3-26-927/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-927

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

15.12.2025 haldusakti nr 2512996/12136 ning Tallinna

Linnavalitsuse 03.03.2026 vaideotsuse nr 155 peale

Menetlusosalised

määruskaebemenetluses

Kaebaja X, esindaja v.adv Kaupo Kask

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Artur Aland ja Eva

Vanamb

Kolmas isik Soft Spark Investments OÜ

Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet, esindaja Jane

Adler-Potisepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.04.2026

määruse resolutsiooni punkt 7 muutmata.

2. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Tallinnas Silmu tn 14 asuva kinnisasja omanik. OÜ Kivisilla esitas 23.09.2025

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise nr 2511201/50174, et rajada

piirdeaed Silmu tn 14 kõrval asuvale Otsatalu tn 14 // 16 // Silgu tn 36 kinnisasjale.

2. TLPA tegi ehitusteatise kohta 15.12.2025 lubava haldusakti nr 2512996/12136, millele

lisas täiendavad märkused ja tingimused: 1) ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud

isikute õigusi ja rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu; 2) järgida

3-26-927

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Strateegiakeskuse, Elektrilevi OÜ ja

Tehnovõrkude Ehituse OÜ esitatud tingimusi. TLPA esitas 18.12.2025 vastuses nr 4-3/2576-4

seisukohad X esitatud vastuväidete kohta ning teavitas, et kuna ei esine ehitusseadustiku

(EhS) §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid, kandis TLPA ehitusteatise

ehitisregistrisse.

3. X esitas 14.01.2026 TLPA-le vaide 15.12.2025 haldusakti nr 12996/12136 peale. Tallinna

Linnavalitsus jättis 03.03.2026 vaideotsusega nr 155 X vaide rahuldamata.

4. X esitas 30.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõuetega tühistada TLPA 15.12.2025 haldusakt nr 2512996/12136 osas, millega lubatakse

rajada jalakäijate läbipääs ning piirdeaed Silgu tn 36 kinnistule vastu Silmu tn 14 kinnistut,

tühistada Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2026 vaideotsus nr 155 ning kohustada vastustajat

ehitusteatise menetlust uuesti korraldama.

5. X esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada TLPA 15.12.2025 haldusakti

nr 2512996/12136 kehtivus ning keelata ehitusteatise nr 2511201/50174 alusel ehitustööde

alustamine või jätkamine kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kavandatav ehitustegevus hõlmab piirdeaia rajamist ning jalakäijate läbipääsu kujundamist

Silgu tn 36 kinnistul, sealhulgas ulatuslikke kaevetöid ja kõrghaljastuse eemaldamist

ligikaudu 200 m² suurusel alal. Tööde tulemusena hävitatakse pöördumatult olemasolev

looduskeskkond, sh kõrghaljastus ning kaitsealuse liigi – rohukonna (Rana temporaria) –

elupaik. Loodusliku elupaiga hävimine ei ole hiljem taastatav samaväärsel kujul ning ka

juhul, kui kohus peaks hiljem haldusakti tühistama, ei ole võimalik algset olukorda taastada.

Ehitustegevusega kaasneb ka püsiv ruumiline muutus, mille tulemusel kujundatakse

vaidlusalune ala avalikuks jalakäijate liikumiskoridoriks. Sellise läbipääsu rajamine muudab

jäädavalt kaebaja kinnistu vahetu ümbruse iseloomu ning suurendab oluliselt kaebaja kinnistu

vaadeldavust ja häiringutaset. Ka see muutus on sisuliselt pöördumatu, kuna rajatud läbipääsu

likvideerimine ei ole praktikas realistlik ega tõenäoline. Kui ehitustööd lubatakse enne

kohtuvaidluse lõppu teostada, muutub kaebuse rahuldamine sisuliselt illusoorseks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise eelduseks olevate huvide kaalumisel on selgelt ülekaalus kaebaja

huvi vältida pöördumatut kahju. Vastustajal puudub samas kaalukas vastupidine huvi

ehitustegevuse koheseks alustamiseks (mh on tegemist ehitamisega ehituskeelualal), kuna

tegu ei ole vältimatu ega ajakriitilise tegevusega. Ehitustegevuse ajutine peatamine ei põhjusta

vastustajale ebaproportsionaalset kahju, samas kui ehituse lubamine põhjustaks kaebajale ja

keskkonnale olulise ja pöördumatu kahju.

6. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus osas, mis puudutab haldusakti nr 2512996/12136 vaidlustamist

põhjusel, et rajatav piirdeaed jääb ehituskeelualasse ja veehaarde sanitaarkaitsealasse. Samuti

puudub kaebajal õigus vaidlustada haldusakti nr 2512996/12136 väidetava vastuolu tõttu

Kakumäe rohealade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse looduskaitselise ekspertiisiga

ning põhjusel, et piirdeaia rajamine väidetavalt kahjustab kaitsealuse liigi, st rohukonna leiu-

ja elukohta.

Piirdeaia rajamine ei ole vastuolus kaebaja kinnistul kehtiva Räime tn 5 ja 6

detailplaneeringuga (DP). DP põhijoonise kohaselt nähti ette piirdeaia rajamine kinnistutele,

nähes sealjuures ette, et piirde maksimaalne lubatud kõrgus tänavapoolses osas on kuni 1,5 m.

Lisaks nähti ette, et soovitavalt võiks piire olla varjatud hekiga. Siinsel juhul on kavandatav

piirdeaed 1,5 m kõrge. Vaideotsuses on õigesti tõdetud, et kõiki elamumaa kinnistuid võib

piirata piirdeaiaga, lisaks on oluline märkida, et Silgu tn 36 kinnistule kavandatav piirdeaed

on kavandatud Silmu tn 14 kinnistust 4 meetri kaugusele.

2(7)

3-26-927

Ehitamisega ei kaasne ebaproportsionaalset riivet kaebaja õigustele. Linnatingimustes on

omane tihedam asustus, sh sageli hoonete vahetu külgnemine üksteisega ning inimestel tuleb

selle eripäraga leppida. Seega pole sellises keskkonnas kinnistu omanikul õiguspärast ootust

tähtajatult senise olukorra säilimise suhtes.

Rajatud läbipääsu likvideerimine ei oleks sugugi ebarealistlik ega keeruliselt teostatav, veel

vähem võimatu. Hilisem kohtuotsus suudaks tõhusalt kaitsta kaebaja õiguseid.

Piirdeaia rajamise suhtes esineb oluline avalik huvi. See lühendab jalakäijate teekonda ning

on ka ohutum lahendus võrreldes Kilu tänava kasutamisega, jõudmaks Silgu tänavalt Otsatalu

tänavale. Samuti esineb käesoleval juhul kaalukas kolmanda isiku kui Silgu tn 36 kinnistu

omaniku huvi kasutada enda kinnistut enda äranägemise järgi, rajades sinna piirdeaia.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võtaks kohtumenetluse ajaks kolmandalt isikult

õiguse kasutada enda kinnistut vastavalt enda soovile rajada kinnistule piirdeaed. Nii avalik

kui ka kolmanda isiku huvi on siinsel juhul selgelt kaalukamad võrreldes kaebaja õiguste

võimaliku rikkumisega.

7. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2026 määrusega (resolutsiooni p 7) kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Tähelepanuta jäävad kaebaja avalikust huvist lähtuvad keskkonnakaitselised argumendid, sest

kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Ei ole

äratuntav, et rikutakse kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Siiski ei saa kaebust pidada tervikuna ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on pöördunud

kohtusse mh omandiõiguse, täpsemalt naabrusõiguste kaitseks.

Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta

esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval

viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei ähvarda

kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu

või ebamõistlikult raske. Ekslik on kaebaja seisukoht, et rajatud piirdeaeda ning ligipääsu ei

ole hiljem võimalik eemaldada. Usutav pole ka väide, et jalakäijate liikumine üle kaebaja

naaberkinnistu tooks kaasa selliseid häiringuid ning rikuks kaebaja õigusi määral, mis

põhistaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et tegemist

on linnakeskkonnaga, kus privaatsus ei saagi olla samaväärne kui hajaasustuses. Arvestades

ümberkaudseid tänavaid, ei ole usutav, et inimesi üldse seal piirkonnas ei liigu, mistõttu on

ebausutav kaebaja väide tema privaatsuse intensiivsest rikkumisest. Seda enam, et kolmanda

isiku kinnistule ei kavandata kergliiklusteed, vähemalt ei nähtu see vaidlusalusest haldusaktist

ega ehitusprojektist. Ehitusloa alusel kõnealuse läbipääsu rajamisega alustamine juba

kohtumenetluse kestel on kolmanda isiku risk. Piirdeaeda on hiljem võimalik lihtsasti

eemaldada, seguga kinnitatakse maasse üksnes postid.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuigi kaebusel ei ole ka väga häid eduväljavaateid.

