HKMS § 210 lg-le 1 lahendab määruskaebuse

üks ringkonnakohtunik.

7. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Määruskaebuse põhjendused keskenduvad sisuliselt kahele küsimusele: kas

halduskohus eksis kaebuse perspektiivi hindamisel ja kas hankelepingu, mille

3(5)

3-26-1096

alguskuupäevana oli riigihanke alusdokumentides märgitud 01.05.2026, sõlmimine saab olla

sõltumata põhjusest pärast selle kuupäeva möödumist seaduslik.

9. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu halduskolleegium on oma

varasemates lahendites (nt asjades nr 3-3-1-13-05, 3-3-1-85-04 ja 3-3-1-10-06) leidnud, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse

põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute

õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Samad põhimõtted kohalduvad ka HKMS § 280 lg 11 alusel esitatud taotluse lahendamisel,

mille kohus lahendab lg 4 kohaselt HKMS 24. peatükis sätestatud ehk esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamiseks ettenähtud korras. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et

halduskohus ei oleks tohtinud kaebuse perspektiivi hinnata.

10. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaoludest, et halduskohus oleks ka sisuliselt kaebuse

perspektiivi hindamisel ilmselt eksinud. Kaebaja esitatud põhjendused keskenduvad eelkõige

abstraktsetele tehnilistele põhjustele, mis teoreetiliselt võivad luua mulje e-kirja avamisest,

ning etteheitele, et vastustaja ametnike kinnitused telefonivestluste kohta ei ole piisavalt

detailsed. Esitatust ei nähtu veenvat põhistust, mis konkreetsel juhul võis digijälje e-kirja

avamisest ebaõigesti tekitada, mis oli kaebajale teadaolevalt ametnike ütlustes kirjeldatud

vestluste sisu ja mille põhjal oleks halduskohtu esmane hinnang kaebuse perspektiivikusele

pidanud olema teistsugune. Kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse otsustamisel põhivaidlust

sisuliselt.

11. Teiseks on kaebaja sisuliselt leidnud, et avalik huvi ei saa õigustada hankelepingu

sõlmimise lubamist seetõttu, et selle sõlmimise seaduslikkus pärast 01.05.2026 on küsitav.

Halduskohus on kaebaja kahtlust lepingu sõlmimise õiguspärasuses arvesse võtnud ja

määruse põhjendustes kaalunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu kaalutlustega ega

korda halduskohtu määruse põhjendusi, kuid täiendab neid vastuseks määruskaebusele.

12. Vastus küsimusele, kas hankelepingu sõlmimine pärast riigihanke alusdokumentides

näidatud lepingu alguskuupäeva saab olla seaduslik, kui viivituse põhjus on seadusest tulenev

hankelepingu sõlmimise keeld, ei ole ühene. Halduskohus viitas määruse p-s 8

õiguskirjandusele ja varasemale Tartu Ringkonnakohtu praktikale, mis toetavad tõlgendust, et

lepingu sõlmimine ei saaks olla õiguspärane asjaoludest sõltumata. Sõlmitava hankelepingu

ilmne õigusvastasus ei võimaldaks jaatada ülekaalukat avalikku huvi hankelepingu sõlmimise

lubamiseks. Teisalt, hindamaks, kas hankelepingu sõlmimine pärast alusdokumentides

märgitud täitmise alguskuupäeva saab olla õiguspärane, tuleb arvesse võtta vastava tingimuse

(kuupäeva) tähendust riigihanke alusdokumentides, lepingu hilisema sõlmimise tegelikku

mõju ja menetluslikku konteksti. Ilmselt asjakohatu ei ole võtta arvesse, kas hankelepingu

täitmise hilisem alguskuupäev, kui selles oleks lepitud kokku hankelepingu muutmise teel

RHS § 123 kohaselt pärast selle sõlmimist, oleks asjaolusid arvestades muutnud

hankelepingut oluliselt. Oluline kaalutlus sealjuures on, kas see oleks muutnud

konkurentsiolukorda riigihankes – näiteks võiks lepingu hilisem sõlmimine olla selgelt

õigusvastane juhul, kui hankelepingu täitmise aeg oleks olnud pakkumuste võrdlemise

aluseks. Samuti ei ole ilmselt asjakohatu võtta arvesse, kas õigusvaidlusest tulenev

hankelepingu sõlmimise keeld oli ainus põhjus hankelepingu hilisemaks sõlmimiseks või

põhjustasid seda ka hankijast tulenevad asjaolud.

13. Halduskohus on kaalutlenud, et lepingute alguskuupäeva tähendus ei ole antud juhul

ühene, kuna töid tellitakse lepingute alusel vastavalt vajadusele. See ei muuda mõistagi

iseenesest fakti, et lepingute sõlmimisel kehtivusega alates 01.05.2026 oleksid pakkujad

pidanud olema valmis tellimuste täitmiseks alates sellest kuupäevast. Samas võib pidada

4(5)

3-26-1096

eluliselt pigem ebausutavaks, et kolmeks hooajaks sõlmitava hooldustööde lepingu täitmise

algamine loetud päevad hiljem oleks mõjutanud riigihankest huvitatud isikute ringi,

pakkumuste maksumusi või muul moel konkurentsiolukorda riigihankes või õiguste ja

kohustuste tasakaalu hankelepingus. Hankelepingu täitmise aeg ei olnud võistlevate

pakkumuste esemeks. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks olnud riigihanke korraldamisel

ilmselt hooletu, vaid hankelepingute sõlmimise eelduseks olevad otsused tehti arvestatava

ajavaruga enne eeldatavat lepingute alguskuupäeva ning õigusvaidlusega kaasnev

seadusjärgne hankelepingute sõlmimise keeld on teadaolevalt ainus põhjus, miks lepinguid

õigeaegselt ei sõlmitud. Need kaalutlused räägivad selle kasuks, et hankelepingu sõlmimine

võib olenevalt asjaoludest olla kooskõlas seaduse mõttega õiguspärane ka teatava aja vältel

pärast alusdokumentides näidatud alguskuupäeva. Samuti ei ole asjakohatu halduskohtu

kaalutlus, et ajutise lahendusena otselepingute sõlmimine, mille kestuse vajadus ei ole

kohtuvaidluse ajal täpselt ennustatav, riivab olemuslikult konkurentsi võrreldes võistlevas

menetluses esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuste alustel lepingute sõlmimisega. Ka

seda saab ühe õiguskaitse kohaldamisel kaalutava avaliku huvina arvesse võtta.

14. Kohus ei kujunda esialgse õiguskaitse otsustamisel seisukohta, kas hankelepingute

sõlmimine oleks selle lubamise korral kindlasti õiguspärane. See sõltub mh lepingute tegeliku

sõlmimise asjaoludest ja ajast ning hankija kaalutlusotsuseks jääb, kas nõustumuse andmise

õigust kasutada. Määruskaebuse lahendamise kontekstis on oluline, et asjaoludest tulenevalt

ei esine nii veenvaid argumente hankelepingute sõlmimise õigusvastasuse kohta, et see

välistaks kaaluka avaliku huvi lepingute sõlmimiseks enne kohtuvaidluse lõppemist.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks esineb kaalukas avalik huvi

hankelepingute sõlmimiseks enne kohtuvaidluse lõppu ja miks see koosmõjus edukate

pakkujate huvidega kaalub antud asjaoludel üles kaebaja huvid.

16. Määruskaebusega seotud menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse

HKMS § 109 lg 2 kohaselt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)