3-26-1503/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1503

Määruse kuupäev

19. mai 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema taotlus

12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 reamees X-ile

määratud 4-ööpäevase distsiplinaararesti seaduslikkuse

kontrollimiseks

RESOLUTSIOON

Tunnistada 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 reamees X-ile määratud 4-

ööpäevane distsiplinaararest seaduslikuks.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem esitas 19. mail 2026 Tartu

Halduskohtule taotluse tunnistada seadusega kooskõlas olevaks diviisi 1. jalaväebrigaadi

Viru jalaväepataljoni ülema 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 neli ööpäeva

distsiplinaararesti määramine ajateenijale reamees (rms) X-ile kaitseväeteenistuse seaduse

(KVTS) § 49 lg-s 2 (ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas

või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas), Kaitseväe sisemäärustiku (SM)

punkti 16 (kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras)

ja diviisi 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punkti 4.1 (kaitseväelane peab olema

aus, õiglane, kohusetundlik, ustav riigile, abivalmis ja viisakas, omavahelistes suhetes peab

valitsema püsivalt positiivne vaim, ühtsustunne ja üksteisemõistmine) sätestatud kohustuse

rikkumise eest. Karistatav on tutvunud diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema

12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 distsiplinaarkaristuse määramise kohta.

Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt tutvustati rms X-ile kavandatava karistuse

määramise aluseid ja põhjendusi ning võimaldati tal esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning võimaldati õigus tutvuda

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja kõikide distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidega.

2. KVTS § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud

distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase

toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks

loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või

tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada

distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud

distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on

võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti

määrama.

3. KVTS § 157 kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud

õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra

täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüütegu

seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud

põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende

mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle

tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus

üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata

sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja

kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).

KVTS § 49 lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes

kehtivaid õigusakte. SM p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust

reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja

teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma,

sõltumata oma ametikohast ja auastmest.

Lähtudes KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest

distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema

toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on

distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

4. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati rms X-i selle eest, et ta pidi naasma

teenistuskohta, Jõhvi sõjaväelinnakusse hiljemalt 8. märtsil 2026 kell 20, kuid ta naases

teenistusse 9. märtsil 2026 kell 12.45. Lisaks valetas X nii oma jaoülemale kui ka rühma ja

kompanii parameedikutele, edastades neile internetist võetud COVID testi pilte ning

joonistades ühele COVID testile markeriga joone, et jätta muljet positiivsest testist ja jääda

kodusesse isolatsiooni.

5. KVTS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud

viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe

juhataja 26. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“

p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata

struktuuriüksuse territooriumilt või struktuuriüksusest väljalubatud tähtajaks teenistusse

mitteilmumist.

6. SM p 8.11 järgi on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet.

Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes

avalikkuse ja kolleegide suhtes. Ka 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja p-ga 4.1 on

nähtud ette, et kaitseväelane peab olema aus, õiglane, kohusetundlik, ustav riigile, abivalmis

ja viisakas, omavahelistes suhetes peab valitsema püsivalt positiivne vaim, ühtsustunne ja

üksteisemõistmine.

7. Kuivõrd ettenähtud ajaks, s.o 8. märtsiks 2026 kell 20 teenistuskohta naasmata jätmine on

vastuolus KVTS § 49 lg-ga 2 ning oma haigestumise kohta valetamine on vastuolus SM p-ga

8.11, siis on kohus seisukohal, et rms X-ile süüks arvatud tegude eest võib karistada

distsiplinaarkaristusega.

8. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on rms X-ile tehtud teatavaks tema õigused ning ta

on andnud süüteo asjaolude kohta selgitused. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist

läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning rms X-ile on tutvustatud distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul rms X-

ile tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.

9. Tulenevalt KVTS § 171 lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht,

Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras diviisi 1.

jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem, siis ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on

määratud pädeva isiku poolt.

10. Juhindudes KVTS § 173 lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab

kohus, et rms X-ile on 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 distsiplinaararest

määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes KVTS § 173 lg-s 3 märgitud

asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust

üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab.

(allkirjastatud digitaalselt)