Esmalt on ilmne, et kolmanda isiku kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Teiseks ei ole

vaidlusaluse haldusaktiga kavandatud piirirajatist, vaid piirdeaed kavandatakse 4 m kaugusele

kaebaja kinnistu piirist. Samas on ebaselge, kas rajatis püstitatakse ehituskeelualale. See

küsimus tuleb aga lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ka ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja on

selgitanud, et Silgu tn 36 kinnistule piirdeaia rajamise eesmärgiks on tagada jalakäijate

ligipääs Silgu tänavalt Otsatalu tänavale, tagades lühema teekonna ning ohutuse. Kohus peab

neid väiteid usutavaks. Lisaks on oluline asjaolu, et ehitustegevus toimuks kolmanda isiku

3(7)

3-26-927

kinnistul, kellel on huvi ja õigus kasutada oma kinnistut oma äranägemise järgi. Seda tuleb

pidada kaalukamaks kaebaja huvist säilitada naaberkinnistul olemasolev olukord.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus ja teha uus

määrus, millega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus.

Läbipääsutee ja piirdeaed jäävad veehaarde sanitaarkaitsealale. Tallinna linn on ühes teises

menetluses seisukohal, et sanitaarkaitsealal ehitamine ja juurdepääsutee rajamine ei ole

lubatav. Seega on selge oht, et põhjavesi võib saada kahjustada. Kuna ehitusteatise kohaselt

kinnitatakse piirdeaia postid maasse seguga, eeldab see rasketehnikaga tegutsemist

(kaevetööd) Silgu tn 36 kinnistul, mille käigus võetaks maha ka puid ja põõsaid. Vastustaja ei

ole esitanud tõendit ega teinud uuringut, mis kinnitaks, et ehitustegevus, kus kasutatakse

veehaarde sanitaarkaitsealas rasketehnikat ja tehakse kaevetöid, ei mõjuta põhjavett. Kaebaja

kaebeõigus tuleneb muu hulgas asjaolust, et tegemist on pumbajaamaga/veehaarde

sanitaarkaitsealaga, millest saab vett ka kaebaja. Kuna kaebaja kinnistu asub rohekonna

leiukoha/elukohta kõrval, on tegemist teda vahetult mõjutava loodusliku elukeskkonna

muutmisega. Kaebajal on seega põhjendatud alus esitada ka looduskaitsega seotud

vastuväiteid. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ehitustegevuse käigus võetaks maha

kõrghaljastus, mida ei ole võimalik hiljem taastada – tegemist on otsese mõjuga kaebaja

kinnistule ja elukeskkonnale. Oluline avalik huvi ja kaebaja huvid kaaluvad üles kolmandate

isikute õiguse „teekonna lühendamiseks ja nende ohutuseks“. Jalakäijatel on juba läbipääs

Silgu tänavalt Otsatalu tänavale läbi Kilu tänava.

9. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsealal on lubatud veeseaduse (VeeS) § 151 lg-s 2 toodud

tegevused. VeeS § 151 lg 2 p 5 näeb ette, et lubatud on õiguspäraselt ehitatud ehitise

kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee

kvaliteedi halvenemist. VeeS § 151 lg 4 kohaselt kehtivad piirangud pinnaveehaarde

sanitaarkaitsealal viibivatele isikutele, kuid põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal viibivatele

isikutele piiranguid ei sätestata, mistõttu võib sellele alale rajada jalakäijate ligipääsu ja

piirdeaia. Ehitusteatisega esitatud seletuskirja p-s 4.1 on sätestatud, et töövõtja vastutab

ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning tellija antud juhistele.

Piirdeaia rajamine on kooskõlas DP-ga, sest selle põhijoonise kohaselt nähti ette kinnistutele

piirdeaia rajamine. Piisas ehitusteatisest, kuna ehitamisega ei kaasne olulist avalikku huvi ega

olulist mõju. Ette on nähtud kõrghaljastuse ja taimestiku säilimise tingimused. Samuti on

oluline, et ehitustegevus toimuks mitte kaebajale kuuluval, vaid kolmandale isikule kuuluval

kinnistul.

Rajatud piirdeaia ning ligipääsu hilisem eemaldamine on teostatav ega pole ebamõistlikult

keeruline. Kaebaja pole ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et piirdeaia rajamisega tekiks

jalakäijatel võimalus kasutada ohutumat ja lühemat teekonda Silgu tänavalt Otsatalu tänavale

jõudmiseks.

