2-26-6545/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-6545

Tsiviilasi

Xi hagi Yi vastu lepingust taganemise tuvastamise ja

nõusoleku asendamise nõudes

Tsiviilasja hind

100 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada Xi taganemine laenulepingust nr 120126-88.

3. Kohustada Yit andma hüpoteegipidajana nõusolek ja vastav tahteavaldus

kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXX kantud kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamiseks.

4. Asendada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud tahteavaldus hüpoteegi

kustutamiseks jõustunud kohtulahendiga.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud Yi kanda.

2. Välja mõista Yilt Xi kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1680 eurot ja

õigusabikulud 926,28 eurot (koos käibemaksuga).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

X (hageja) ja Y (kostja) sõlmisid 15.01.2026 laenulepingu nr 120126-88. Pooled leppisid kokku,

et kostja annab hagejale laenu summas 100 000 eurot ning laen antakse tähtajaga 6-kuuks alates

raha väljamaksmise kuupäevast 15.01.2026. Laenulepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et laenu

tagamiseks seatakse hüpoteek hageja kinnistule aadressiga xxx, katastritunnusega xxxxxxx kostja

kasuks. Pooled sõlmisid hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu 14.01.2026 ehk üks päev

enne laenulepingu sõlmimist hüpoteegisummaga 320 000 eurot. Pooled leppisid laenulepingus

kokku, et kostja annab hagejale laenuraha üle 15.01.2026, kuid kostja seda ei teinud. Hageja

esitas 18.02.2026 kostjale laenulepingust taganemisavalduse ning sellega koos esitas nõude

hüpoteegi kustutamiseks. Kostja keeldus hüpoteegi kustutamisest.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1680 eurot ja õigusabikulud 2480

eurot (2000 eurot + käibemaks 480 eurot). Esindaja tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks),

mida kohus peab põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 2480 eurot põhjendamatud. Tulenevalt

Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 on menetluskuludeks TsMS mõttes need

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st

hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Seega kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt saab lugeda menetluskuludeks vaid

ajakulu 249 minutit (hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja vormistamine 3 h, kohtuga

suhtlemine 5 min, kohtudokumentidega tutvumine ja nendele vastamine 40 min ja detailse

menetluskulude nimekirja koostamine ja tagaseljaotsuse taotluse koostamine ja esitamine 24

min).

Lähtudes eelnevast on kostjalt väljamõistetavaks hageja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks

suuruseks 926,28 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas ei pea kohus hageja esindaja

õigusabikulusid põhjendatuks ning jätab seetõttu kostjalt välja mõistmata.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1680 eurot

ja õigusabikulud 926,28 eurot (koos käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)