10. Keskkonnaamet esitas ringkonnakohtule järgmise seisukoha.

KeA ei välista, et lisaks VeeS § 151 lg 2 loetletud tegevustele on veehaarde sanitaarkaitsealas

lubatud ka selline majandustegevus, mille puhul on ilmselge, et negatiivne mõju põhjaveele

puudub ehk on ilmselge, et see ei halvenda vee kvaliteeti. VeeS § 151 lg 2 p 5 kohaselt on

veehaarde sanitaarkaitsealal lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu

4(7)

3-26-927

ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist.

Seega, ehkki VeeS § 151 lg 2 p 5 käsitleb just olemasolevat ehitist, ei tähenda see, et uue

ehitise ehitamine oleks VeeS § 151 lg 2 kohaselt keelatud, kui on ilmselge, et sellel puudub

negatiivne mõju põhjaveele ehk see ei halvenda vee kvaliteeti. Ehitusprojekti kontrollimise

raames on põhjendatud hinnata, kas kavandatav ehitis vastab VeeS § 151 lg 1 nõuetele.

VeeS võimaldab vaidlusalust piiret püstitada. Kõnealune sanitaarkaitseala puudutab

puurkaevu PRK0011750, mis on 120 m sügav ning avab Kambrium-Vendi põhjaveekogumi

Gdovi veekihi. Puurkaevul on 30 m sanitaarkaitseala. Veehaardega avatud põhjaveekiht on

kaitstud, kuna puurkaevu geoloogilise läbilõike andmetel lasub veekihi kohal ligikaudu 50 m

paksune savikiht koos savikate vahekihtidega, mis toimib vettpidava kihina ning moodustab

regionaalse veepideme. Veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud, kui põhjaveekiht on

kaetud regionaalse veepidemega (VeeS § 68 lg 3 p 5). Piirdeaia rajamisel kavandatavad

kaevetööd toimuvad vaid pinnase pindmises kihis ega kujuta endast ohtu põhjaveele ega

Kambrium-Vendi põhjaveekihile. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ehitustegevus ei

põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Arvestades et käsitletav põhjaveekiht on hästi kaitstud

ning kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee kvaliteedi halvenemist, on võimalik kaaluda

kõnealuse piirdeaia rajamise lubamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu määruse

tühistamiseks ei ole alust.

12. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate

lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

13. Kaebust ei saa pidada praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks. Samas

on põhjendamatu kohaldada esialgset õiguskaitset iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse

õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vrd

RKHKm 3-3-1-87-16, p 14).

14. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine pole tõenäoline, kuid

seda ei saa ka pidada võimatuks. Halduskohus on oma määruses möönnud omandipõhiõiguse

riivet. Kaebaja esitas ringkonnakohtule tõendi, et tema tarbitav vesi on mh pärit puurkaevust

nr PRK0011750. Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema

intensiivne (vt RKHKm 3-17-981, p 11). Samas ei tähenda õiguste rikkumise võimalikkuse

möönmine seda, et praeguses olukorras on õiguslikult ainuõige lahendus keelata kolmandal

isikul rajada piirdeaed.

15. Vastustaja on 11.05.2026 vastuses kaebusele väitnud, et ehkki rajatav piirdeaed paikneb

osaliselt DP põhijoonisega määratud ehituskeelualas, on sellegipoolest tegemist väheolulise

kõrvalekaldega DP-st. DP seletuskirja ja põhijoonise kohaselt oli ehituskeelualade keskne

eesmärk vältida kavandatud hoonestuse negatiivset mõju olemasolevale haljastusele. Samuti

5(7)

3-26-927

on ehitusteatise seletuskirjas sätestatud tingimused ja nõuded olemasolevate puude ja

taimestiku säilitamisele, mis oli ka DP üks sihte. Vastustaja 18.12.2025 vastuses räägitakse

kolme puu mahavõtmisest, mis on tingitud nende seisukorrast. Ringkonnakohus märgib, et

lõplik seisukoht nendes küsimustes tuleb võtta kaebuse sisulisel lahendamisel, kuid esialgsel

hinnangul ei pruugi piirdeaia rajamine olla vastuolus ehituskeeluala kehtestamise eesmärgiga.

Lisaks tuleb märkida, et DP põhijoonise kohaselt nähti ette piirdeaia rajamine kinnistutele.

Nõustuda võib vastustajaga, et elamumaale piirdeaia rajamine on linnakeskkonnas tavapärane

tegevus.

16. Halduskohtu põhjendused on õiged ega vaja kordamist osas, mis puudutavad kaebaja

tuginemist avaliku huvi kahjustamisele ja looduskaitselistele kaalutlustele. Ringkonnakohus

märgib täiendavalt, et avalik huvi ei saa HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt olla esialgse

õiguskaitse kohaldamise aluseks asjas, kus kaebus on esitatud HKMS § 44 lg-le 1 tuginedes

(RKHKm 3-3-1-88-16, p 16).

17. Sanitaarkaitsealale ehitamise keelu osas on olukord vaieldav. Määravat tähtsust ei oma

siiski see, milliseid seisukohti on vastustaja sanitaarkaitseala kohta väljendanud mõnes teises

haldusmenetluses. Kohus ei ole põhiasja lahendamisel nende hinnangutega (nagu ka esialgse

õiguskaitse menetluses kohtu avaldatud esialgsete seisukohtadega) seotud ja kohaldab õigust

sõltumatult. Keskkonnaameti poolt ringkonnakohtule 18.05.2026 esitatud vastusele tuginedes

saab piisava kindlusega väita, et ei esine ohtu põhjaveele ega Kambrium-Vendi

põhjaveekihile ega seetõttu ka kaebaja tarbitava vee kvaliteedile. Kolmas isik ning tema

töövõtja peavad ehitustööde käigus tagama tööde vastavuse õigusaktide, sh VeeS nõuetele.

VeeS § 148 lg 1, § 151 lg 1 ja lg 2 p 5 võivad võimaldada kõnealuse piirdeaia rajamist, kui

sellega ei kaasne ohtu põhjaveele ega veehaarde ehitistele. Piirdeaia rajamine ei välista ka uue

puurkaevu rajamist sanitaarkaitsealale, kui praegusega peaks midagi juhtuma. Piirdeaia

rajamist ei saa võrrelda sellega, kus sanitaarkaitsealale soovitaks nt hoonet püstitada, s.o mõju

VeeS-ga kaitstavatele hüvedele pole oma mõjult sama. Kokkuvõttes tundub ringkonnakohtule

praegu ebatõenäoline, et kaebaja saavutaks piirdeaia rajamata jätmise pelgalt argumendiga, et

see on vastuolus VeeS-ga.

18. Linn võib olla teinud menetlusvigu, kuid see ei pruugi tuua kaasa haldusakti tühistamist

(riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Siinse esialgse õiguskaitse taotluse lahendus ei sõltu aga

ainuüksi või eeskätt sellest, kas vaidlustatud haldusakt on kohtu esialgsel hinnangul

formaalselt ja materiaalselt õiguspärane või mitte. Seega ei ole ringkonnakohtul tarvis kõiki

sellekohaseid väiteid üksikasjalikult analüüsida ja nende kohta lõplikku hinnangut anda.

Esialgse õiguskaitse otsustamiseks on keskse tähtsusega hoopis küsimus, millised on ühe või

teise lahenduse mõjud erinevatele huvidele ja menetlusosalistele.

19. Vastustaja on piisavalt põhistanud ning halduskohus sellega põhjendatult nõustunud, et

esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks avalikku huvi, et jalakäijad saaksid hakata liikuma

Silgu tänavalt Otsatalu tänavale lühemat ja ohutumat teed kaudu. Linn tõi 11.05.2026

vastuses kaebusele välja, et jalakäijad on kasutanud seda teed ka varem, kuni läbipääs suleti.

Samas ei saa jalakäijaid olla ka eriti palju, eeldades et nendeks on peamiselt kohalikud

elanikud ja nende külalised. Piirdeaia rajamise ja läbipääsu taastamisega kaasnev võimalik

riive kaebaja õigustele saab seega olla vaid vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse

õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse eeldatavat kogukestust

arvestades kahjustaks viivitus läbipääsu taastamisel vastustaja esile toodud avalikku huvi

ebaproportsionaalselt. Lisaks ei saa kõrvale jätta ka seda, et ehitamine ja jalakäijate läbipääs

toimuks kolmanda isiku kinnistul, kus omanik on vaba otsustama enda kinnisasja kasutamise

üle. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli kokkuvõttes põhjendatud.

6(7)

3-26-927

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)